pühapäev, 19. juuli 2020

19. juuli - Aate-Heli Õun 80

Foto: Elmo Riig/Sakala
Aate-Heli Õun sündis 19. juulil 1940 Türi trükikoja omaniku Elar Aasme perekonnas. Lõpetas 1954. aastal Raudna kooli. Õpinguid jätkas Tartu kujutava kunsti koolis, mille lõpetas kiitusega 1959. aastal. Kunstiinstituudi sisekujundaja eriala lõpetas 1965. aastal cum laude.

Kui ta lõpetas Raudna kooli (isa oli saanud sinna kanti metsavahikoha ja pere pidi kolima), tegi koolmeister Paul Kondas igast lõpetajast salmi. Kunstiandelise tütarlapse kohta kirjutas terase silmaga õpetaja: „Tema muust ei hooli, läheb kunstikooli.“ (Sarv, Tiina. Väiksest peale joonistuspaber peos // Sakala (2009) 30. Nov. URL: https://sakala.postimees.ee/190967/vaiksest-lapsest-peale-joonistuspaber-peos)

Kunstikooli õpingute ajal abiellus Aate-Heli arhitektuuritudeng Ain Õunaga. Peres kasvas neli poega: Mats, Arp, Ott ja Joosep.

Töötanud sisearhitektina ning aastatel 1968–1988 kunstiinstituudi ruumi- ja mööblikujunduse kateedris õppejõuna. Muu hulgas andis AateHeli Õun näo kunagisele kuulsale Merepiiga kohvikule Harjumaal Rannamõisa külas, Eesti Raadio valgele saalile, Halliste kiriku sisemusele, Tallinna teletorni esindusruumidele ning omaaegsele Tartu tudengite lemmikpaigale Kaunase restoranile. 

Aastatel 1988–1990 oli Viljandi rajooni peakunstnik, 1991. aastast vabakutseline. Kunstihuvilised mäletavad ligi 20 aastat korraldatud näitusi vanas parteimajas, kuhu ta rajas 1991. aastal Viljandi kunstisaali. Lisaks sellele, et Aate-Heli Õun on kujundanud poolteise meetri kõrguse kivialuse skulptor Lydia Laasi „Leelotaja“ koopiale Viljandimaa esimese laulupeo paigas Kesklinna Kooli väikeste maja ees, on ta kavandanud Viljandi järvejooksu võitjate kompleksi, andnud ilme vabadussõja kangelase Anton Irve mälestusmärgi ümbrusele ning kujundanud Pilistvere kivikangru maakonnakivid ja ristikivi.

1995. aastast juhib Johann Köleri fondi tööd.

 

Tunnustused

2020 Viljandimaa vapimärk

 

Allikad:

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar