Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

teisipäev, 15. september 2009

Ihu, hinge ja tervise heaks : 9/2009

Selma Teesalu
Toitumine. Kehakaal. Tervis : Innovatilisi soovitusi
Telit, 2009


Mitmekülgseid toitumissoovitusi hea tuju ja tervise hoidmiseks. Stressi ja depressiooni ennetamine toitumisega.

-Elurütm kooskõlas loodusega
-Linajahu ja linaõli kasulikkus toidus ning mao ülehappesuse ja reflushaiguse leevendajana
-Probiootikumid ja dieetide tõhustamine nende abil
-Ebatervislikud dieedid
-Looduslik vahend enneaegse vananemise vastu

Elizabeth Pantley
Nututa uni : Leebe lahendus, mis aitab tuua lapsele rahuliku une
Lege Artis, 2009


Kas te kannatate magamata ööde all ja peate tõrjuma tervet laviini südametuid nõuandeid, kuidas lapsel tuleb lasta end magama nutta? Elizabeth Pantley raamat «Nututa uni» näitab teile, kuidas on täiesti võimalik aidata oma lapsel rahulikult uinuda – ja magada terve öö. Seni oli unetute ööde küsimuses vaid kaks valikut: kas lasta lapsel end magama nutta või kehastuda magamatuses vaevlevaks märtriks ja pidada vapralt vastu ehast kuni koiduni. Lõpuks ometi on tänu kasvatuspedagoogile ja nelja lapse emale Elizabeth Pantleyle leitud ka kolmas – praktiline ja tõhus – viis. Tema kümnest sammust koosnev programm juhib teid päevhaaval läbi kogu protsessi:
-heites uut valgust teie lapse unetsüklile ja aidates teil seada realistlikke eesmärke
-näidates teile, kuidas analüüsida, hinnata ja parandada oma lapse unerežiimi unepäevikute abil
-pakkudes mitmesuguseid unelahendusi, mis sobivad igasuguste kasvatusviisidega
aidates luua pisaravaba unekava, mis teeb nii teie kui ka teie lapse une paremaks

«Nututa uni» annab teile vahendid, mis aitavad tõhusalt ja samas leebelt jõuda oma eesmärgini – kõigi magusa uneni.

Arthur Võõbus
Kummargil käsikirjade kohal
86. raamat sarjast Eesti mõttelugu
Ilmamaa, 2009


Käesolev, loodetavasti autorit eestlastele taastutvustav artiklikogumik jaguneb neljaks osaks: varakristluse, süüria munkluse, käsikirjade ja eestlaste lood. Arthur Võõbus (1909–1988) on rahvusvaheliselt tuntumaid eesti humanitaarteadlasi, kellele tema rikkalik teadusproduktsioon ja avastused süroloogias tagasid olulise koha kristliku Idamaa uurimisloos. Aastal 1943 kaitses ta TÜ-s teoloogiadoktori kraadi. Juba pagulasena korraldas Võõbus 36 uurimisreisi Lähis-Itta, avastas tohutu hulga lääneilmale senitundmatuid vanu Süüria käsikirju, asutas 1978 Chicagos Süüria Käsikirjade Uurimise Instituudi ning suutis avaldada õige palju neist avastatud käsikirjadest.


Sandra Anne Taylor
Kvantedu käsiraamat : Teekond edu, külluse ja õnneni
Pilgrim, 2009


Mida te teeksite, kui saavutaksite tõesti kõik, millest unistate? Käesolev kvantedust kõnelev raamat näitab, kuidas seda teha. Küllusliku elu retsept tugineb kvantfüüsika põhimõtetel, tõeliselt võimsatele jõududele, mis võivad teil aidata oma unistusi tõeks teha.

„Kvantedu käsiraamat" räägib sellest, et jõukuse ja külluse võtmed on igaühe enda käes. Tehke oma unistused teoks ja sooritage kvanthüpe ellu, mis on täis õnne ja heaolu.

Enamik inimesi on arvamusel, et nende elutingimused sõltuvad juhuslikest ja ettemääratutest oludest, nagu näiteks saatus või perekonna Sissetulek. Kuid selline seisukoht on tegelikkuse väär tõlgendamine ja võtab meilt täielikult võimaluse oma elu ise suunata. Tegelikult valitseme oma elukogemusi loodusseaduste vastastikuse mõju kaudu.[…]

Kõik mida kogete ja kogemustega teete, sõltub tegelikult sellest, mida teete oma teadvuse ja energiaga. See tõsiasi annab teile oma elu üle väga suure võimu ning sele võimu kasutamine muudab teie elu. (lk. 9-10)

Rahvusvaheliselt tunnustatud lektor, nõustaja ja konsultant Sandra Anne Taylor on õpetanud neid põhimõtteid ja tehnikaid kogu maailmas imeliste tulemustega. «Kvantedu» on tulvil üllatuslikku informatsiooni ja dünaamilisi strateegiaid, mis annavad teile kätte jõukuse ja külluse tõelised võtmed. Ärge oodake Universumi ukse avamisega enam hetkegi. Mõistes külgetõmbe- ja manifestatsiooniseadust õnnestub teil teha kvantsamm heaolu ja õnne tulvil ellu.

Sandra Anne Taylor on pidanud üle kahekümne kahe aasta psühholoogi erapraksist. Ta on kirjutanud menuraamatu «Secrets of Attraction» («Külgetõmbe saladus») ning on motiveeriv ja inspireeriv lektor, kes on pidanud loenguid kogu maailmas. Temaga on avaldanud intervjuud ajakirjad «Cosmopolitan», «Family Circle», «Redbook», «Woman's World», «Today's Black Woman» ja «Reader's Digest» ning Austraalia ajakiri «New Idea».

Kultuur : 9/2009

Asta Põldmäe
Kirjad pääsukestele : Epistolaareleegia
Eesti Keele Sihtasutus, 2009

See teos on neile, kes hindavad keele ilu ja mõistavad kaalutletud kirjasõna jõudu.Kui sõnu oleks või­ma­lik margapuuga kaaluda, siis selle väi­kese, mõnusalt pihku sobituva raamatu iga lehekülg oleks raske kui veskikivi.

Kuid Loomingu toimetaja Asta Põldmäe uue raamatu kaante vahele kogutud sõ­nad pole sellised veskikivid, mis suruvad maad ligi ja muserdavad hinge. Margapuuga mõõ­de­tamatu kaalu annab sõnadele neisse kätketud mõtte sügavus ja siirus. Harva kohtab nii­võrd viimistletud sõnakasutust, kus iga lause kõlab kui omaette jutustus.

Raud. Raud kõikjal. Rongid ja nende raudsed tallad. Lennukid ja nende külm soomus. Sädemelehvik rööpmeõmblustes, tuksuv tuli tiivatipus. Raudne uks. Raudne käsipuu. Teeklaas raudses kestas. Raudteetee!

Loe ka Signe Kalbergi „„Kirjad pääsukestele“ : nukrus sõnapärlites“

Ilmari Manninen
Eesti rahvariiete ajalugu

Momo, 2009
Väljaandja Eesti Rahva Muuseum

Ilmari Mannineni 1927. aastal koostatud raamatu „Eesti rahvariiete ajalugu“ uustrüki kordustrükk.


„Eesti rahvariiete ajalugu“ annab parima ülevaate rahvariiete kujunemisest ja Eesti eri piirkondade paikkondlikest eripäradest. Rikkalike illustratsioonidega raamatut peetakse siiani kõige põhjalikumaks käsitluseks eesti rahvariiete ajaloost. Raamatu teeb väärtuslikuks ka süstemaatiline analüüs Eesti rahvariiete kujunemisest võrdluses teiste rahvastega.

ERMi direktor Ilmari Mannineni 1927. aastal koostatud raamatu väikene tiraaž on muutnud originaali suureks rariteediks. Uustrükiga tähistas ERM ka esimese direktori Ilmari Mannineni 115. sünniaastapäeva. Kuna uustrükki saatis tohutu menu, telliti kordustrükk. Seekordseks tiraažiks on 750 ja eristamaks aprillis väljatulnud trükist, on praeguse raamatu kaas oranži värvi.

Miks trükkida aastal 2009 uuesti raamat, mille esmatrükk ilmus 1927. aastal? Selleks on mitmeid põhjuseid. Esiteks on see muidugi lugupidamisavaldus Ilmari Manninenile, teiseks on tänapäevase foto- ja trükitehnika abil võimalik esitada illustratsioonid nende täies värviilus, kolmandaks on esmaväljaanne muutunud niivõrd haruldaseks, et isegi ERM-i raamatukogus on seda vaid mõned eksemplarid. Võiks ju öelda, et vanad raamatud ongi haruldased ja neid ei peagi olema raamatukogudes mitmeid eksemplare. Kuid selle raamatu järele on olemas praktiline vajadus, sest ta on heaks allikaks nii rahvarõivaste valmistajatele kui ka rahvakultuuri ja -kunsti õppijatele erinevates Eesti kõrgkoolides. Samuti loodame, et käesoleva raamatu uustrükk innustab tänaseid ja homseid uurijaid lähenema taas rahvariiete teemale esemeliikidest lähtuvalt.
Riina Reinvelt, ERM-i peavarahoidja

Looduslikud pühapaigad : Väärtused ja kaitse
Sari Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36
Teine, täiendatud trükk
Maalehe Raamat, 2009

See raamat kõneleb Eestimaa looduslikest pühapaikadest – hiiekohtadest, pühapuudest, ohvrikividest ja -allikatest, andes aimu nende olukorrast ja tähendusest meie kultuuri- ja identiteediruumis nii minevikus kui kaasajal. Teema käsitlused hõlmavad nii usulisi- muinsus-, loodus- ja keskkonnakaitselisi vaatenurki ning kutsuvad meid kaasa mõtlema. Iga peatüki lõpus on toodud ka inglisekeelne kokkuvõte. Eestlaste põlise vaimse ja ainelise kultuuripärandi taandumine igapäevaelust on alanud juba ammu.Vaatamata aegade muutumisele pole selle tähendus kadunud. Meie vaimsete ja usuliste lätete ning nendega seotud traditsioonide teadvustamine kinnistab identiteeti ja sisendab turvatunnet. Traditsiooniliste pühapaikade kui põliste väekohtade elluäratamine rikastab ka meie elukeskkonda.

Põliseid pühapaiku tutvustav raamat on hea teabeallikas igaühele, kes soovib esivanemate pühapaiku tundma õppida ja seal kohaselt käituda. Artiklikogumik kõneleb Eestimaa looduslikest pühapaikadest: hiiekohtadest, pühadest puudest, kividest ja allikatest, andes aimu nende olukorrast ja tähendusest minevikus ja nüüdisajal. Avaldatud käsitlused hõlmavad usulisi, muinsus-, loodus- ja keskkonnakaitselisi ning õiguslikke vaatenurki. Eraldi on tutvustatud ristipuid, ajaloolisi hiietavasid ja pühapaikade erakorralisteks päästetöödeks mõeldud riiklikku arengukava.

Raamatu on koostanud Ahto Kaasik ja Heiki Valk Tartu ülikoolist. Raamatu esimese trüki on andnud välja Maavalla koda, TÜ ja õpetatud Eesti selts (ÕES) ning see ilmus ÕES-i toimetiste sarjas. Seda jagati peamiselt tasuta riigikogule, valitsusele, üldhariduskoolidele, omavalitsustele, keskkonna- ja muinsuskaitseametile ning suurematele raamatukogudele.

Evar Saar
Võrumaa kohanimed
Sari Tartu Ülikooli doktoritööd
TÜ Kirjastus, 2009


Aastatel 1995-2003 õnnestus mul Võru instituudi kohanimekogujana käia läbi terve ajalooline maakond Eestis – Võrumaa. Selle pikaajalise välitöö otsesed tulemused kajastuvad Eesti põhikaardil 1 : 20000. Lisaks Võrumaale sisalduvad nimekogumistööga kaetud kaardilehed ka Setumaa Eesti osa ja Lõuna-Tartumaa servaala vastu Võrumaad. Võrumaalt saadud välitööandmete põhjal valmis ajaloolise Võrumaa kohanimede andmebaas (AVKA), mis on kasutatav ka Internetis. […]

Käesolevas uurimuses on keskendutud AVKAs leiduvate ühe ajajärgu nimeandmete kvantitatiivsele analüüsile et tuua lugejani pilt Võrumaale tüüpilisest kohanimistust. AVKA kohanimesid, mis kuuluvad põhiliselt kogukonna nimesüsteemi, vähemal määral üksiku majapidamise nimesüsteemi, on analüüsitud nimeobjekti liigilise jaotuse, enamlevinud süntaktiliste nimeosade (põhiosa, täiendosa) ja enamlevinud nimede alusel. Otsitud on nimistu muidki kvantitatiivseid omadusi, näiteks hinnatud primaarsete ja sekundaarsete nimede suhet Võrumaa kohanimistus, niivõrd, kui see sünkroonilise analüüsi põhjal on võimalik.

Uurimuse teoreetilise alusena olen kasutanud Soome onomastikakoolkonna nelja aastakümne töid.(lk. 13)
Evar Saar

Evar Saar on sündinud 1969. aastal Võrumaal Liinamäel, lõpetanud Võru I keskkooli ja 196. aastal Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal. Alates 1995. aastast on olnud ametis Võrumaa kohanimede kogumise ja uurimisega Võru Instituudis. Sellel teemal on kaitsnud 2002. aastal magistritöö ja 2008. aastal käesoleva doktoritöö.

Kohanimede uurimise ja võru keele arendamisega tegeleb kogu perekond, lisaks peab Evar vanavanemate talu. Ta on tundnud huvi eelkõige tänapäevaste ja lähiminevikus kasutatud külaühiskonnas suuliselt käibivate kohanimede vastu, sest arhiiviallikad võivad oodata, aga külaühiskonnas suuliselt käibivate kohanimede kogumise võimalused vähenevad aasta-aastalt. Ka nimede tekkelugu mäletavas rahvapärimuses leidub palju lingvistiliselt ja kohalooliselt väärtusliku materjali. Käesolev raamat räägib põhiliselt sellest, millised olid kõige tavalisemad kohanimed ja kõige levinumad nimedes kasutatud sõnad võõrkeelse põlisrahva kohanimedes vanal Võrumaal aastatuhande vahetusel.

Kohanimed, nendega seostuvad arusaamad ja ümbruse nägemise viis on kokku kogutud mitme tuhande põliselaniku käest.

Herbert Tampere
Lauluväelised
85. raamat sarjast Eesti mõttelugu
Ilmamaa, 2009

Rahvaluuleteadlane Herbert Tampere tegeles nii folkloori sõnalise poole kui ka rahvatantsu ja -muusikaga. Käesoleva kogumiku esimese osa artiklid näitavad teda mitme eri rahva loomingu hea tundja ning võrdlejana, folkloorisuhete uurijana. Teine osa tutvustab rahvaluulekogumist kui tegevusala ja sellest tulenevat n.-ö. praktilist kasu – seoseid rahvuslik-romantilise vooluga kirjanduses ja rahvaste tundeelus, samuti heliloojate loominguga. Kolmas osa räägib eesti rahvalauludest liikide kaupa. Autor näitab rahvaluule tugevat sidet muistse elu-oluga ning selle edasisi arenguid uuemal ajal, mil oldi juba «targemad», mil kadusid laulude tekkimise esialgsed, näit. viljakusmaagilised põhjused, ja mõnigi neist taandus mänguliseks ajaviiteks või kandus puht laste repertuaari.

Ajalugu ja ajalooteadused : 9/2009

John Withington
Maailma katastroofide ajalugu : Sõdade, maavärinate, taudide ja uputuste kroonika
Sinisukk, 2009


1815. aastal purustas koletu purse Indoneesias Tambora tulemäe, Tappes 90 000 inimest. Atmosfääri paisati niipalju tolmu, et 1816. aastast sai «suveta aasta»

2004. aasta jõulutsunami oli ajaloo kõige surmatoovam hiidlaine, milles hukkus veerand miljonit inimest kaheteistkümnest riigist

1334. aastal Hiinas alanud must surm jõudis kolmteist aastat hiljem Euroopasse, kus hävitas kolmandiku rahvastikust.

1937. aasta «Nankingi vägistamise» ajal tapsid jaapanlased üle 260 000 hiinlasest tsiviilisiku
Kõige hirmsam laevahukk Saksa reisilaeva Wilhelm Gustloff põjalaskmine 1945. aastal: uppus 10 000 reisjiat

Tsunamid maavärinad, mussoonidest põhjustatud üleujutused, linnugripp, rahvusvaheline terrorism–maailm näib iga päev üha ohtlikumaks muutuvat.

Kas see ikka on nõnda? John Withingtoni sünge, kuid samas ka meeliköitev raamat kirjeldab katastroofe, mis on juhtunud maal inimkonna koidikust tänapäevani

Tore Janson
Roomlased ja roomlannad : Elu antiikajal
Tänapäev, 2009


Milline oli elu antiikajal? Millisena inimesed ise end toona nägid? Mille järele nad igatsesid, mida püüdsid vältida, mille üle uhkust tundsid, mida häbenesid? «Roomlased ja roomlannad. Elu antiikajal» kõneleb Rooma inimeste eludest, eeskätt roomlaste endi kirjutatule tuginedes. Sageli on kirjutajad olnud mehed, kes räägivad mõjukatest meestest, ent juttu tuleb ka värvika loomusega naistest, lastest ja orjadest. See tore ajaviiteraamat on mõeldud kõigile huvilistele, ka neile, kel pole antiikajast mingeid eelteadmisi.


Heidi Luik

Luu- ja sarvesemed Eesti arheoloogiliste leidudena
Sari Tartu Ülikooli doktoritööd
TÜ Kirjastus, 2009


Käesoleva uurimistöö teemaks on viikingiaja, hilisrauaaja ja keskaja luuesemed Eestis. […] Kõige üldisemalt võib arheoloogilise ainese jagada kaheks: kinnismuistised ja irdmuistised. Kinnismuistised on asulad, linnused, kalmed, ohvrikivid, põllud jne. Irdmuistised on esemed: tööriistad, relvad, ehted, savinõukillud jm, samuti inim- ja loomaluud. […] Sageli kogutakse arheoloogilistel kaevamistel rohkearvuline esemeline materjal, kuid paraku liigagi tihti juhtub, et pärast esialgsete kaevamistulemuste põgusat avaldamist ülevaateartiklites jäävad leiud lihtsalt hoidlariiulitele seisma. Küllaltki tavaline on seegi, et neis ülevaadetes leiavad publitseerimist nn. „ilusa asjad“, mida seejärel ka hiljem üldistavates käsitlustes korduvalt publitseeritakse ja muuseumites või näitustel välja pannakse. Sellised leiud, nagu töötlemise või kasutamise käigus purunenud esemete katked, lõpetamata esemed, töötlemisjäägid, toorikud, töötlemiseks ettevalmistatud toormaterjal jm, millest võib saada sageli tunduvalt enam ja mitmekülgsemat informatsiooni, jäävad nii mõnigi kord tähelepanuta. Teema valiku seda poolt loeksin vähemalt enda seisukohalt objektiivseks põhjuseks, sest see tuleneb väljastpoolt mind. Teisalt on see aga subjektiivne – see on Eesti arheoloogia hetkeseis. (lk. 5-6)
Heidi Luik
Heidi Luik on lõpetanud Tartu Ülikooli ajalooalase-arheoloogina 1986. aastal. 1986-1992 töötanud ajalooõpetajana Tallinna 24. Keskkoolis ja arheoloogiamälestiste inspektorina Tallinna Kultuurimälestiste Inspektsioonis. 1993-2006 oli Ajaloo Instituudi arheoloogiakogu hoidja.

Alates 2006. aastast on Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi arhebioloogia ja muinsustehnoloogia ja muinastehnoloogia osakonna teadur, osaleb teadusteemas „Inimühiskonna arengu kajastumine looduskeskkonnas, muinastehnoloogias ja arhebioloogilises materjalis ning selle jälgitavus interdistsiplinaarsete meetoditega“. Uurimistöö teemaks on luutöötlemisetehnoloogia, luu- ja sarvesemed Eesti arheoloogilises leiumaterjalis muinas- ja keskajal ning esemete praktiline ja sümboolne tähendus. 1998. aastal kaitses Tartu Ülikoolis magistritöö „Muinas- ja keskaegsed luukammid Eestis“ ning 2005. aastal samas doktoritöö, mis on käesoleva raamatu aluseks. Praeguseks uurimisteemaks on pronksiaegsed luuesemed Baltimaades.

Muusika. Kino. Teater. Sport : 9/2009

Michael Jackson. Popikuningas 1958-2009 : Vastuolulise muusikageeniuse lugu 107 fotol
Fookus Meedia, 2009

Michael Jacksoni erakordne muusikaanne ilmnes juba varajases lapsepõlves, mil ta koos nelja vennaga musitseeris pereansamblis Jackson 5. Muusiku tõeline tähelend algas aga soolokarjääriga. Kümnetesse miljonitesse ulatuva tiraažiga plaat «Thriller» on siiani enim müüdud album maailmas. Ohtra fotomaterjaliga raamat vaatleb lapstähe sirgumist piinatud muusikageeniuseks, kelle glamuurset ja kummalist elu saatsid arvukad skandaalid.

Michael Jackson`i „Thriller“ täispikk versioon

Erlend Teemägi
Eesti kergejõustik 100
TEA, 2009

„Eesti kergejõustik 100” annab suurepärase ülevaate Eesti kergejõustiku ajaloost, tuues välja verstapostid alates kergejõustiku sünnist kuni edusammudeni tänapäeval:
• Eesti meistrid ja edetabelite juhid• tuntud sportlased ja nende suurvõidud
• väljavõtted ajaloolistest dokumentidest
• esinduslik pildivalik sportlastest ja spordisündmustest
• põhjalik isikunimede register

Tony Blackplait
Eesti punk 1976-1990 : anarhia ENSV-s
Varrak, 2009


Punk jõudis Eestisse juba 1976. aastal, mil punk-kunstnik Irwin Art asutas bändi nimega Sm. Aladdin & Lord McIntosh. Oma mõtteid ja tõekspidamisi ei kardetud avaldada ja sellega kaasnes loomulikult hulganisti probleeme ja konflikte. Uus mõtteviis levis paljude noorte seas ja nõnda tekkiski Eestis laiem punkliikumine. Kõikjal sündisid uued bändid, sest lisaks juba kaugelt silmatorkavale rõivastumisstiilile on punkarite peamiseks eneseväljendusviisiks muusika – punkrock. See põnevate omaaegsete fotodega illustreeritud raamat, mille on kokku pannud Eesti legendaarseima punkbändi Vennaskond solist Tõnu Trubetsky, jutustabki Eesti pungi algusaegade loo peamiste asjaosaliste endi silme läbi.

Eesti spordi aastaraamat 2008
Atlex, 2009
Sarnaselt varasematele pakub ka käesolev aastaraamat põhjaliku ülevaate erinevatel spordialadel saavutatust ja statistikast möödunud olümpia-aastal. Raamatus sisalduv mahukas statistikaosa hõlmab ligemale 80 spordiala.

Spordiaastale 2008 andsid tooni XXIX olümpiamängud Pekingis, kus meie ootused-lootused täitsid Gerd Kanter kettaheites kuldse ning Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson sõudmises hõbedase medali võitmisega. Aasta jooksul kogusid Eesti sportlased eri alade maailma- ja Euroopa meistrivõistlustelt 131 medalit või medalikomplekti, rohkem kui kunagi varem.

Jäädvustatud on Eesti meistrivõistluste medaliomanikud täiskasvanute, juunioride ja vähemalt kahes noorteklassis, meie sportlaste osavõtt maailma- ja Euroopa meistri- ning karikavõistlustest, Eesti rahvuskoondise maavõistlused, muud olulisemad jõuproovid koondiste ja koondislaste osavõtul, samuti Eesti rekordite uuendamised ning edetabelid numbriliselt võrreldavatel aladel.

Teose on koostanud Juhan Maidlo. Lisaks lõid mahuka aastaraamatu kokkupanemisel kaasa 65 kaasautorit, enamiku fotodest tegi Lembit Peegel.

Raamatu väljaandmist toetasid kultuuriministeerium ja kultuurkapital.

Loodusteadused ja geograafia : 9/2009

Arvo Järvet ja Harald Velner
Fotoaparaadiga Eesti jõgedel ja 80 aastat hiljem = Taking the camera to Estonian rivers and eighty years later
Fotode autorid: Jaak Jaaku, Enn Käiss, Arvo Järvet, Sirje Tooma, Jüri Ruut, Janno Vään, Liisi Seil
Eesti Looduskaitse Selts : Oomen, 2009


Raamat-fotoalbumis on 108 fotot vanadelt klaasnegatiividelt, 68 uut fotot (J. Jaaku). Väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projektijuht, toimetaja: Jaak Jaaku, tekstid Arvo Järvet, Harald Velner. Raamatu ilmumine sai võimalikuks tänu 1920. ja 30. aastatest pärit fotonegatiivide kogule 9 jõest, autoriks Sisevete Uurimise Büroo fotograaf A. Kislar ja teised kaastöölised. Klaasnegatiivide kogu säilus tänu EMHI kauaaegsele kaastöötajale insener Juhan Siirmanile ja anti 1985. aastal üle Looduskaitse Seltsile.

Raamatut on võimalik sirvida ka elektroonilisel kujul SIIT

Clive Ponting
Uus maailma roheline ajalugu : Keskkond ja suurte tsivilisatsioonide kokkuvarisemine
Sari Roheline Raamat
Varrak, 2009


Clive Pontingi teos uurib suhteid keskkonna ja ajaloo vahel. Vaadeldakse tsivilisatsioone alates Sumerist ja Vana-Egiptusest kuni Lihavõttesaare ja Rooma impeeriumini, ning leitakse, et inimesed on korduvalt üles ehitanud ühiskondi, mis on Maa ressursse kasutades kasvanud ja õitsenud, kuid jõudnud siis punkti, kus pole enam võimalik inimesi nende ressurssidega ära toita, millele on järgnenud nende ühiskondade lagunemine.

Uus väljaanne Clive Pontingi menukast raamatust on ümber töötatud, täiendatud ja ajakohastatud. Lisaks haaravalt jutustatud loole sellest, kuidas me oleme tuhandeid aastaid oma keskkonda kahjustanud, leiab raamatust ka uuemaid hinnanguid praegu maailma ees seisvatele kriisidele – ja probleeme, mis meil tuleb lahenduste leidmiseks ära klaarida.

Loe veel:
Juhani Püttsepp „NÄDALA RAAMAT: Clive Ponting „Maailma roheline ajalugu““

Ivar Sibul
Väike puidualbum
Eesti Metsaselts, 2009


Ülevaatlikku teavet 170 puu- ja põõsaliigi ning nende kasutamise kohta. Puidualbumis on esindatud nii meie peamised kodumaised puud-põõsad, tuntumad ning vähemtuntud eksoodid, kui ka olulisemad väärispuitu andvad puittaimed. Raamatu sissejuhatav osa annab ülevaate puutüve ehitusest, puidu tunnustest ning selle makroskoopilisest ehitusest.
Teose põhiosas on igale liigile eraldatud kaks lehekülge, millest ühel on värvifoto(d) puidu rist-, radiaal- ja tangentsiaallõigetest ning kõrvalleheküljel liiki iseloomustav tekstiosa. Iga liigi kirjeldus algab sugukonna nimega, millele järgneb taksoni eesti- ja ladinakeelne nimetus. Järgnevad liigi inglise- ja venekeelsed vasted ning väärispuitu andvatel liikidel ka puidu rahvusvahelised ja kaubanduslikud või kohalikud nimetused. Iga liigi puhul antakse ka lühike puuliigi üldkirjeldus, levikupiirkond, peamised puidu makroskoopilised põhi- ja abitunnused ning puidu ja puu peamised kasutusvaldkonnad. Kodumaiste ja introdutseeritud liikide puhul leiab lugeja liigikirjeldusest infot ka puu kasvunõudluste, levikusageduse, külmataluvuse jm kohta.

Silmaringi reisijuhid
Koolibri, 2009

Hiina
Prantsusmaa
Suur-Britannia
Tšehhi ja Slovakkia

DK raamatute sihtkohad on jagatud erinevateks piirkondadeks, mida raamatu lehekülgedel põhjalikult lahatakse.

Ajaloo-osas käsitletakse sihtkoha eri ajastuid lühidalt ja konkreetselt, ülevaatlikult on esitatud kronoloogia.

Graafiliselt põnevate DK reisijuhtide eelis on atraktiivsus: palju värvifotosid, ajalooliste hoonete läbilõiked, kolmemõõtmelised plaanid, erinevad kaardid, väga head selgitused jne. Ülesehitus on lihtne ja loogiline – teemad on järjekorras piirkondade kaupa. Igale piirkonnale on antud oma värv, nii on seda lihtne raamatust üles leida.

Soovitused «Tasub vaadata» lehekülje nurgas juhivad tähelepanu olulisemale. Lisaks sellele, et DK reisijuht on sisukas ja usaldusväärne kultuuri, arhitektuuri ja ajaloo alal, valdab ta hästi olmeinfot, mis on koondatud peatükki «Ellujäämisõpetus». Lisaks laialdane meelelahutuste loetelu, vihjed headeks ostudeks ja soovitused, kuhu minna lastega.

Raamatu lõpus on nime- ja aineloend, mis hõlbustab soovitud koha ülesleidmist.


Kristina Porgasaar
Eesti-Läti-Leedu : Läänemere pärlid
Grenader, 2008

Ühtede kaante vahelt leiab kolme Balti riigi tutvustused ning lühiülevaate ajaloost, loodusest ja kultuurist. Raamat on varustatud rohke pildimaterjaliga tunnustatud fotograafidelt. Väljanne sobib nii Eestit, Lätit ja Leedut külastavale turistile infoallikaks kui ka kingituseks.
Kindlasti on väljaanne heaks kaaslaseks ka siinsetele elanikele oma teadmiste täiendamisel ning ehk ka tõukeks eeloleval suvel naabermaid avastama sõita. Kõigi kolme riigi kohta on kirja pandud olulisemad andmed ning lisaks pealinna tutvustamisele räägitud ka teistest piirkondadest.
Raamatu Eesti-osas on juttu laulupeost ning ka väikesed ülevaated Tartu ja Pärnu kohta. Läti-osas on eraldi peatükid pühendatud Kuramaale ja Vidzemele ning Leedu-osas Kaunasele ja Väike-Leedule.
Eraldi peatükk annab põgusa ülevaate kolme riigi kunsti-tippudest ja koolkondadest.

Raamatut on eesti, läti, leedu, inglise, saksa, vene, soome, poola, itaalia, hispaania, prantsuse ja rootsi keeles

Jaak Valge ja Kalev Sepp
Üleilmastumine ja globaalprobleemid
Koolibri, 2009


Ajaloolane Jaak Valge ja maastikuökoloog Kalev Sepp analüüsivad raamatus üleilmastumise lätteid ning selle kulgu 19. sajandi algusest tänapäevani.

Maalimastumist on käsitletud selle valdkonna tunnustatud autorite, nagu Ronald Findley, Kevin O'Rourke'i, Jan Aart Scholte, Angus Maddisoni, David Reynoldsi, Jean-Francois Rischard'i jt kontseptsioonide alusel, kuid lisaks on esile tõstetud uus, ühiskondade demograafilise ülemineku eriüheaegsusel põhinev lähenemine.

Demograafiline üleminek, mille käigus ja kõrval toimub aktiivse eluhoiaku omaksvõtmine, soorollide teisenemine, rahvastikuplahvatus, ränderevolutsioon ning individualiseerumine, algas Lääne- ja Põhja-Euroopas ning Põhja-Ameerikas 19. sajandi esimesel poolel ning levis järk-järgult mujale Euroopasse, seejärel Aasiasse, Ladina-Ameerikasse ja Aafrikasse. Samal ajal ning samas järjekorras sai alguse kiire majanduskasv ning majanduslik laienemine; st ka globaliseerumine.
19. sajandil, lääne ühiskondade ränderevolutsiooni faasis, «üleilmastasid» valge nahavärviga inimesed Euroopast emigreerudes Uue Maailma. Pärast II maailmasõda ja eriti alates 1970. aastatest, mil Euroopa päritolu rahvastik on hakanud kiiremini vananema ja hõrenema, on selle rahvastikuga asustatud maad muutunud ise sisserännuriikideks. Samal ajal on tehnoloogilised võimalused, lääne ja mittelääne ühiskondade jõukusetaseme erisused ning odava tööjõu küllus viimastes muutnud ettevõtetele atraktiivseks siirdada tootmine madalama palgaga piirkondadesse. Nõnda on Kolmas Maailm tulnud läände ja lääs läinud Kolmandasse Maailma.

Varem üleilmastumisprotsessi lülitunud ühiskonnad on olnud ka globaliseerimise «vedurid» ning kasutanud seda seisundit ära oma huvides. Viimasel, 1970. aastatel alanud neoliberalistlikul üleilmastumisfaasil on kujunenud seniolematu majanduslik ebavõrdsus. Poliitilise globaliseerumise kõige olulisema mõõtmena on raamatus vaadeldud ühiskondade demokratiseerimist. Demokratiseerimine tähendab vähemalt teatavate universaalsete ühiste väärtuste omaksvõttu. Kui autokraatial on palju eri vorme ja ideoloogiaid, siis demokraatia mehhanismid ja ideoloogia on kõikjal sarnased. Eraldi analüüsitakse ka globaalprobleeme – majandusliku ebavõrdsuse kujunemist ja demokraatiaprobleeme, keskkonnaprobleeme. Täiendavat teavet majandus- ja rahvastikumuutuste kohta pakuvad rohked diagrammid ning ülevaatlikud arvandmed.

Raamatule lisab kindlasti väärtust asjaolu, et autorid käsitlevad üleilmastumisega seonduvat ka Eesti vaatenurgast. Raamat on hariv ja lahe, aga ka mõtlemapanev lugemismaterjal neile, keda huvitab see, kuidas on maailm jõudnud sinna, kus see praegu on.

Poliitika, majandus ja seadusandlus : 9/2009

Lembo ja Toivo Tanning
Rahvusvaheline majandus
Kaks esimest osa:
1. osa : Põhialused ja probleemid
2. osa : Globaliseerumine. Maailma majanduskriis
Tallinna Tehnikaülikool, 2009

Raamatu eesmärgiks on anda ülevaade rahvusvahelise majanduse toimimisest, seda mõjutavatestteguritest ja kaasaegsetest aktuaalsetest probleemidest. See koosneb neljast köitest.

Esimene köide käsitleb rahvusvahelise majanduse probleeme üldiselt. põhimõisted ja rahvusvahelisemajanduse ning kaubanduse aluseid, s.h N. Liidu lagunemist, rikaste ning vaeste vastuolude põhjuseid, arenguabi ja agrokultuuride toodangut; maailma monetaarsuhete korraldust, valuutasüsteeme, euroraha ning välisvõlgasid; ÜRO inimarengu ning Gini koefitsiente; teaduse ja tehnoloogia progressi, kus on vaadeldudteaduse olemust, meetoode, teadusfilosoofiat, innovatsiooni, infoühiskonda ning patente; majandus- ja finantskriisi põhjuseid ning tagajärgi nii maailmas kui ka Eesti, s.h autotööstuse kriisi ja riigi maksebilansi põhimõtteid: kaubandusbilanssi, välisotseinvesteeringuid jt.

Teine köide käsitleb maailma majanduse globaliseerumist, s.h SKP, väliskaubandust ja -investeeringuid ning sellega kaasnevaid probleeme. Palju tähelepanu on pööratud maailma majandus- ja finantskriisile, selle ajaloole, põhjustele ning mõjule reaalmajandusele. Põhjalikumalt on analüüsitud autotööstust ja tööpuudust. Praeguse kriisi õppetundide teadmine aitab kergemini üle saada ka tulevastest majanduskriisidest.

Priit Kelder
Pamflett meie ühiskonnast
2009

«Pamflett meie ühiskonnast« on väiksemahuline õpperaamat Eesti võimukandjatele meie ühiskonna praegusest nigelast seisust väljatulemiseks.


Rein Tiivel
Tsiviilõiguse üldosa
Sari Loengud
Juura, 2009


Tsiviilõiguse üldosa paremaks mõistmiseks käsitletakse õppevahendis ka teistes seadustes sätestatut, lähtutud on seaduste seisust 01.juuli 2009



Riigikogu Toimetised 19/2008

Riigikogu Toimetised (RiTo) on parlamendi põhiseaduslikke ja ühiskondlikke ülesandeid mõtestav perioodiline ajakiri, mis ilmub kaks korda aastas – juunis ja detsembris. RiTo on ajakiri poliitikuile, teadlastele, kõrgkoolide õppejõududele, ametnikele, äri- ja mittetulundusühingute liikmeile ning kõigile poliitikahuvilistele. RiTo missioon on edendada dialoogi teadlaste ja riigitegelaste vahel. Uuringute ja arvamuste rubriigis avaldatakse ka eelretsenseeritud heatasemelisi teadusartikleid, mis käsitlevad nüüdisühiskonna, riigivalitsemise ja poliitika huvipakkuvaid probleeme. Eesmärk on sotsiaalteaduste originaalsete uurimistulemuste abil mõtestada teaduspõhiselt praktilist valitsemiskogemust.

Ajakirja Riigikogu Toimetised (RiTo) 19. numbris on artikleid ligikaudu 30 autorilt ning graafik Benjamin Vassermani tööde reproduktsioonid. Riigikogu Toimetiste seekordses vestlusringis räägiti majanduslanguse tingimustes kalliks osutunud Eesti sotsiaal­süsteemist. Vestlusringist võtsid osa Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse, Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi võrdleva halduspoliitika professor Anu Toots ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Tõnis Kõiv.

Vestlusringis räägitut täiendab Andres Võrgu, Marre Karu ja Ene-Margit Tiidu artikkel vanemahüvitise kasutamisest ning vanemahüvitisega kaasnenud mõjudest sündimus- ja tööturukäitumisele aastail 2004–2007.

Käesoleva numbri essees "Läti ja tema kihid" räägib kirjanik ja Eesti suursaadik Riias Jaak Jõerüüt Lätimaa eri tahkudest kaasaelamise ja armastusega selle maa vastu. Autor püüab vastata küsimusele: kas teatakse, mis on Läti – kui asi iseeneses ja kui meie igavene maismaanaaber?

Majanduspoliitika professor Kaarel Kilvits analüüsib Eesti töötleva tööstuse struktuuri ja pakub lahendusi tööstussektori arenguks. Janika Bachmann näitab Jaapani näite varal, et inimeste tööturukäitumist mõjutavad regulatsioonide kõrval oluliselt väljakujunenud hinnangud ja traditsioonid.

Ajakirjast leiab artiklid parlamendireformist ja poliitilisest kultuurist ning valimiskulude ülempiiri seadmisest. Käsitletakse maksusüsteemi, energiasäästu kui majandussurutist leevendavat abinõu ning regionaalarengut.

Kaks korda aastas ilmuva ajakirja peatoimetaja on Riigikogu Kantselei infotalituse infonõunik Helle Ruusing. Ajakirja põhitiraaž jagatakse raamatukogude ning uurimis-, õppe- ja riigiasutuste vahel. Uut numbrit on võimalik osta raamatupoodidest ja lugeda elektrooniliselt. Riigikogu Toimetisi saab elektroonilisel kujul lugeda SIIT

reede, 4. september 2009

Isetegemine : 9/2009

Tekstiilid : Tänapäeva käsitöö
Varrak, 2009


See inspireeriv käsitööraamat sisaldab põnevaid näiteid tänapäevasest käsitööst, kus traditsiooni tarkus aitab meil kaunistada end ja oma ümbrust moodsale elulaadile kohaste esemetega.

Raamatus on esindatud viis populaarset käsitööliiki: kudumine, heegeldamine, lapitöö, viltimine ja kangakudumine. Igas tehnikas on välja pakutud mitmeid meeleolukaid kavandeid alates sussidest ja mütsidest kuni kottide ja tekkideni – kokku 75 rõivaste ja kodutarvete ning aksessuaaride kavandit. Raamat on abiks nii algajale käsitöösõbrale kui ka ideede allikaks vilunud tegijale. Selged fotod, kuidas ese järk-järgult valmib, ning üksikasjalikud kirjeldused võimaldavad kõike vaevata järele proovida.

Katse- ja mõõtetoimingud ning teimid : Elektripaigaldised
9. raamat sarjast Teaberaamat
Eetel-Ekspert, 2009


Terav vajadus tekis teaberaamatu järele, milles eraldi vaadeldakse elektripaigaldiste katse- ja mõõtetoimingute erisusi ning elektriseadmete katsetusi, mis on seotud nii metroloogiliste kui ka akrediteerimisnõuete täitmisega nii laboris kui ka välitingimustes.

Raamat on mõeldud esmajoones elektrikute ringile, kes tegelevad mõõte- ja kontrollitoimingutega, kuid võib pakkuda ka huvi kõigile teistele, kes elektriseadmete ja elektripaigaldistega kokku puutuvad ning sellel alal katsete ja mõõtmistega tegelevad. Lisaks annab see raamat ka lisainfot katselaborite kvaliteedisüsteemi väljatöötajatele. Elektriseadmete ja elektripaigaldiste kontroll on elektriohutust tagavate toimingute lahutamatu osa. Need toimingud suurelt osalt seadustega reguleeritud nii mahu poolest kui ka kvaliteeti kindlustatavate nõuete osas. Arvestades üldohutust ja erialast ohutust reguleerivate Euroopa Liidu direktiivide nõudeid ning seadmete, paigaldiste, süsteemide ja ka erialaste teenuste nõuetele vastavuse tõendamise ja hindamise erisust ja tõenduse erinevaid vorme, on selles raamatus analüüsitud ka vastavushindamise protseduure ning nende tulemuste esitamise näiteid, arvestades sealjuures ka mõõtmise rakenduslikke aspekte. Et katsetuste mahukat osa süstematiseerida, on see raamatus eristatud üldtunnustatud või standarditud katsetena, metroloogiliselt kindlustatud mõõtmistena ja erialaste teimidena.

Esteetika ja kunst : 9/2009

Tõnis Laanemaa kunstiraamat
Sotapota, 2009


Raamat annab ülevaate kunstnik Tõnis Laanemaa loomingust aastatel 1965-2008. Ära on trükitud üle saja värvilise repro kunstniku graafikast, maalidest, joonistustest ja plakatitest. Tekstid on eesti, inglise ja prantsuse keeles ning need on kirjutanud kunstiteadlased Anne Untera ja Riin Kübarsepp.

Viljandi Linnaraamatukogu üldlugemissaali eksemplar on saadud kingituseks kunstnikult endalt ning sisaldab Tõnis Laanemaa dateeritud pühendust ja autogrammi.

Jaan Tamm
Tallinna Püha Miikaeli klooster : Ehitus- ja uurimislugu
Sari Tallinna raamat
Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2009


Eestis on vähe selliseid hoonekomplekse, mille järjepidev kasutamine ületaks 750 aastat. Üks selline haruldus on kahtlemata Tallinnas asuv Püha Miikaeli klooster, mida küll tänapäeval tuntakse Gustav Adolfi Gümnaasiumina, Issanda Muutmise kirikuna ja Täiskasvanute Gümnaasiumina. Ulatub ju kloostri esihooneks olnud Püha Ventseli kabeli ehituse algus tagasi 1219. aasta järgsesse aega ning kloostrikompleksi rajamise algusdaatumiks peetakse 1249. aastat. Eesti arhitektuuriajaloos seni valitsevat lünka nimetatud kompleksi ehitusloos, uurimises ja restaureerimises püüabki käesolev raamat täita.

Solvates meduusi : Modernismist lähtuvad rahvakunstid ja eesti külageeniused
Tallinna Kunstihoone Fond : Kaasaegse Rahvakunsti Keskus,
2009

Selle värvilise album-raamatu kaante vahele on Sigrid Saarep kogunud teistsuguse kunsti ja kunstnikud: Eesti külageeniused, mehed metsast ja mere äärest, toored ja tungipõhised loojad, linnahullud ja vigurvändad, laiemas kunstiteadvuses naivistid, ebastandardse loovusega ja vaimse puudega loojad, art brut'i või raw art ehedad esindajad, vabastiili viljelejaid, autsaiderid, erakkunstnikud, kokku 22 kodumaist loojahinge ja üle saja nende pildi. See pole katse panna ära suurele, ametlikule ja professionaalsele kunstile, vaid pigem üritus näidata teistsuguse kunsti ja isepäiste loojate kogumit ning proov analüüside selle nähtuse kunstiajaloolisi ja antropoloogilisi juuri.
Suureformaadiline kaantevahe jaguneb laias laastus kaheks: alguses on koostaja ja toimetaja Sigrid Saarepi 2007. aastal EKAs kaitstud magistritöö «Modernismist lähtuvad rahvakunstid ja eesti külageeniused» mugandatud magistritöö; teine pool kannab pealkirja «Tigude süü», milles neli kirjanikku (Hasso Krull, Valdur Mikita, Tarmo Teder, Urmas Vadi) tõlgendavad konkreetselt 16 autori teoseid.

Ruumipilt 2008
Eesti Sisearhitektide Liit, 2009

ESL aastapreemia 2008 nominente tutvustav fotodega illustreeritud väljaanne. Ilmub 4-ndat aastat. Sisaldab Eestis eelmisel, 2008. aastal valminud paremaid interjööre tutvustavaid tekste ja fotosid.




Haridus ja kasvatus : 9/2009

Väärtused ja väärtuskasvatus : Valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti ja Soome koolis
Eesti Keele Sihtasutus, 2009

Sageli kurdetakse, et eesti inimestel on vähe loovust, ettevõtlikkust, osalustahet, sallivust ja vastutustunnet. Hoopis vähem arutletakse selle üle, kuidas neid iseloomuomadusi kujundada. Lapse kasvatamisel on esmane vastutus kodul. Ent just koolil ja lasteaial on suured võimalused tegeleda süsteemse väärtuskasvatusega. Paraku on siiani peetud hariduse eesmärgiks eelkõige teadmiste edastamist, mitte tervikliku isiksuse kasvatamist.

Kogumiku eesmärgiks on teadvustada väärtuste olulisust hariduses, tutvustada Eesti ja Soome koolide kogemusi väärtuskasvatuses ning neid valikuid ja võimalusi, mis Eesti kooli ees seisavad.
Kokku on koondatud 3. ja 4. detsembril 2008 Tartus Dorpati konverentsikeskuses peetud konverentsi „Väärtused – valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti koolis” ettekanded ja arutluste kokkuvõtted. Lisaks on raamatus ära trükitud ka Tartu Ülikooli eetikakeskuse poolt korraldatud väärtuskasvatuse alaste tööde konkursil parimateks tunnistatud tööd.

Kogumikus tutvustatakse Eesti koolide kogemusi väärtuskasvatuse alal ning väärtustele tähelepanu pööravaid organisatsioone. Avaldatud on ka riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009 – 2013” lõplik tekst ning kaks väärtusteteemalist uuringut.

Raamatu koostasid Margit Sutrop, Pille Valk ja Katrin Velbaum. Kogumiku kirjastas Eesti Keele Sihtasutus. Raamat ilmus Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel.

Linda Pearson ja L. A. Stamford
Distsipliini võluvägi : Kuidas kasvatada rõõmsaid, terveid ja viisakaid lapsi
Ersen, 2009


Praktikas tõestust leidnud süsteem rõõmsate, tervete ja viisakate laste kasvatamiseks See võib tunduda tänamatu ülesandena, kuid hea lapsevanema rolli üheks olulisemaks osaks on distsiplineerimine. «Distsipliini võluvägi» pakub lihtsaid juhtnööre, mille abil kasvatada oma lapsed rõõmsameelseteks ja kohanemisvõimelisteks. Raamatusse koondatud teave toetub kolmele põhiteesile:

Olge turvaline tugisammas. Andke oma lapsele turvatunne, olles inimene, kellele ta võib alati kindel olla, kes tema küsimustele vastata oskab ning on emotsionaalselt alati tema jaoks olemas.

Olge hea ülemus. Õpetage oma lapsele reegleid, mis tagavad turvatunde ning näidake, kuidas toimib enesekontroll.

Valmistage lapsed ette reaalse maailma jaoks. Andke neile kõik vajalik (piirid, reeglid ja tagajärjed), mitte kõik, mida nad ihaldavad.

Koos moodustavad need kolm printsiipi distsipliinifilosoofia, mis aitab teil anda lapsevanema rollis endast parim – ja kasvatada tublid lapsed!