Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

esmaspäev, 22. veebruar 2016

22. veebruar - Märt Laarmann 120

Martin (Märt) Laarmann
(22.02.1896 Õisu vald – 18.04.1979 Tallinn)
Graafik, maalikunstnik
120 aastat sünnist


Õppides 1912-1916. aastatel Rakvere Õpetajate Seminaris, sai K. Schnell-Merilaiu juures esimesed kunstioskused ja andis ka seminaris kunstitunde. 1920. a. õppis M. Laarman lühikest aega A. Laikmaa ateljeekoolis.

Töötas kuni 1945. aastani eesti keele õpetajana Otepääl ja Tallinnas, hiljem vabakunstnikuna.

Kuulub Eesti Kunstnikkude Rühma alates 1924. aastast ning Kunstnike Liitu 1945. aastast.

Loometee alguses oli Laarman Eesti Kunstnikkude Rühma järjekindlamaid kubistliku ja konstruktivistliku suuna arendajaid ja propageerijaid. Viljeles maali ja raamatugraafikat. Tema trükitehnilistel võimalustel (põhiliselt kirjal ja selle paigutusel) põhinevad ranged raamatukujundused olid tollal uudsed. Lõi ka vabagraafikat. 1930ndatel aastatel sai Laarmani põhialaks just raamatugraafika, tema käsitluslaad muutus natuurilähedasemaks, ekspressiivsemaks ja maalilähedasemaks. On paljud raamatud illustreerinud puugravüüridega.

Kuni 1930ndate aastate keskpaigani tegutses ka kunstiarvustajana. Alates 1960ndate keskpaigast viljeles lisaks raamatute illustreerimisele ka ekspressiivses sümbolistlikus laadis akvarelli ning tempera- ja guaššimaali.
(Allikas: EKABL)
Märt Laarmann „Laud“, 1928 (õli papil 39,5 cm x 49,5 cm)
Foto: Eesti Kunstimuuseum

pühapäev, 21. veebruar 2016

21. veebruar - Hain Henno 180

Hain Henno
(21.02.1836 Härjakoorma talu, Holstre vald – 2.07.1922 Holstre)
Eesti rahvusliku liikumise tegelane
180 aastat sünnist


Sündis Härjakoorma talus, elas Kovali talus, õppis Pulleritsul ja Paistus, maetud Paistu kalmistule.

Holstre valla esimene vallavanem. Rahvusliku liikumise tegelane, võttis aktiivselt osa Eesti Aleksandrikooli asutamisest. Juhan Kunderi poolvend
(Allikas: Viljandimaa turismiinfo)

teisipäev, 9. veebruar 2016

9. veebruar - Jaan Port 125

Jaan Port(9.02.1891 Holstre vald – 24.01.1950 Tartu)Botaanik, bioloogiadoktor (1932)
125 aastat sünnist


Lõpetas 1926. aastal Tartu ülikooli, täiendas end 1927-1929. aastatel Saksamaal aianduse alal. Töötas 1930-1937. Tartu Ülikooli botaanikaaias, oli aastail 1937-1940 Tartu õpetajate seminari direktor.

Port oli Eestis iluaianduse ja kooliaedade rajamise algatajaid, „Tegeliku aianduse ja mesinduse käsiraamatu“ (3. kd., 1934-1935) peatoimetaja ja põhiautor.
(Allikas: EE)

esmaspäev, 8. veebruar 2016

8. veebruar - Mats Kirsel 175

Mats Kirsel
(8.02.1841 Loodi vald – 18.03.1907 Jämejala haigla)
Kirjamees, rahvaraamatute tõlkija
175 aastat sünnist


Talurentniku poeg. Õppis Paistu kihelkonnakoolis, töötas õpetajana 1858-1860 sealsamas ja aastast 1960 vastavatud Viljandi kihelkonnakoolis. Oli Viljandi lauluseltsi „Koit“ esimene president ja koorijuht, Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliige ja ajalehe „Sakala“ kaastööline. Esitas 1887. aastal koos kuue kolleegiga venestava koolipoliitika vastase palvekirja, mistõttu tal tuli 1889. aastal õpetajaametist lahkuda. Edasi töötas Viljandi Pauluse koguduse organistina.

Kirsel avaldas 14 saksa keelest vabalt tõlgitud rahvaraamatut, nende temaatika muutumine peegeldab selgesti rahvusliku liikumise eri etappe. Keeleise rikkuse ja elava esitusega kuuluvad M. Kirseli tööd tõlkeliste rahvaraamatute paremikku.
(Allikas: Eesti kirjanike leksikon)

neljapäev, 4. veebruar 2016

4. veebruar - Jüri Lossmann 125

Jüri Lossmann
(4.02.1891 Kõo vald – 1.05.1984 Stockholm)
Kergejõustiklane, kergejõustikus esimene Eesti olümpiamedalivõitja
125 aastat sünnist


Lõpetas Tallinna linnakooli ja õppis 1910-1911 Tallinna Nikolai gümnaasiumis. Alustas sportimist Lasnamäel, harrastas jalgpalli. 18-aastaselt liitus „Merkuri“ jalgpalliklubiga, 1913. ühines „Kalevi“ kergejõustiklastega.

Sai 1920. a. Antverpeni OM-il maratonis 2:32.48,6-ga hõbeda, 1923. a. Göteborgi mängudel pälvis maratoni kulla. Venemaa meistrivõistlustel võitis 5000 m kulla (1916), tunnijooksus (1915) ja 10000 m ja maratonis ka Venemaa rekordeid. Tuli aastatel 1919-1924 kokku 5 korral 5000 ja 10000 m Eesti meistriks ning püstitas kohalikke rekordeid. 37-aastasena (1928) osales jooksus läbi Ameerika mandri Los Angelesest New Yorki.

Töömeheteed alustas kullassepaõpilasena. Osales 1914. aastal I maalimasõjas ja sai haavata. 1922-1936 oli šokolaadivabriku „Kawe“ teenistuses. Oli Tallinnas Poiste Spordiliidu moodustajaid (1928), selle juhte ja auhindadega varustajaid. Koos Johannes Villemsoniga koostas meie esimesi spordikalendreid- ja käsiraamatuid. Elas ja tegutses ka Soomes. Juhtis 1942-1944 Eesti sporti Rahvakasvatuse Peavalitsuse Spordiametis. Aastal 1944 läks Rootsi, kus töötas juveliirina.
(Allikas: ESBL)