neljapäev, 16. jaanuar 2020

16. jaanuar - Jüri Jaakson 150

Jüri Jaakson

16.01.1870 Viidika talu, Karula (hiljem Uue-Võidu) vallas Viljandimaal - 20.04.1942 Sosvas Sverdlovski oblastis Venemaal
Poliitik ja majandustegelane. Riigivanem 16.12.1924-15.12.1925

Jüri Jaakson sündis 16. jaanuaril (vana kalendri järgi 4. jaan.) 1870. a. Viljandimaal Uue-Võidu vallas talupidaja pojana. Õppis 1886.—1892. a. Tartus H. Treffneri gümnaasiumis ja 1892.—1896. a. Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas I järgu diplomiga.

Töötas aastatel 1897-1901 vandeadvokaadi abina Viljandis. Leivateenistuse kõrval võttis ta elavalt osa seltskondlikust tegevusest, olles Viljandi Põllumeeste Seltsi ja „Koidu" seltsi esimeheks, Viljandi Karkusseltsi liikmeks jne.

Aastatel 1901-1902 töötas vandeadvokaadi abina Riias ning oli samas aastail 1902-1914 vandeadvokaat. Oli aktiivne Riia eestlaste kaskusseltsis. Tegutses veel 1902.-1905. aastal Riia Eesti Seltsi "Imanta", 1906.-1914. aastal Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi juhatuse esimehena. Viimane asutati tema osavõtul. Seltsi esimehena korraldas Jüri Jaakson kõnekoosolekuid ja kursusi Riia eestlastele, peamiselt töölistele. Pani aluse haridusseltsi koolile, millele 1913. a. ehitati koolimaja, mis samal ajal ka seltsimaja aset täitis.

Lisaks kuulus Jüri Jaakson juba 1904. aastast Eesti Aleksandrikooli kuratooriumi, algul liikmena, hiljem esimehena ja püüdis energiliselt seda muuta venekeelsest linnakoolist eesti õppekeelega põllutöökooliks. Esialgu hakati 1907. aastal Põltsamaal põllutöökursusi korraldama ja lõpuks õnnestus saada koolile Kõo mõisa süda, kus põllutöö kool 1914. aastal avati. Ta toimetas Eesti Aleksandrikooli esimehena 1920. aastani.

1915. aastal siirdus Jaakson Tallinna ja oli seal 1919. aasta detsembrini Tallinna Linnapanga juhatuse liige. Samal ajal jätkas ühiskondlikku tegevust Põhja-Eesti Põllumeeste Keskseltsi esimehe ja Tallinna Majandusühisuse nõukogu esimehena.

Vene revolutsiooni järel 1917. aasta võttis J. Jaakson osa Vene ajutise valitsuse poolt kinnitatud Eesti kubermangu omavalitsuse ja administratsiooni ajutise korraldamisest ja seaduse eelnõu väljatöötamisest. Käis ühes. J. Poska, J. Vilmsi j.t. peaministri vürst Lvovi jutul, et seaduse elluviimist kiirustada. Võttis osa Lvovi poolt korraldatud komisjonis seaduse maksmapaneku kohta käivate erimääruste väljatöötamisest, mis 22. juunil 1917. aastal kinnitati ja mille põhjal Eesti Maapäev kokku astus. Sama aasta mais määrati J. Jaakson Vene ajutise valitsuse poolt Eestimaa kubermangukomissari Jaan Poska abiks. Jäi ametisse enamlaste riigipöördeni 1917. a. oktoobris. Ühtlasi oli 1917–1919 Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) liige ning oktoobrist 1917 novembrini 1918 esimene abiesimees. Enamlased vangistasid ta lühikeseks ajaks jaanuaris 1918.

13. novembril 1918 määras Eesti ajutine valitsus Jaaksoni oma peavolinikuks varade ülevõtmisel Saksa okupatsioonivõimudelt. 1918. a. novembri lõpul kutsuti Jaakson Eesti ajutisse valitsusse kohtuministriks. Sel kohal asus ta 1919. a. O. Strandmani kabinetis ja 1919.—1920. a. mõlemas J. Tõnissoni kabinetis. Kohtuministrina organiseeris Jaakson kohtuasutuste võrgu, korraldas vangistusasutusi ja täitis kuni riigikohtu loomiseni osaliselt ka viimase ülesandeid eriti seaduste seletamise alal.

Aastatel 1920-1926 võttis Jüri Jaakson rahvaerakonna esindajana osa Asutavast kogust, I, II ja III riigikogust, näidates üles suurt tööjõudu mitmesuguste komisjonide tegemises. Kui peale enamlaste riigipöörde katset 1. detsembril 1924. aastal tekkis vajadus luua laiale koalitsioonile toetuv valitsus, teostas selle ülesande J. Jaakson. Tema poolt loodud kabinett kestis 1925. a. detsembrini ning ühendas eneses kõik Eesti parteid „seinast seina". Ta suutis valitsuse ja riigikogu tööviljakust tunduvalt. tõsta, viies muuseas läbi mõned kaalukad seadused (näit., riigikorra kaitseseadus, kaitseliidu seadus).

1926. a. novembris nimetati Jaakson Teemanti valitsuse poolt Eesti Panga presidendiks, mille järel ta kolmandast riigikogust lahkus. Tema ajal viidi ellu rahareform, mille tulemusena alates jaanuarist 1928 hakkasid Eestis seniste markade asemel kehtima kroonid ja sendid. Samuti kerkisid tema pangapresidendiks oleku ajal Eesti Panga hooned Viljandisse, Petserisse ja Tartu.

1935–1938 oli ta Riigi Majandusnõukogu liige. Juhtis esimehena Kaitseliidu finantskomiteed ning oli Välis-Eesti Ühingu ja VRVÜ Tallinna osakonna liige. 

1936. aastal asutas Treffneri gümnaasiumi juurde endanimelise sihtkapitali (20 000 krooni). 

Valiti 1939. aastal Võru Lastekaitse Ühingu auliikmeks. Aastail 1938-1940 Riiginõukogu liige.

Nõukogude okupatsioonivõimud vabastasid ta Eesti Panga presidendi ametist 17. juulil 1940. Töötas seejärel Tallinnas oma maja kojamehena. Abikaasa ja tütar siirdusid märtsis 1941 järelümberasumise korras Saksamaale.

Arreteeriti 14. juunil 1941 Tallinnas. Viidi Venemaale Sverdlovski oblastisse. Mõisteti 4. märtsil 1942 SARK-i erinõupidamise otsusega surma. Jüri Jaakson lasti maha 20. aprillil 1942 SevUralLagis. Matmispaik teadmata.

Tunnustus

  • 1920 Vabadusristi III liigi 1. järk
  • 1930 Kotkaristi I klassi teenetemärk

Mälestamine

  • Tema sünnikohas Saarepeedi valla Viidika talu juures avati 14. oktoobril 1995 mälestuskivi.
  • Tema nimi on 22. juunil 2003 Tori kirikus avatud Teise maailmasõja ohvritena hukkunud Vabaduse Risti kavaleridele pühendatud mälestustahvlil.
  • 2010. aasta jaanuaris andis Eesti Post välja Jaaksonile pühendatud postmargi.
  • 2020. aasta jaanuaris andis Eesti Pank Jaaksoni 150. sünniaastapäeva puhul välja hõbedast meenemündi.

Allikad:

on
Sildid: , , , , , , ,

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)