Luke Allnutt. TAEVAS KUULUB MEILE

Kuigi enamasti öeldakse, et raamatut ei maksa valida kaane järgi, siis selle raamatu ma just kaane, õigemini kaanele kirjutatud lubaduste järgi endale lugemiseks valisin. Lubati seal aga seda, et see raamat purustab südame ja on samas optimistlik. Mina lugesin sellest välja, et seda lugu lugedes saan korralikult nutta, aga hinge ei jää siiski täielikku lootusetuse tunnet vaid see kurbus on ilus kurbus. Kui olete lugenud August Gailiti „Leegitsevat südant“ või – kui kaasaegsemaks minna - näinud Will Smithiga peaosas filmi „Peidetud ilu“, siis just sellist kurbust ma eeldasin end kogevat. Ja seda ma ka sain ja kuigi asjad ei läinud heaks ega korda - kuidas saakski, kui raamat räägib millestki nii trööstitust kui seda on lapse kaotus - siis ometi ei ole see raamat sünge ja masendav, kuigi sõna „optimistlik“ on minu hinnangul siiski liialdus. Pigem on see realistlik ja tõeline ning kogu oma kurbuses siiski lohutust ja tuge pakkuv. Raamatu peategelase kohta niipalju, et isegi neil hetkedel kui tema valikud ja teod ajasid närvi, oli teda siiski võimalik mõista ja tunnistada endale, et ilmselt ei oleks ma tema olukorras ise kuigi palju paremaid valikuid teinud. Veel saan öelda, et see lugu ei saa otsa koos raamatu viimase leheküljega, see jääb pähe kinni, tekitab soovi olla parem inimene ja aitab meenutada, mis on tõeliselt oluline.

Raamatut luges: Agnes Kuus-Korv

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1905391

Maddie Dawson. KOSJASOBITAMINE ALGAJATELE

Autor on kirjutanud kuus raamatut – armastusest, peresuhetest, enese leidmisest jne. Eesti keelde on tõlgitud seni vaid üks „Kosjasobitamine algajatele“, mis on ilmunud sarjas Tõlkes leitud.

Lihtne ja armas lugu. Peategelane Marnie on omaarust üks paras kobakäpp ja suudab kõik enda ümber kas lihtsalt lõhkuda või päris hävitada. Raamatus on Marnie lugu. Lugu sellest, kuidas elus tuleb teha otsuseid ja kui oled miskit vussi keeranud siis see ei ole sinu maailma lõpp. Lugu sellest, kuidas juhused võivad saada saatuslikuks ja elumuutvateks. Lugu sellest, et elus on kõige olulisem armastus – selle suure tunde märkamine, tundmine ja jagamine.

Raamatus ütleb Marnie hingesugulane Blix: „Kui teil peaks mantrat vaja minema elus siis see on üks kõige parematest – MIS KA EI JUHTUKS, OLE SELLE ÜLE ÕNNELIK“.

Ilusat lugemiselamust!

Raamatut luges: Rene Vahtra

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1908940

Nikolai Baturin. MASKIDE DEFILEE

„Nikolai Baturini viimaseks jäänud, 2018. aasta sügisel lõpetatud romaan „Maskide defilee“ on ühtaegu peitusemäng maagilises reaalsuses ja varjamatult elulooline tagasivaade, mis algab peategelase sünniga Arumetsa külas ning kulgeb elurännaku kokkuvõtteni.“ Nii on kirjas raamatu tutvustuses.

„On nii, et mida kaugemalt vaatad, seda selgemini näed.“ (lk 125)

Baturini elu loo raamat on mitmekihiline ja nagu tema teisedki teosed, viib lugeja rändama antiikajast tänapäevani, sünnist surmani, raamatu algusest lõpuni.

„Lapsena küsime: miks see on nii? Ja raugana: see on nii, miks?“ (lk 84)

Lugedes Nikolai Baturini lugu satub lugeja tihti ka enda elu üle mõtisklema ja minejamehe mõtted saavad sagedasti sügavama tähenduse. „Taju ja instinkte usaldagem piiritult; nad orienteeruvad paigus, kuhu mõistus vaid eksides ulatub.“ (lk 203)

Lugeja saab nautida keeleilu, sõnade täpsust ja huvitavaid sõnalahendusi. „Just samuti kui iga sillaehitus, nõudsid SÕNASILLAD materjali; nagu ME MASK peatselt koges, jäi talle olemasolevast… mitte just puudu – n a p i k s. Sõna, artikuleeritud keel jäi talle omase sisu (stiili) kohal kitsaks; ta hakkas otsima võimalust sõna avardamiseks, kui see poleks jabur, aromatiseerimiseks: et kui ta kirjutas lilledest, hakkaks tekst lõhnama; tal tekkis igatsus keele hõngu – h õ n g u k e e l e järele. Kuuldus, et see läks tal korda.“ (lk 242)

Nikolai Baturin pälvis F. J. Wiedemanni keeleuhinna 1994. aastal ja viimase teose sõnaseadmised pakuvad lugejale rikkalikult keelelist naudingut.

„AVARILM, usaldan seda sõna, sest lõin selle samal ajal kui sõnad „mõttesetteid-sõnatiherikke“; usun, et Avarilmas, see ei ole nii kaugel, elab Jumal.“ (lk 198)

Teost seob kauni pärlikeena murdeluule vaheldudes autori elu looga ja antiikaja virvendustega. Aastatuhandete jooksul on inimese olemus nii vähe muutunud ja nauditav on koos autoriga läbi raamatu rännata. Teekonnal muutuvad elavaks pildid autori varasematest raamatutest ja kirjeldused tuttavatest esemetest manavad silme ette kohtumised, millest on helged mälestused.

„LUULE… Ma ei teadnud sellest alguses (ega vahest ka nüüd, lõpus) midagi. See tuleb nagu kusagilt kaugemalt, sügavamalt, kui võimaldavad seda maised kaugused ja sügavused; see pole ärkvelolek ega uneseisund. See on see, mida pole – ja ON KÕIK. Nagu AEG.“ (lk 69)

Käo ärä lennänu, ammu ei tii ääld;

tal pennel alt ja seieri pääld

ärä kadunu ja sihverplaad valge –

ku keäki, kes tühjäss elänü om palge.

Kell seesäp. Aga käip viil ometi.

Ja kaasa mängip pikän kometin:

om kellä ala kogunenu ullu…

viil mõni minut – ja nende aig om tullu! (lk 228)

Raamatut luges: Reet Lubi

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal) ja koduloo kogus (4. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1937661

Sirje Kiin. KIRJANDUSE VABADUS JA VABADUSE KIRJANDUS: ARTIKLEID, SÕNAVÕTTE JA (SISE)ARVUSTUSI 1977-2019

Raamatu saatesõnas nimetab Thomas Salumets artiklite kogumikku tõeliseks tekstide aardelaekaks. Raamatus on avaldamata sõnavõtte, arvustusi, loomeloolisi käsitlusi, kirjanduslikke arutlusi ja üks peatükk heidab pilgu Soome-Eesti kirjandusse. Raamatus on mahukas nimeregister ja Sirje Kiini valikbibliograafia 1970-2019.

Huvitav on lugeda Eesti Raamatule kirjutatud siseretsensioone, mille hinnangute põhjal tegi kirjastus avaldamisotsused. Ilmekas näide nõukogude absurdist, kus keelatud autor arvustab keelamata autorite käsikirju ja hindab, kas neid avaldada või mitte. Kirjandusloolised tekstid panevad mõtlema, et kes siis on eesti kirjanik? Kas väliseestlased on eesti kirjanikud? Milline on olnud kirjanike biograafiate kirjutamise traditsioon ja kas peaksime ilmunud biograafiad kriitilise pilguga üle vaatama ning ehk kirjutama uute uuringute ja andmete põhjal uued?

Kirjanduse vastu huvi tundev lugeja saab artikleid lugedes liikuda nõukogudeaegsest totalitaarsest ühiskonnast vabasse vabariiki. Artiklid annavad sissevaate paljude autorite teemakäsitlustesse ja aitavad paremini mõista tekstide kirjutamise tagamaid.

Head kirjandusrajal kulgemist!

Raamatut luges: Reet Lubi

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal) ja koduloo kogus (4. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1932915

Anders Hansen. TUGEV AJU: KUIDAS LIIKUMINE JA TREENING SINU AJU TUGEVDAVAD

Raamat sellest, kuidas iga inimene ise saab enda elu paremaks muuta. Treeningkavad ja spordiklubid on paljudele vastumeelt ning sinna ei taheta minna. Anders Hansen kinnitab raamatus, et vaid 20 minutit jalutamist päevas muudab inimest. Viimase 8 aasta teadusuuringutele tuginedes kinnitab autor, et liikumine vähendab stressi, depressiooni, parandab mälu ja keskendumisvõimet. „Trenn õpetab kehale kuidas stressi rahulikumalt võtta.“ (lk 41) Anders kinnitab, et paigalistumine mõjub inimesele halvasti, see muudab mõtlemise aeglasemaks ja kehvemaks (lk 97). Raamatus kinnitab autor korduvalt, et jalutamine 20-30 minutit päevas on piisav, et muuta enda füüsiline ja vaimne tervis paremaks. Liikumine on oluline nii lastele, noortele kui täiskasvanutele. Teaduslikud uuringud kinnitavad, et ajurakke tekib juurde kuni surmani ja seetõttu on oluline, et ka täiskasvanud piisavalt liiguksid. „Mälu jaoks piisab jalutuskäigust või pooletunnisest jooksuringist – arvatavasti on see parem kui joosta mitu tundi järjest.“ (lk 145) „Laste õpitulemusi mõjutab juba üksainus lühike treening päevas!“ (lk 185) „Teismelise ärevust tekitav aju osa on küps, ärevust vähendav osa aga mitte ja seetõttu võib teismeliseeas esineda palju tundemuutusi, äkilisust ja ärevust.“ (lk 52)

„Kehaline aktiivsus ei tähenda, et oled sportlik või et kõhulihased on välja joonistunud, vaid et tagad aju tööks nii head võimalused, kui saad.“ (lk 229)

Head jalutamist!

Raamatut luges: Reet Lubi

Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saalis (4. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1863965

Dot Hutchison. LIBLIKATE AED

Ilu pole iial olnud nii hirmuäratav… Eraldatud villa juures asub kaunis aed, mis on koduks lopsakatele lilledele, varjupakkuvatele puudele… ja kallihinnalistele Liblikatele – kaunitele tüdrukutele ja noortele naistele, kes on röövitud ja märgistatud detailirohke tätoveeringuga, et nad sarnaneksid päris liblikatega. Seda kollektsiooni valitseb Aednik – viltukasvanud mees, kelle kinnismõte on nende imeliste eksemplaride püüdmine ja säilitamine.

Igal noorel tüdrukul, kes liblikate aias elab on oma lugu. Nii mõnegi puhul oli Aednik neid röövides omaarust nad päästnud kohutavast elust, mida nad väljaspool Aeda elanud olid. Mõne tüdruku puhul see isegi oli nii. Aga röövimine, vangistamine ja oma reeglitele allutamine ei ole lahendus… või on? Aedniku arvates oli sest tema oli omaarust päästja.

See on nii põnev raamat, et kohati pidin selle käest panema, kuna ei julenud edasi lugeda. Aga ei… seda ei saa pooleli jätta… see jääb sinuga kaasa käima sellel ajal kui loed ja üksjagu aega ka siis, kui see on loetud. Oli kohti, kus mul olid kurbusepisarad silmis (tegelikult nutsin ikka lahinaga), elasin kaasa võimsatele emotsioonidele, intriigidele, silmakirjalikkusele, valule, mida need noored tundsid. Samas on vastukaaluks halvale raamatus ilusat armastust, sõprust, teineteisest hoolimist ja inimhinge ja –keha tugevust ja vastupidavust.

Selles raamatus on väga hästi kirjeldatud ümbrust, inimesi, tegevusi. Kui raamatu kätte võtsin siis sulandusin aeda ja muu maailm kadus. Kui raamat läbi sai ei jätnud see mind maha. 

Kui Sulle meeldivad psühholoogilised põnevikud siis on tegu just selle Raamatuga.

Raamatut luges: Rene Vahtra

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1848218

Sofia Lundberg. KÜSIMÄRK ON POOL SÜDANT

Sofia Lundberg (sündinud 1974. aastal) on Rootsi kirjanik ja toimetaja, kelle debüütromaan „Punane aadressiraamat“ (2018) sai tõeliseks sensatsiooniks. Mina lugesin tema teist romaani „Küsimärk on pool südant“, mis on ilmunud eesti keeles 2019. aastal. Mõlemad raamatud on ilmunud sarjas Tõlkes leitud.

Tõeliselt kaasahaarav lugu ühe keerulise perekonna ja peretütre saatuse keerdkäikudest. Põnev ja ootamatute lüketega lugemine, mida tõesti käest ära panna ei tahaks enne viimase lehe lugemist.

Kui raamatukogus töötades olen kuulnud, et lugejad tahavad pikemat laenutusperioodi (kahe nädala asemel kolm) siis selliste raamatute jaoks seda küll vaja ei ole. Seda lihtsalt neelad paar õhtut ja tood ruttu tagasi, et ka teised lugejad saaksid sellest osa.

Raamat on kirjutatud nii, et mineviku kirjeldus vaheldub olevikuga. Lõpuks saab minevik ja olevik kokku. Keeruline lapsepõlv oma rõõmude ja muredega, arusaamatused, valesti mõistmised, lootused ja pettumused, varjamine ja unustada (mälust kustutada) püüdmine, alla surutud süü- ja häbitunne on need märksõnad, mis seda raamatut iseloomustavad.

Varjamine tekitab südamevalu, teadmatus on koorem nii endale kui lähedastele.

Küsimärk on pool südant – varjamiste ja valedega ei ole võimalik täie südamega armastada ja oma lähedastele 100% olemas olla.

Ilusat lugemiselamust!

Raamatut luges: Rene Vahtra

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1898902

Daniel J. Siegel. AJUTORM: TEISMELISE AJU JÕUD JA SIHT

Kasulik lugemine, usun, et see raamat peaks olema kõigil teismelistega kokku puutuvatel täiskasvanutel loetud, olgu nad siis lapsevanemad, õpetajad, vanavanemad…

Raamat annab põhjaliku ülevaate tänapäevastest aju-uuringutest, lükkab ümber nii mõnegi müüdi, mis meil teismelistega seostub, aitab meil aru saada nende käitumise tagamaadest, mida nad ju isegi ei tea. Teejuht nooruki tärkava meele mõistmiseks vanuses 12-24 õigustab ennast täiega. Aga mis kõige põhilisem on selles raamatus minu meelest – peale selle raamatu lugemist mõistad neid „kohutavalt“ käituvaid teismelisi ja seda miks nad teatud asju teevad just nii nagu nad teevad, palju paremini. Eriti hea on seda raamatut lugeda nendel, kellel on juba olemas teismeline siis saab võrrelda oma noorukit raamatus kirjeldatutega – ehk tunnete mõne koha peal head meelt (et seda meil ei ole olnud) või siis ootusärevust (mis kõik võib veel tulla), kes teab… Igatahes oskate ära tunda teatud käitumise tagamaid ja usun, et saate sellest raamatust juhiseid, kuidas ise teatud olukordades käituda.

Head avastamist!

Raamatut luges: Rene Vahtra

Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saalis (4. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1857322

Tervitan Teid blogi taaskäivitamise puhul!

Tere!

Viimasest blogipostitusest on kiiresti möödunud kaks aastat. Lihtsalt blogipidaja Veronikal tulid uued ülesanded ning aega kodulooliste isikute tähtpäevade puhul nende biograafiat koostada jäi üha vähemaks ja vähemaks, kuni kadus hoopis. Õnneks tuli häid muudatusi terves raamatukogus, sest meie töötajad asusid huvijuht Agnese julgustusel raamatukogu facebooki lehel jagama oma häid lugemiselamusi.

Eelmisel kuul muutus meie olukord taas. Nagu kõigil Eesti Vabariigis. Nagu kõigil tervel planeedil. Ja me saime aru, et kuigi raamatukogu töötab nüüd teisiti, on lugejatel raamatuid ja lugemissoovitusi vaja rohkem kui kunagi varem. Vaadake pilti allpool, kus karantiinist vabanenud raamatud ootavad oma kohale toimetamist ning reserveeritud raamatud allkorrusele viimist.

Paraku on neid toredaid töötajate kirjutatud tekste facebooki lehel väga raske üles leida ning me otsustasime blogi taaselustada ning raamatututvustusi kenasti märksõnadega süstematiseeritult huvilisteni tuua.

Loodan, et uuendus võetakse hästi vastu ning jõudumööda püüame jätkata ka kodulooliste isikute tähtpäevade meelespidamisega!

Head lugemist!
Teie Veronika

2. aprill - Endla Reimann 80

Pedagoog ja koduloolane

Endla Reimann 80
Sündinud 2.04.1940 Väänikvere k, Tartumaa

Pedagoog ja koduloolane Endla Reimann (snd Vahkal) sündis 2. 04. 1940 metsniku peres Väänikvere külas Tartumaal. Põhihariduse omandas Tapiku 7-klassilises koolis.

Endla Reimannile on lapsest peale olnud südame järgi laul ja pillimäng. Läks aga nii, et ta omandas Tartu Pedagoogilises koolis algklasside õpetaja ja pioneerijuhi kutse ning õppis 1960-1966 Tallinna Pedagoogilises Instituudis algõpetuse metoodika ja pedagoogika eriala.

Endla Reimann on olnud Sürgavere kooli õpetaja alates 1958. a, 1968-2000  oli ta Sürgavere kooli direktor ja 2001-2005 õppealajuhataja. Seejärel jätkanud tööd õpetajana. Ta on uurinud Sürgavere kooli ajalugu ja loonud Sürgaverre vanavara ait-muuseumi.

Allikad:

• Kaldma, Helgi. Endla Reimann: ma õpetan ajalugu ja olen ise ka juba elav ajalugu // Sakala (2006) 7. oktoober. URL https://sakala.postimees.ee/2176185/endla-reimann-ma-opetan-ajalugu-ja-olen-ise-ka-juba-elav-ajalugu (vaadatud 30.04.2020)
• Endla Reimann // Viljandimaa koduloolasi. - Tartumaa trükikoda, 2009. Lk 67

Foto Elmo Riig https://sakala.postimees.ee/2176185/endla-reimann-ma-opetan-ajalugu-ja-olen-ise-ka-juba-elav-ajalugu (vaadatud 30.04.2020)

Koostas: Marju Roosileht

1. aprill - Jakob Vares 130

Jakob Vares

1.04.1890 Aidu, Paistu vald, Viljandimaa – 2.07.1942 UssolLag, Solikamsk, NSV Liit
Politseinik

Alghariduse omandas Aidu-Tõlli vallakoolis, Paistu kihelkonnakoolis ja Viljandi linnakoolis. Keskhariduse sai Moskvas, kus teenides apteegis sooritas reaalkooli lõpueksami 1910. aastal. Jätkas õpinguid Petrogradis kõrgematel põllumajanduslikkudel kursustel ja 1917. aastal Riia politehnikumis. Politseiteenistuse kutse omandas 1926. aastal eksternina Politseikooli juures.

1911. aastal astus ta Venemaa keisririigi sõjaväkke, kust vabanes 1912. aastal tagavaraväeohvitserina. Teenis Venemaa keisririigi sõjaväes 1914.-1917. aastail 13. Siberi polgus ja osales Esimeses maailmasõjas, langes 23. oktoobril 1914 haavatuna Lodzi linna all vangi.

1917. aastal tuli Jakob Vares Eestisse tagasi, oli novembrist 1918 kuni septembrini 1919 Viljandimaa miilitsaülem ja Viljandi komandant. Organiseeris Viljandi maakonna komandandina 36—45-a. meeste mobilisatsiooni Paistu, Tarvastu, Suure-Jaani ja Kõpu kihelkondades ja moodustas mobiliseeritutest komandandi komandod Viljandimaa igasse kihelkonda. Komandandi komandode koosseisudest formeeriti hiljem 6. jalaväepolgu 4. pataljoni 13. ja 14. roodud Viljandi maakonna sisemiseks kaitseks. Jakob Vares määrati ka 4. pataljoni ülemaks.

Abiellus 1919. aastal Marie Ernitsaga. Peres oli poeg Eno ja tütred Aino ning Helju.

1920. aastate algul töötas ta Põllutööministeeriumis ja oma talus.

1925. aastal läks Jakob Vares tagasi politseiteenistusse, oli aasta lõpuni Petseri maakonna politseiülem, seejärel Võru-Petseri abiprefekt, 1. aprillist 1927 Viljandi-Pärnu abiprefekt, alates 1. augustist 1931 Tartu-Valga prefekt. 2. kuni 27. juunini oli Jakob Vares Jaan Tõnissoni valitsuse poolt ametist vabastatud. 1. septembril 1934 nimetati Jakob Vares Viljandi-Pärnu prefektiks.

Vabariigi Presidendi käskkirjaga 4. juulist vabastati ametist kaitseseisukorra seaduse § 12 p. 1 põhjal Viljandi-Pärnu prefekt Jakob Vares, arvates 3. juulist 1940.

19. septembril 1940 arreteeriti ta NKVD poolt kodutalus.

 

Tunnustus

• Kotkarist III klass
• Tuletõrje I liigi kuldrist
• PoolaVabariigi hõberist
• Loomakaitse Liidu 2. järgu Roheline Rist

 

Allikad

• O. Pärn Wiljandi-Pärnu prefektiks // Postimees (1940) 5. juuli, lk. 1. URL: https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/07/05/5
• Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918-1938. I. 2. tr. eesti rahvusraamatukogu, 2006. Lk. 302
• Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Vares

29. märts - Erni Hiir 120

29. 03.1900 Karjanurme k, Taagepera v, Helme khk - 27.10.1989 Tallinn
Kirjanik
120 aastat sünnist

Kirjanik Erni  (Ernst) Hiir sündis 29. (vkj 16.) märtsil 1900 Helme kihelkonnas (toonane Viljandimaa) Taagepera vallas Karjatnurme külas talurentniku pojana. Haridustee algas Taagepera vallakoolis Alal ja jätkus Tartu reaalkoolis, mille lõpetas 1918. Samal aastal ilmus esimene luuletus Postimehes.  

1920-1921 õppis Erni Hiir Tartus A. Nieländeri muusikakooli teatriklassis ja osales vabakuulajana Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna loengutel. Edasi tegutses kutselise kirjanikuna. Kirjandusse tuli futuristliku katsetajana, tõsisemalt võetava luuletee alguseks peetakse 1926. aastat. Kuulus rühmitusse „Kirjanduslik orbiit“ ning oli „Arbujate“ luulesuuna kritiseerija. Tema luules on rohkesti ekspressionistlikke stiilivõtteid ning ühiskonnakriitikat, see on retoorilise stiiliga, sageli taotluslikult kunstliku keelega.  „Oma loomingus olen püüdnud sulatada realismi, romantismi, klassitsismi- olen ühte tiiglisse püüdnud segada otsivat vaimulaadi, argipäeva ja paatostki“, on kirjanik ise 1936. aastal öelnud. 

1927. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige korduvalt kuuludes selle juhatusse, 1945-60 oli Erni Hiir ENSV Kirjanike Liidu Tartu osakonna vastutav sekretär. II maailmasõja ajal oli evakuatsioonis Leningradis ja Tšeljabinski oblastis. Kuulus alates 1944. aastast Kommunistlikusse parteisse. 

Nõukogude ideoloogia omaksvõtmine tõi murrangu Hiire loomingusse. Temast sai nõukoguliku eluhoiaku propageerija. Tema luuletused on loosunglikud, deklaratiivsed. Hiirelt on ilmunud rohkesti valikkogusid, ta on tõlkinud vene nõukogude luulet, I. Krõlovi valme, L. Tolstoi romaani „Ülestõusmine“. Ta on avaldanud artikleid ja teatriarvustusi. Eesti NSV teeneline kirjanik aastast 1978. 

Erni Hiir suri 27. oktoobril 1989 Tallinnas. 13. augustil 2009 avati Tõrvas Erni Hiire mälestustahvel.

Foto http://galerii.kirmus.ee/erni/foto/hiir02x.html (vaadatud 11.05.2020)

Allikad:
⦁ Hiir, Erni // Eesti kirjanike leksikon. - Eesti Raamat, 2000. Lk 114
⦁ Hiir, Erni // EE : Eesti Entsüklopeedia : 14 kd : Eesti Elulood. - Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000. Lk 89
⦁ Erni Hiir // Vikipeedia URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Erni_Hiir (vaadatud 11.05.2020)
⦁ Eesti kirjanduse ajalugu : IV kd : 2. raamat. - Eesti raamat, 1984. Lk 175-180

Biograafia koostas: Marju Roosileht

28. märts - Ants Matsalo 125

Eesti sõjaväelane ja Vabaduse Risti kavaler
Ants Matsalo 125
28.03.1895 Kolube t, Turvaküla, Paistu khk - 2.02.1945 Norilski vangilaagris

Eesti sõjaväelane ja Vabaduse Risti kavaler Ants Matsalo (kuni 1935. aastani Hans Matson, 1935–1938 Hans Matsalo) sündis  28. märtsil 1895 Kolube talus Turvakülas Paistu  kihelkonnas. Omandas üldhariduse kohalikus vallakoolis ja Viljandi linnakoolis. Sõjalise hariduse sai Gatšina lipnikekoolis ja Alalisväe Ohvitseride Kursustel ning 1926. aastal lõpetas Kõrgema Sõjakooli.

Võttis osa I maailmasõjast 1915-1917 nooremohvitserina. 

Vabadussõjas osales 2. jalaväepolgu roodu ning pataljoni ülemana, võttes osa paljudest lahingutest ja saades haavata. Osutatud teenete eest annetas Eesti Vabariigi valitsus talle Vabaduse Risti II liigi 3. järgu.

Pärast Vabadussõda jätkas teenistust 2. jalaväerügemendis, 3. diviisi staabis ja kindralstaabis. 1932–1934 oli Viljandis paikneva Sakala üksiku jalaväepataljoni ülem, ühtlasi ajutine Viljandi garnisoni ülem. Tema juhtimise all kolis pataljon Tallinna tänavasse, hoonesse, kus praegu asub Kultuuriakadeemia. Võttis osa Vabadusristi Vendade Ühenduse Viljandi osakonna tööst ning oli Sakala Partisanide Ühingu abiesimees. 

Aastast 1934 oli 1. diviisi staabi ülema kt, alates 1939 3. diviisi staabi ülem. 1938 ülendatud koloneliks. 

Ants Matsalo arreteeriti NKVD poolt 18. juunil 1941, ta suri 2. veebruaril 1945 Norilski vangilaagris (teistel andmetel Siblagis). 

Tema ja ta venna Jaan Matsoni sünnikohas Paistu vallas endise Kolube talu juures avati 23. veebruaril 2008 mälestuskivi.

Foto:  https://www.geni.com/people/Ants-Matsalo-Hants-Matson/6000000009877201475

Allikad:

• Ohvitseride andmekogu // Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum : Eesti ohvitserid 1918-1940. URL: http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1 (vaadatud 04.05.2020)
• Ants Matsalo // Vikipeedia URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Matsalo (vaadatud 04.05.2020)
• Tiiu Luik // Paistu kihelkond.  Paistu Vallavalitsus, 1998. Lk 104

Biograafia koostas: Marju Roosileht

27. märts - Rivo Saaremäe

Lauatennisist
Rivo Saaremäe 25
Sündinud 27.03.1995 Viljandis

Lauatennisist Rivo Saaremäe on Viljandi lauatenniseklubi Sakala sportlane ja Viljandi spordikooli lauatennisetreener. 

Rivo Saaremäe on Viljandimaa meister meesüksikmängus ja meespaarismängus 2010-2012, segapaarismängus 2011, 2012. 

Sakala karikasarja parim noormängija 2009-2011 ning neljakordne karikasarja võitja. 

Võitnud seitse medalit Eesti meistrivõistlustelt (seisuga 2018) ning korduvalt osalenud Eesti koondise mängudes.

Foto: Elmo Riig https://sakala.postimees.ee/4148041/rivo-saaremae-pistab-valismaal-reketi-ukse-vahele (vaadatud 04.05.2020)

Allikad: 
⦁ Viljandi lauatenniseklubi Sakala 30 // Viljandi Lauatennise Klubi Sakala. 2018. Lk 11, 18, 23.
⦁ Viljandi Spordikooli koduleht URL: http://spordikool.viljandi.ee/oppetoo (vaadatud 04.05.2020)
⦁ Rivo Saaremäe // Vikipeedias URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Rivo_Saarem%C3%A4e (vaadatud 04.05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

25. märts - Peeter Raotma 80

 Peeter Raotma 80

25.03.1940 Viljandi – 8.12.2007

Peeter Raotma on lõpetanud C. R. Jakobson nimelise Viljandi 1. Keskkooli ja Tartu Riikliku Ülikooli juristina. Töötas pikka aega oma erialal ning ostu-müügiosakonna juhatajana eestlaste Siberi firmas ja Viljandi suurettevõtteis. Täiendas end Ungaris ja Soomes.

Värsse on kirjutanud kooliajast peale, kuid avaldama hakkas alles elu viimastel aastatel. Tema luulet on ilmunud Sakala, Päevalehe ja Maalehe veergudel ning valimikes „Valguseoks“, samuti kogumikus „Sakala kalender“.

Luulekogu „Tähetunnelis“ leidis tunnustust ajalehes „Sirp“ ja Kanada eestlaste ajalehes „Eesti Elu“.

• Olen luuletajast hoor (2007)
• Tähetunnelis (2004)

24. märts - Kadri Vollmann 80

Foto Peeter Kümmel: 
https://sakala.postimees.ee/282373/viljandis-peetakse-esimest-mahelaata
(vaadatud 5.05.2020)

Koduloo-uurija, põllumajandustegelane
Kadri Vollmann 80
Sündinud 24.03.1940 Tartus

Kadri Vollmann (snd Evert) sündis 24. märtsil 1940 Tartus. Õppinud Uusna algkoolis. Küüditatud perega 1949. aastal Siberisse, kus õppis Tšanovski 45. algkoolis. 1954. aastal jätkas õpinguid Türi keskkoolis. 1960. aastal lõpetas Tallinna Ehitustehnikumi autoteede ja sildade eriala ehitustehnikuna. 

1990. aastast alates täiendanud ennast põllumajanduse, maheviljeluse ja külade arengukavade koostamise alal. Alates 1991. aastast 300-aastase põlise Everti talu (Viljandi vald, Saareküla) perenaine. 

Ühiskondlikult aktiivse naisena kuulub Kadri Vollmann Uusna Haridusseltsi ja Viljandi Valla Külade Ümarlaua juhatusse, ta on Eesti Biodünaamika Ühingu liige, aktiivne Viljandimaa OTT eestvedaja, MTÜ-de Viljandi kasupered ja Seltsiks Sinule liige, olnud Viljandi Maanaiste Ühenduse juhatuse esinaine. On andnud suure panuse Eesti mahepõllumajanduse arendamisesse. 

Kadri Vollmann on uurinud Everti talu aja- ja asustuslugu, Nigoli suguvõsa ning koostanud Everti suguvõsa näitliku sugupuu. Juhendanud õpilaste uurimistöid „Uusna mõisa ringsurnuaed“ ja „Uusna haridusseltsi sõjaeelne tegevus“. 

Allikad:

• Andmed kodulehel teatmik.ee:
• URL: https://www.teatmik.ee/et/personlegal/80159720-Viljandi-Valla-K%C3%BClade-%C3%9Cmarlaud (vaadatud  06.05.2020)
• https://www.teatmik.ee/et/personlegal/80002993-Uusna-Haridusselts (vaadatud  06.05.2020)
• Lakeman, Weralda. Õnnitlused Kadri Vollmannile 80. sünnipäeva puhul! // Maheklubi URL: http://www.maheklubi.ee/uudised/uudis/nnitlused-kadri-vollmannile-80-synnipaeva-puhul/ (vaadatud  06.05.2020)
• Kadri Vollmann // Viljandimaa koduloolasi. 2009. Lk 93

Foto Elmo Riig https://sakala.postimees.ee/633572/ott-kogus-palju-mottekaaslasi (vaadatud  05.05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

22. märts - Ülo Ruubel 90

Ülo Ruubel 
22.03.1930-01.04.2010

Mulkide Seltsi taasasutamise eestvedaja, seltsi vanem ning auliige.  Esimese üleilmse Mulkide kokkutuleku algataja ja Tallinna Mulkide Seltsi vanem. 

2018. aasta 26. mail avati Mulgi vallas Leeli külas Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva puhul Mulke seltsi tammemets, kuhu on istutatud ka Ülo Ruubelile pühendatud puu.

Foto: Mulkide Almanak nr 20 lk 63

Allikad:

• Mulkide almanak nr 19. Tartu : Mulkide Selts, 2009. Lk 6, 7, 10 
• Mulkide almanak nr 20.  Tartu : Mulkide Selts, 2010. Lk 63
• Saar, Ene. EV 100. sünnipäeva aastal ja V Mulgi peo ajal 26. mail tõi Mulkide Selts Mulgimaa südamesse kaks näitust ja istutas tammemõtsa // Eesti Kultuuriseltside Ühendus (2018) 31. mai. URL: https://kultuuriseltsid.ee/ev100/2018/mulkide-selts-rajas-tammemetsa-ja/ (vaadatud 1.06.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

15. märts - Silvia Soro 45

Näitleja, näitekirjanik, dramaturg, lavastaja ja teatripedagoog 
Silvia Soro (snd Sarrap) 
Sündis 15. märtsil 1975 Tallinnas

Lõpetas 1993 Tallinna Õismäe Humanitaarkeskkooli ja 1997 näitleja erialal Viljandi Kultuurikolledži.   Õppis 2010 näitleja ja näitekirjaniku erialal Berliini Kunstiülikoolis ning omandas samal aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis teatrimagistri kraadi.

Töötanud 1997–1998 Ugalas dramaturgina ja 1998–2004 näitlejana, olnud aastast 2004 Karksi Valla Kultuurikeskuse noorteteatri O, 2008–2012 C. R. Jakobsoni nimelise Gümnaasiumi näiteringide ja 2009–2012 Ugala noortestuudio juhendaja, 2009–2011 August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi teatri- ja draamaõpetuse õpetaja ning aastast 2012 Viljandi Gümnaasiumi teatristuudio juhendaja ja avaliku esinemise õpetaja. 

Õpetanud 2011–2012 Viljandi Kultuuriakadeemias esituskunstide disaini teooriat ja olnud aastast 2013 samas rakendusteatri lektor. Teinud noorte- ja harrastustruppidega lavastusi, ühtlasi lavastanud aastast 2008 Nava Laval.  Kuulunud 2005–2012 Noore Tantsu Festivali korraldusmeeskonda. 

Kirjutanud telestsenaariume („Padjaklubi“) ja laulusõnu. Silvia Soro on 2013. aasta Eurovisioonil  Birgiti poolt esitatud laulu „Et uus saaks alguse“ sõnade kaasautor.

Silvia Soro on abielus Ugala teatri näitleja Arne Soroga.

Allikad:
⦁ Silvia Soro // Vikipeedia https://et.wikipedia.org/wiki/Et_uus_saaks_alguse (vaadatud 12.05.2020)
⦁ Soro, Silvia // EE : Eesti Entsüklopeedia URL: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/soro_silvia1 (vaadatud 12.05.2020)

Foto: https://viljandi.jaani.eelk.ee/laste_ja_peretoo_toimkond.php (vaadatud 13.05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

14. märts- Kalle Küttis 70

Haridustegelane Kalle Küttis sündis 14. märtsil 1950 Kohtla-Järvel

Õppis Kohtla-Järve I keskkoolis ja lõpetas 1973. aastal Tartu Ülikooli füüsilise geograafia erialal. Hiljem õppinud Tartu Ülikoolis psühholoogiat ja 2003. aastal kaitses magistrikraadi koolikorralduse teemal.

Kalle Küttis on töötanud Mustla keskkoolis õpetaja ja direktorina, Viljandi Maavalitsuse haridusnõunikuna ja haridusosakonna juhatajana. Kalle Küttis pidas 2004-2009 Viljandi maavanema ametit. 2009-2013 Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler üld- ja kutsehariduse alal. Alates 2013 Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht.

Kalle Küttis on olnud Viljandi Haigla nõukogu liige ja Tiigrihüppe Sihtasutuse nõukogu esimees.

Tunnustused: 

• Valgetähe teenetemärk IV klass 
• The Grand Cross of Commander of Order (Leedu Vabariigi autasu) 
• Kuldne teeneterist (Poola Vabariigi autasu)

Allikad:
⦁ Eesti maavanemate loend // Vikipeedia https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_maavanemate_loend (vaadatud 13.05.2020)
⦁ Kalle Küttis // Vikipeedia https://et.wikipedia.org/wiki/Kalle_K%C3%BCttis (vaadatud 13.05.2020)
⦁ Kalle Küttis // Haridus- ja Teadusministeerium URL: https://www.hm.ee/sites/default/files/kuttis_pdf_0.pdf (vaadatud 13.05.2020)
⦁ Kalle Küttis saab haridusministeeriumis uue töö // Äripäev (2013) 24. aprill URL: https://www.aripaev.ee/uudised/2013/04/24/kalle-kuttis-saab-haridusministeeriumis-uue-too (vaadatud 13.05.2020)

Foto http://www.eestikirik.ee/pohikooli-ulesanne-opi-tundma-ennast-ja-oma-andeid/ (vaadatud 13.05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

12. märts - Jaan Soots 140

Kindralmajor
Jaan Soots 140
12.03.1880 Küti t, Helme khk - 6.02.1942 Solikamski vangla

Kindralmajor Jaan Soots sündis 12. märtsil (vkj 29. veebruaril) 1880. aastal Helme khk Küti talu perepojana. Õppis Helme vallakoolis, Helme kihelkonnakoolis ja Riia Õpetajate Seminaris. 

Astus vabatahtlikuna sõjaväeteenistusse. Õppis Vilno (Vilniuse) sõjakoolis ja omandas kõrgema sõjaväelise hariduse Nikolai Sõjaväeakadeemias Peterburis 1913. aastal. 

Esimeses maailmasõjas oli Jaan Soots kindralstaabi ohvitser, sel ajal algas tema koostöö Soome kindral Mannerheimiga. Oli Mannerheimi vanemadjutant ja ajutine staabiülem. 1916. aastal suunati Jaan Soots õppima Kiievi Lennukooli, pärast mida oli lühikest aega lennuväe käsundusohvitser. 

1918. aastal, kui algas Vabadussõda, asus Jaan Soots Operatiivstaabi ülemana juhtima Eesti kaitseväge. 1919. aastal määrati ta Sõjavägede Ülemjuhataja staabiülemaks. Tänu tema täpsusele ja korraarmastusele toimus sõjalise operatsioonide ettevalmistus  edukalt. Samal aastal kuulus Jaan Soots Nõukogude Venemaaga toimunud läbirääkimiste rahusaatkonda ning tema kindlameelsus ja raudne loogika tagas, et Eesti piir sai meile sobilikku paika. 

Vabadussõjas osutatud eriliste teenete eest annetas Eesti riik Jaan Sootsile Vabadusristi I liigi 1. järgu, Läti riik tunnustas teda koostöö ja abi eest Karutapja 3. ja 2. järgu ordeniga. 

Pärast sõda lahkus Jaan Soots sõjaväeteenistusest ning temast sai aktiivne poliitik. Ta oli riigikogu, rahvuskogu ja riiginõukogu liige, sõjaminister 1921-1923 ja 1924-1927. Jaan Sootsi teeneks on Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuse loomine. 

Alates 1934 oli Jaan Soots Tallinna linnapea ja 1938-1939 Tallinna ülemlinnapea. 

Viljandimaal osales ta Kaitseliidu Sakala maleva juhatuse töös ja oli Vabadusristi vendade Ühenduse Viljandi osakonna esimees. Ta algatas kindral Johann Laidoneri mälestusmärgi paigaldamise tema sünnikohta. Jaan Soots oli „Mulkide Selts Tallinnas“ esimees alates 1934. Elupõlise poissmehena oli tal aega osaleda paljude seltside ja organisatsioonide töös. Ka Karula talu Viljandimaal, mille ta sai Eesti riigilt Vabadussõjas osutatud teenete eest, vajas majandamist.

Helme vallavolikogu valis Jaan Sootsi 1940. aasta märtsis Helme valla aukodanikuks. 

1940. aasta septembris vahistas NKVD Jaan Sootsi Tallinnas tema korteris. Järgnesid ülekuulamised ja surm Solikamski vanglas 6. veebruaril 1942. 

Küti talu õuel avati 1990. aasta 21. aprillil mälestuskivi Eesti riikluse rajajale, Tartu rahulepingule allakirjutanule Jaan Sootsile.

Allikad: 

• Pihlak, Jaak. Mulkide seltsi esimene vanem kindralmajor Jaan Soots // Mulkide Almanak 14. - Mulkide Selts, 2004. Lk 26-27.

Foto http://www.mulgimaa.ee/mulgimaast/vaimne-parand-juured/jaan-soots/ (vaadatud 20.05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

7. märts - Ants Taul 70

Rahvamuusik ja lennundusentusiast Ants Taul on sündinud 7. märtsil 1950 Tõrvas Riidaja kooliõpetaja ja rahvamuusiku Johannes Tauli ning maalikunstnik Lehte Tauli peres.

1974. aastal lõpetas Ants Taul Eesti Põllumajanduse Akadeemia insener-hüdrotehnikuna, 1986-1988 õppis Heino Elleri nimelises muusikakoolis akordioni erialal. 

Ants Taul, keda ka Torupilli-Antsuks kutsutakse, on eesti torupillitraditsiooni taaselustaja ja edendaja. Torupille hakkas ta meisterdama 1970. aastatel ja tegeles sellega kuni 21. sajandi esimese kümnendi keskpaigani. Tänaseks on torupillide meisterdamise üle võtnud tema poeg Andrus. Ants on tegelenud torupillimängu õpetamise ning pereansambel Tuulepill juhendamisega. Ants Taul on ka väga hea lõõtsamängija. Ants Taul on õpetanud Tõrva Lastemuusikakoolis akordioni- ja Viljandi Kultuurikolledžis torupilli- ning lõõtsamängu.

Inseneriharidusega mees tegeleb ka lendamisega, lennuamet on andnud talle lennuõpetaja tunnistuse. Ta on endale ehitanud motodeltaplaani, millega käib Lõuna-Mulgimaad õhust üle vaatamas ja on sõidutanud ka torupillitalu külalisi.

Praegu on Ants Taul tegev Helme kihelkonnas Riidajal Tauli Torupillitalu tegevjuhina. Ants Tauli tütred Anu ja Triinu Taul on tunnustatud muusikud.

Tunnustused:
2000 Aasta isa
2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk torupillitraditsiooni taaselustamise eest Eestis
2014 Mulgimaa Uhkus

Allikad:

• Ants, Anu ja Triinu Taul // Mulgimaa Infoportaal URL: http://www.mulgimaa.ee/mulgimaast/vaimne-parand-juured/ants-anu-ja-triinu-taul/ (vaadatud 14.05.2020)
• Aasta isaks sai torupillimees Ants Taul // URL: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/aasta-isaks-sai-torupillimees-ants-taul?id=931354 (vaadatud 14.05.2020)
• Ants Taul // Vikipeedia URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Taul (vaadatud 14.05.2020)
• Valdaru, Egon. Mulgimaa uhkuseks valiti Riidaja küla tompillimees Ants Taul // Sakala (2014) 11. okt.,  lk 3. URL: https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakala20141011.2.11.2)

Foto:  https://www.mulgimaa.ee/mulgimaast/rahvaluule-rahvalaulud-regilaul-mulgimaal/ (vaadatud 14.05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

5. märts - Mari Vallikivi 45

Mari Vallikivi (sündinud 5. märtsil 1975) on õppinud aastatel 1993–1997 Eesti kunstiakadeemias kunstiteadust, töötanud kirjastuses toimetajana, kureerinud mitusada näitust ning pidanud loenguid. Ta on avaldanud artikleid ja raamatuid. Tema eriala on autsaiderkunst, naivism ja harrastuskunst.

Mari Vallikivi on alates 2003. aastast juhatanud Viljandis Kondase Keskust. Ta on kureerinud näituseid Viljandi Linnagaleriis ja Kondase Keskuses, uurinud autsaiderkunsti. Alates 2004. aastast on Mari Vallikivi teostanud välitöid Eestis uurimaks erivajadustega inimeste, naivistide ja harrastuskunstnike loomingut, mida ta ise nimetab piiriäärse kunsti maailmaks. 

Mari Vallikivi kuulub Kultuurkapitali Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali nõukokku, olles selle aseesimees.

2020. aastal ilmus Mari Vallikivi koostatud raamat „Viljandi motiiv“, kuhu on koondatud 100 Viljandit kujutavat kunstiteost, mille on loonud suuremal või vähemal määral Viljandiga seotud kunstnikud.

Kuula, kuidas kirjanik Urmas Vadi Mari Vallikivi juures töövarjuks käis: https://vikerraadio.err.ee/806805/toovari-mari-vallikivi

Allikad:

• Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali nõukogu koosseis 2019-2021 // Eesti Kultuurkapital URL: https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/kujutav-ja-rakenduskunst/sihtkapitali-koosseis (vaadatud 19.05.2020)
• Mari Vallikivi, Laineli Parrest, Kevin Kohjus. Kaltsukate kunstituur Viljandis // Müürileht (2017) 18. aug. URL: https://www.muurileht.ee/kaltsukate-kunstituur-viljandis/ (vaadatud 19.05.2020)
• Mölter, Kaie. Mari Vallikivi räägib kunstnikutüüpidest // Sakala (2020)  7. märts, lk 11 ; URL: https://sakala.postimees.ee/6915122/mari-vallikivi-raagib-kunstnikutuupidest (vaadatud 15. 05.2020)
• Schwede, Kristel. Maasikad Viljandis // Elukiri (2010) nr 6, lk 28-31

Foto https://vikerraadio.err.ee/806805/toovari-mari-vallikivi (vaadatud 19.05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

1. märts - Jaan Roots 160

Foto: Mesinduse käsiraamat. Kirjastus Valgus, 1968. Lk 12

Kooliõpetaja, mesinik
Jaan Roots 160
1.03.1860 Polli mõis - 3.02.1935

Kooliõpetaja Jaan Roots sündis 1. märtsil 1860 Polli mõisas mõisakupja peres. Õppis Karksi kihelkonnakoolis ja Viljandi kreisikoolis. Omandas õpetajakutse Fr. Hollmanni seminari juures Tartus. 1877. aastast Polli Longi kooli õpetaja. 

Jaan Roots oli Viljandi Mesilasepidajate Seltsi asutaja ja kauaaegne juhatuse liige.  See selts oli Eesti esimene iseseisev mesinduse organisatsioon. Jaan Roots töötas kooliõpetaja ameti kõrvalt mesinikuna 58 aastat, katsetas erinevaid tarutüüpe ja mesindusmetoodikaid. Tema eestvedamisel töötati seltsi juures välja üks esimesi Eesti oludesse sobivaid mesitarusid, nn Viljandi taru. Nimetatud tarutüübi joonised ja ehitamise õpetus avaldati 1905. aastal ajakirjas „Mesilane”. 

1912-1917 oli Jaan Roots Viljandimaa mesinduse instruktor ning hiljem Polli põllutöökooli mesinduse õpetaja. Lõuna-Eestis (Viljandi- ja Pärnumaal) oli Jaan Rootsil mesindusalaste nõuannete, teadmiste ja uute metoodikate levitamisel suur roll. Ta avaldas rohkelt mesindusalaseid kirjutisi ajalehtedes ja ajakirjades ning pidas loenguid.

Jaan Roots kuulus Polli valla volikokku, oli Karksi Majanduse Ühisuse juhatuse liige, Nuia Ühispanga juhatuse liige. 

Jaan Roots suri 3. veebruaril 1935.

Allikad: 

⦁             Mesinduse käsiraamat. - Valgus, 1968. Lk 11, 12.

⦁             Roots, Jaan // Eesti avalikud tegelased. - Eesti Kirjanduse Selts, 1932. Lk 279

⦁             Rohtla, Antu. Mesilastarude areng läbi aja : Kokkuvõte Loengust vabariiklikul mesinduspäeval Uulus 31.07.2010.a. // Mesindus.ee URL: https://mesindus.ee/files/antu_rohtla_-_mesipuu_labi_ajaloo_-_31.07.2010_uulus.pdf (vaadatud 19. 05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

25. veebruar- Rait Õunapuu

Ugala näitleja
Rait Õunapuu
25.02.1990 Järva-Jaani

Rait Õunapuu on sündinud 25. veebruaril 1990 Järva-Jaanis. Lõpetanud 2009. aastal Järva-Jaani gümnaasiumi. Kooliajal lõi kaasa mitmes tantsurühmas ja laulis Järvamaa poistekooris, millest tekkis arusaam, et talle meeldib laval olla.

Rait Õunapuu lõpetas 2013. aastal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias näitleja eriala  9. lennu, samast aastast on ta  Ugala teatri näitleja.

Lisaks teatrile on Rain Õunapuu teinud kaasa mitmes seriaalis ning mänginud filmis „Must alpinist“, kuid südamelähedasem on talle laval mängimine. 

Kaks hooaega järjest (2018 ja 2019) on Rait Õunapuu olnud  Ugalas enim etendusi andnud näitleja.

Tunnustus:

• Ugala teatri publikupreemia Kuldõun 2016

Allikad: 

·        Saarpuu, Kuido. Järva-Jaanist pärit näitleja on endiselt üks koduteatri hõivatumaid // Järva Teataja (2019) 8. jaan. URL: https://jarvateataja.postimees.ee/6493553/jarva-jaanist-parit-naitleja-on-endiselt-uks-koduteatri-hoivatumaid(vaadatud 21.05.2020)

·        Kuusemets, Käti. Näitlejameisterlikkus aitab ka väljaspool lava // Järva Teataja (2011) 14. mai. URL:  https://jarvateataja.postimees.ee/437426/naitlejameisterlikkus-aitab-ka-valjaspool-lava(vaadatud 21.05.2020)

·        CV // Tartu Ülikool Viljandi Kultuuriakadeemia URL: https://www.kultuur.ut.ee/et/etenduskunst/cv_r_ounapuu(vaadatud 21.05.2020)

·        Rait Õunapuu // Ugala teater. URL: https://www.ugala.ee/tootaja/rait-ounapuu/(vaadatud 21.05.2020)

Foto lavastusest „Vanaema ja issand jumal“ https://www.flickr.com/photos/ugalateater/30347642636/in/album-72157669892632630/ (vaadatud 21.05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

24. veebruar - Jaak Kivisäk

Jaak Kivisäk

24.02.1870 Vilsti t, Karksi - 1940
Põllumees ja ühiskonnategelane

Isa Jaak, Ema Ann (Sulg). Õppis Kukese külakoolis ja Karksi kihelkonnakoolis ning täiendas hiljem oma haridust iseõppimise teel. Hiljem Karksi vallas Kulli talu omanik.

Valiti 21-aastasena Karksi vallavolikokku ja ta kuulus pensionipõlveni kõikide vallavolikogude koosseisus. Esimese maailmasõja eel ka vallavanem.  Juubilar oli rahvuslik eestvõitleja ja iseseisvusmõtte õhutaja. 

Põllumeeste kutsehuvide eest võitlejana on Jaak Kivisäk saanud üleriiklikult tuttavaks 1933. a. põllumajanduse kriisiliikumise algatajana ja juhina, mida üldisemalt tunti "Karksi liikumise" nime all. Edumeelse põllumehena oli koha peal esimesi, kes asus põllumajanduse mehhaniseerimisküsimuste lahendamisele. Arendas karjapidamist, sookultuuri, aiandust. Karksi Põllumeeste Seltsi asutaja ja esimees 1918-1936, Karksi tulekindlustusseltsi esimees 1918-st, Karksi Põllumeeste Kogude esimees 1922-1934, Karksi Linaharijate Ühingu esimees 1925-st, Linavabriku ühingu asutaja ja esimees. 

Laulis kooris, Iivakivi karskusseltsi asutaja- ja auliige.

Jaak Kivisäk kogus ka Karksi pärimust. Lõuna-Eesti pärimuse portaalis võib leida tema üleskirjutisi soa- ja katkuaegadest ja Karksi kiriku ehitustest, Kalmemäe oigaja sääreluust, Iivakivi juurest nähtuste ja leiduste kohta, Kitsi talu tondist ja ta väljaajamisest, Karksi kiriku keldrist jt. 

Vaata tema kogutud lugusid lähemalt Lõuna-Eesti pärimuse portaalist: 

• URL:  http://www.folklore.ee/lepp/karksi/?sel_id=28 
• URL: http://www.folklore.ee/lepp/karksi/?sel_id=2)

Allikad: 

• Jaak Kivisäk 70-aastane // Päewaleht (1940) 23. veebr., lk. 8. URL: https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1940/02/23/49
• Laane, Mati. Kuulsad mulgid. URL: https://matilaane.files.wordpress.com/2016/06/mulgitegelased.pdf
• Geni.com

Karksi-Nuia Rahumäe kalmistu. Allikas: Geni.com