Sofia Lundberg (sündinud 1974. aastal) on Rootsi kirjanik ja toimetaja, kelle debüütromaan „Punane aadressiraamat“ (2018) sai tõeliseks sensatsiooniks. Mina lugesin tema teist romaani „Küsimärk on pool südant“, mis on ilmunud eesti keeles 2019. aastal. Mõlemad raamatud on ilmunud sarjas Tõlkes leitud.
Tõeliselt kaasahaarav lugu ühe keerulise perekonna ja peretütre saatuse keerdkäikudest. Põnev ja ootamatute lüketega lugemine, mida tõesti käest ära panna ei tahaks enne viimase lehe lugemist.
Kui raamatukogus töötades olen kuulnud, et lugejad tahavad pikemat laenutusperioodi (kahe nädala asemel kolm) siis selliste raamatute jaoks seda küll vaja ei ole. Seda lihtsalt neelad paar õhtut ja tood ruttu tagasi, et ka teised lugejad saaksid sellest osa.
Raamat on kirjutatud nii, et mineviku kirjeldus vaheldub olevikuga. Lõpuks saab minevik ja olevik kokku. Keeruline lapsepõlv oma rõõmude ja muredega, arusaamatused, valesti mõistmised, lootused ja pettumused, varjamine ja unustada (mälust kustutada) püüdmine, alla surutud süü- ja häbitunne on need märksõnad, mis seda raamatut iseloomustavad.
Varjamine tekitab südamevalu, teadmatus on koorem nii endale kui lähedastele.
Küsimärk on pool südant – varjamiste ja valedega ei ole võimalik täie südamega armastada ja oma lähedastele 100% olemas olla.
Ilusat lugemiselamust!
Raamatut luges: Rene Vahtra
Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1898902
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar