Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

reede, 12. detsember 2008

Ihu, hinge ja tervise heaks : 12/2008

Ennast leida, ennast hoida
Põltsamaa, 2008

Raamat koosneb Adam J. Jacksoni nelja raamatu kokkuvõttest: „Armastuse kümme saladust“, „Tervise kümme saladust“, Õnne kümme saladust“ ja „Rikkuse kümme saladust“.

Väljavõtteid koostaja, tõlkija kokkuvõtte tegija Heiki Raudla saatesõnast:
„Meie kui inimeste ülesanne on hoida kinni mõtteid sellest, mida soovime, teha endale selgeks, mida me tahame. Kui me suudame mõelda sellest, mida me tahame, siis see tuleb meie ellu. Kui me kujutleme end elama külluses, siis targalt elades võib see nii ka tulevikus olla. Aga kui see on nii lihtne, miks me kõik siis ei ela oma unelmate elu? Ainus põhjus, miks see nii pole, on selles, et me mõtleme rohkem asjaoludele, mida me ei taha, kui sellele mida me tahame. Me peaksime kuulama rohkem oma mõtteid ja sõnu. […]

Andmine on parim tegevus, et oma ellu rikkust sünnitada, sest andes me ütleme: «Meil on piisavalt.» Südamest andmine on üks rõõmustavamaid tegevusi. Miski nähtamatu jõud haarab sellest signaalist kinni ning saadab üha enam rõõmu meie ellu.

Kui me ei kohtle end armastuse ja respektiga, siis saadame välja signaali, nagu me ei olekski piisavalt tähtsad, väärilised ega paremat ära teeninud. Kui me kohtleme end armastuse ja lugupidamisega, ümbritseb elu meid inimestega, kes meid armastavad ja austavad.

Olla terve on enamiku inimeste soov. Haigus ei taha olla harmooniliste mõtetega kehas. Kui me haigestume, hakkame rääkima vaid oma haigusest, luues nii juurde üha enam haigestunud rakke. Nii ei vabane me haigusest, vaid hoiame seda kehas mõtte, haiguse jälgimise ja sellele pööratud tähelepanu kaudu. Arstid, kes teevad oma parima, vaatavad tihti inimese haiguslugu, mitte inimese lugu ja tervikut. Viimast saab teha ainult inimene ise ja tänu sellele ennast kõige paremini aidata. Tasub teada, et hoopis naer on see, mis tõmbab ligi rõõmu, vabastab negatiivsusest ja viib imepärase tervenemiseni.“

Anti Kidron
Kuidas ärksalt õppida
Mondo, 2008

Püüan selles raamatus näidata, kuidas toimub õpitegevus igapäevaelus ja kogemustest õppimine, pakkudes mainitud juhtumeiks ka elulisi soovitusi. Niisiis olen peale kesk- ja kõrgkoolis teadmiste ärksama omandamise soovituste andnud nõu ka suhtlemisvilumuste omandamiseks, argipäevase keelekasutuse ilmestamiseks, stressi leevendamiseks, aga ka kodumasinatega kergemini sina peale saamiseks, välismaal rändamiseks jne.

Järgnevas käsitluses on otsitud erinevaid teid õppimise meeldiva külje esiletoomiseks, pakkudes selleks hulga printsiipe ja taktikaid. Püüan oma raamatus lahti seletada õpivõtteid, mis võimaldavad saavutada võimalikult väikeste jõupingutustega võimalikult paremaid tulemusi.

Õppimist on ikka peetud vaevarikkaks tegevuseks, mis eeldab enesedistsipliini ja kõrget sisemist motivatsiooni. Mõeldes iseenda kordaläinud õpikogemustele (mõne asja õping on mul ka vett vedama läinud), tundub mulle, et õnnestunud õping ei ole mitte üksnes kiire ja tulemuslik, vaid ka põnev, lausa mõnus.

Autor

Talis Bachmann ja Rait Maruste
Psühholoogia alused
Ilo, 2008


See raamat annab ülevaate alusteadmistest teadlikus psühholoogias. Lugejateks ootavad autorid üliõpilasi, ärksamaid gümnaasiumiõpilasi, aga ka kõiki teisi psühholoogiahuvilisi. Õppevahendina on raamat suunatud psühholoogiat üldainena õppivatele tudengitele.
Kordustrükk

Peep Vain
Kõige tähtsam küsimus
Eesti Päevaleht, 2008

Tänapäeval on lihtne iseennast kaotada ning oma kõige tähtsamaid soove kõiksugu kiireloomulistele nõudmistele ohvriks tuua. Tagajärjeks on tasakaalutu elu ning järjest süvenev rahulolematus. Peep Vain tutvustab oma raamatus lihtsat ning lineaarset protsessi oma tegelike tahtmiste üles leidmiseks ning ellu viimiseks.

«Kõige tähtsam küsimus» näitab, kuidas leida endast julget mõtlemist ja pealehakkamist ning teha ära asju, mis kõige enam rõõmu ja rahuldust pakuvad. See on raamat, mis aitab Sul ennast paremini tundma õppida.

Ambika Wauters
Homöopaatia piibel : kindel teejuht arstimite juurde
Ersen, 2008

Raamat tutvustab homöopaatiat kui ohutut ja leebet teraapiat, mis suudab kõrvaldada paljusid füüsilisi ja emotsionaalseid vaevusi, sobides tavameditsiini kõrvale. Tutvute homöopaatia ajaloo, arengu ja toimega ning leiate vajaliku teejuhi teile ja teie perekonnale õige ravimi juurde. Üksikasjalikku infot antakse iga ravimi ja seisundi kohta, milleks see sobib. Samuti on välja toodud organismi elundkondade haigused ja vaevused ning homöopaatilised arstimid, mis neid ravivad. Raamatus on antud näpunäiteid nii kasulike toetavate teraapiate kui ka võimalike vastunäidustuste kohta.

Isetegemine : 12/2008

76 suupärast suppi
Kodu ja aed
Forma Media, 2008

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli kokanduse eriala vanemõpetajate ja õpilaste proovitud ja katsetatud supiretseptide paremik. Retseptide koostamisel on arvestatud tervisliku toitumise põhimõtetega. Palju soolaseid ja magusaid suppe.

Hannele Klemettilä
Keskaja köök

Varrak, 2008

Keskajal lõhnasid eksootilised vürtsid, liha särises vardas, usulistel põhjustel söödi palju kala ning head toitu hinnati vääriliselt. Võõruspidu paabulinnu või metsseaga tähendas varakale rahvale oma jõukuse näitamise viisi, vaesed sõid taimetoitu, putru ja leiba. Värske ja sissetehtud kala, tsitrusviljad ja köögivili rändas ühest Euroopa otsast teise. «Keskaja köögis» on üle 60 algupärastest allikatest kogutud retsepti, mida võib tänapäeval iga kokk oma köögis kasutada. Maitsestatud vein hypocras, vasika-ürdirullid ja roosipuding meelitavad möödunud aegade maailma erutavate maitsete juurde. «Keskaja köök» pole siiski pelk kokaraamat, see tutvustab mitmekülgselt ajastu toitumiskultuuri, selle tavasid ja toiduga seotud uskumusi. Illustratsioonid kuuesaja aasta tagusest ajast äratavad ellu nii ülem- kui ka alamseisuse köökides valitsenud meeleolu.

Raamatu autor Hannele Klemettilä on hiliskeskaja kultuurile spetsialiseerunud ajaloolane ja teatmeteoste koostaja.

Kultuur : 12/2008

Veronika Palandi, Regina Palandi
Eesti - rumeenia sõnaraamat = Dictionar eston-roman
V. Palandi, 2008

Eesti-rumeenia sõnaraamat sisaldab umbes 20 000 eestikeelset märksõna ja väljendit ning hõlmab mõisteid erinevatest eluvaldkondadest.



Raimo Raag
Talurahva keelest riigikeeleks
Tartu, 2008

Kõige olulisem etapp keele arengus on ühtse, üldrahvalikult kasutatava keelekuju saavutamine ja selle arendamine ametlikuks keeleks. Sellel arenguteel on mitu vaheetappi. Kõigepealt tuleb hõimukeelele anda kirjalik kuju, luua kirjakeel. Kirjakeelele peab kindlaks määrama reeglid, et tekiks murdeülene normkeel. Normkeel võib omakorda tõusta riigi ametlikuks keeleks, mida kasutatakse mitte ainult hariduse, teaduse ja kultuuri keelena, vaid ka riigi halduses ja muudes poliitiliselt esinduslikes seostes. Riigikeele staatuse sai eesti keel 90 aastat tagasi – 1918. aastal.



Raamat kirjeldab huvipakkuvalt, kergesti jälgitavalt ja üksikasjalikult, kuidas eesti keelt sihipäraselt arendati riigikeeleks ja milline oli eesti riigikeele edasine käekäik. Need protsessid on lahutamatult seotud ühiskondlike teguritega. Sellepärast on teoses riigikeele teket ja arengut seostatud eesti rahva ja ühiskonna ajaloo ning sotsiaalajalooga. Vaatluse all on ajajärk 13. sajandist tänapäevani, kuid käsitlus keskendub 19. ja 20. sajandile. Raamat on algselt kirjutatud Rootsi üliõpilastele õpikuks. Autor on selle Eesti lugeja tarvis ümber töötanud. Professor Raimo Raag (s 1953) on Uppsala ülikooli soome-ugri keelte, eeskätt eesti keele professor ja paljude eesti keelt, eesti kirjakeele ajalugu, eesti-rootsi keelesuhteid ja kultuurikontakte ning väliseestlasi, eeskätt Rootsi eestlasi käsitlevate teaduslike ja populaarteaduslike kirjatööde autor.

Rahvuskultuur ja tema teised
Underi ja Uglase Kirjanduskeskus, 2008

Käesoleva artiklikogumiku aluseks on 6. – 7. novembril 2006. aastal Tartu Kirjanduse Majas toimunud tööpaja „Rahvuskultuur ja tema teised“, mis leidis aset TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Groningeni Ülikooli ja Tartu Ülikooli koostööprojekti raames. Tööpaja idee autoriks ning peakorraldajaks oli Eneken Laanes, kellelt seega pärineb ka selle raamatu pealkiri.

Raamat ilmus sarja Collegium litterarum 22. raamatuna.
Tagakaanelt:
„Rahvuskultuuri mõistele pühendatud artiklikogumikus püstitatakse hulk küsimusi ja hüpoteese «eesti rahvuse» eksplitseerimise osas nii ajaloolisel kui teoreetilisel tasandil. Kas eesti kirjandus algab esimeste eestikeelsete kirjandusteostega või tuleb selle hulka arvata ka Eestis loodud muukeelne kirjandus? Kuidas määratleda rahvuslikkust teatris ja kujutavas kunstis? Raamatus tõestatakse, et eestlased «osalesid» saksa koloniaal- ja ameerika orjanduskursis ja et eesti rahvuslik identiteet on enesekoloniaalse iseloomuga. Vaatluse alla tuleb intiimse rahvus- ja eksistentsiaalse maailmakogemuse ühtelangemine Juhan Liivi luules, Ene Mihkelsoni osutused eesti rahvuse hübriidsusele, aga samuti rahvuslikkuse seosed postmodernismiga. Kõige selle kõrval sisaldab raamat endas baltisaksa kirjanduse lühiülevaadet ehk breviaari. Kogumiku lõpus tehakse ekskurss naturaalsete kultuuride juurest sünteetiliste juurde.“

Hando Runnel
Väravahingede kriuksumist kuulnud ehk mõisteline sõnastik autori elu- ja loominguloo juurde
Ilmamaa, 2008

Igal kirjanikul on oma sõnavaramu, millesse kuuluvatel sõnadel on avaram tähendusväli kui tavalised sõnaraamatud meile pakuvad. Käesolev teos kätkeb alfabeetilis-entsüklopeedilises vormis ühe ajastu- ja ajalootundliku sõnatundja hingerahu ja ajatuse kajastusi. Näiteks kõneleb Runnel märksõna «väravad» all küüni väravate hingede kriiksumisest kui «avara elu häältest».

Lisaks tavaliste sõnade mõtestamisele võib raamatust leida ka pikemaid esse tüüpi arvustusi erinevate kirjanike kohta. Näiteks sõnaseletus Kaplinski kohta algab nõnda: „Kui rohi räägiks rahvaga, oleks rohu kahin ja kiljatused peaaegu sedasama laadi, kui kõnelused, mida kuuleme Kaplinski huultelt.“ ning Juhan Liivi kohta algav sõnadega: “Juhan Liivist võib alati kõnelda. Isegi kui temast midagi uut ütelda pole. Nagu ilmast.“

Näiteid autori sõnavaramust:
Arm
Arm on andeksandmine, arm on ilu, arm on noorus, arm on lootus, arm on palve, arm on rahu, arm on tänu, arm on ühendus, arm on uhkus, arm on usk, arm on vanadus, arm on vaikimine – umbes nii Anna Haavas ütelda.
Dialektika
Kumb halvem on, kas vaibale võtmine või kalevi alla panemine – selles on küsimus.
Esteetika
Karda esteeti! (Valvsusele manitsev tüüplause sots. Realismi võidutsemise päevil nõuk. Ajal. – Esteetika mõiste rehabiliteerijaks Tartu ülikooli juures tol ajal tuli ja sai kavalpea Leonid Stolovitš, muidugi.)
Gailit
„Noorus annab meile mingisuguse õiguse vaimunüriduse pääle.“ (1919)
Geniaalsus
Geniaalsus on haigus. Geniaalsuse ilmeks on mõtlemise kombetus. Geniaalse kombetus erineb karielaja kombetusest. Too pole häbematus, vaid vigasus või voom. Häbematusega simuleerivad sübariidid geniaalsust.
Kriitik
Kriitika jõud on selles, et kriitik suudab arvustada üsna üksindagi; kes tahab tegutseda ülesehitavalt, peab ilmtingimata omama organisatsiooni.
Meie
Meie ei tea, mida teisal teatakse meist.
Tekstoloogia
Oskus kõike lugeda ilma midagi uskuma jäädes.
Üksmeel
Eestlaste üksmeel on nii suur, et seda ei mahuta keegi kunagi ühe mütsi alla.


Kuldne Kaseleht 2008 : luulevõistluse parimad
Eesti Luuleliit, 2008

Sisaldab laureaatide töid. Eesti Luuleliit (Luuleklubide Liit) koondab kõiki luulehuvilisi, kes soovivad end luulekunstis arendada ja on huvitatud ka suhtlemisest teiste samahuvilistega. Liikmete hulgas on väga erinevaid inimesi alates põhikooli viimaste klasside õpilastest kuni pensionärideni. Sügisel-talvel-kevadel käib põhiline töö luuleklubides, mis töötavad kõigis suuremais maakonnakeskustes, suvel korraldatakse suurem luulelaager mõnes looduslikult kaunis kohas.

Luuleliit korraldab aastas kaks suurt luulevõistlust, milleks on: Luulekevad (tähtajaga 15. mai) ja Kuldne Kaseleht (tähtajaga 15. oktoober).


Enne vanhaa koton : Antrean ja Vuoksenrannan perinnekirja
Helsinki, 2008

Enne vanhaa koton – kirja kertoo elämästä Antreassa ja Vuoksenrannassa ennen viime sotia. Se palauttaa Karjalasta lähteneiden mieliin ajan ja tavat, esineistökin, kaiken sen miten ennen elettiin. Sodan jälkeen syntyneelle polvelle kirja on tietopaketti vanhempien elämästä. Samalla se on kunnianosotis esivanhempiemme työlle, jolle tämä päivä pohjaa.

Maailmaimed : [1001 fotot]
Sinisukk, 2008

Raamat tutvustab UNESCO maailmapärandisse kuuluvaid paiku 1001 fotoga. Loodusimed, mille rikkus vajab hoidmist, iidsete tsivilisatsioonide varemed, mõjukad linnad, monumentaalsed meistriteosed – nende kaante vahel on maailmapärand esindatud kogu oma mitmekesisuses.

Ajalugu ja ajalooteadused : 12/2008

Andres Andresen
Eestimaa kirikukorraldus 1710-1832 : riigivõimu mõju institutsioonidele ja õigusele
Tartu Ülikooli doktoritöid
Tartu Ülikooli kirjastus, 2008


See raamat on 2004. aastal Tartu Ülikooli ajaloo osakonnas kaitstud doktoriväitekirja «Luterlik territoriaalkirik Eestimaal 1710–1832. Riigivõimu mõju kirikuvalitsemisele, -institutsioonidele ja -õigusele» (juhendaja prof. emer. Sulev Vahtre, oponendid ajaloodoktor Ea Jansen ja teoloogiadoktor Riho Saard) täiendatud ja parandatud väljaanne.

Mäss : detsembrimäss / aprillimäss
Eetriüksus, 2008

Käesolev raamat on mõeldud sissejuhatuseks või väikeseks kommentaariks 1924. aasta 1. detsembri kommunistlikust mässukatsest jutustavale mängufilmile «Detsembrikuumus». Aga mõistagi on raamat midagi muud kui film ja elab ikka oma iseseisvat raamatuelu. Nii nagu film elab oma iseseisvat filmielu.

Sellesse kogumikku on koondatud nii professionaalsete ajaloolaste artikleid kui ka osalejate ja pealtnägijate mälestusi ning hilisemaid legende, mis mässu kohta liikvel. Enamik artikleid ilmub siin esmakordselt, aga oleme kasutanud ka väljavõtteid varasematest kirjutistest. […]

Raamat annab põhjaliku ülevaate 1924. aasta detsembrisündmustest ja nendele eelnenud poliitilistest arengutest Eestis ja väljaspool seda. Tutvustame ka ajaloolisi isikuid, kes otse või kaude tollaste sündmustega seotud olid ja filmis esile tulevad.

Samuti ei saa me mööda minna filmi valmimise ajal toimunud tänavarahutustest ehk 2007. aasta aprillimässust Eestis. Ja lõpuks filmist endast: kes selle lõid ja kuidas see sündis.
Väljavõte Tiit Pruuli saatesõnast

Kurmo Konsa
Arhivaalide ja trükiste säilitamine
Kleio, 2008

Raamat on mõeldud esimeses järjekorras õppevahendiks arhiivinduse, raamatukogunduse ja infoteaduste jt säilitamisega kokkupuutuvate valdkondade üliõpilastele, samuti aga käsiraamatuks muuseumidele ja raamatukogudele. Autor Kurmo Konsa on infoteaduste doktor, TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi dotsent (säilitamise alal) ja aktiivselt tegev säilituskorralduse kujundamise ja korraldamisega tegelevates ühendustest Eestis.

1000 aastat : maailmaajaloo teetähiseid
Sinisukk, 2008


Juba esimesed kroonikakirjutajad püüdsid ajalugu korrastatult kirjeldada, eraldades olulise ebaolulisest ja tuues välja ajastu peamised arengusuunad. Käesolev kroonika ei kajasta mitte üksnes ajaloolis-poliitilisi sündmusi maailmas, vaid pöörab tähelepanu ka kultuuri- ja vaimuelu ning majandus- ja sotsiaalküsimustele.

Käesolev kroonika tahab anda lugejale teadmisi ajaloost, st ülevaate, mis hõlmab ajalooliselt oluliste poliitiliste sündmuste kõrval ka majandus-, kultuuri-, vaimuelu ja sotsiaalseid küsimusi, pakkuda kõikehõlmava universaalse maailma ajaloo raamistiku. Tutvustatakse globaalseid muudatusi ühiskonnas ja inimsuhetes, olgu siis tegemist riikluse uute vormide tekke, rahvaste rändamise või kiire progressiga meditsiini, loodusteaduste, tööstuse ja tehnika vallas. Tuhat aastat inimkonna ajalugu tuuakse koondatud kujul lugeja ette. Suurte ajaloosündmuste kõrval pole kahe silma vahele jäetud ka argielu ajalugu, mis sageli epohhi vaimu palju tabavamalt peegeldab. Taaselustuvad mälestused populaarset laulust, raamatust, filmist või näidendist, looduskatastroofi või kuriteoga seonduvad emotsioonid. Laias laastus võttes on tegemist ulatusliku käsiraamatuga, mis maailma ajaloo olulisemaid sündmusi dokumenteerides ei kaota silmist inimeste argielu nüansse.
Sisaldab registrit.

Roger Osborne
Tsivilisatsioon : Läänemaailma uus ajalugu
Varrak, 2008

«Tsivilisatsioon» käsitlus Lääne tsivilisatsiooni käekäigust läbi aegade. Hoidudes võrdsustamast tsivilisatsiooni ja läänemaailma, püüab Roger Osborne aidata meil mõista, mis muudab ainulaadseks nimelt Lääne tsivilisatsiooni. See on tsivilisatsioon, mille me oleme pärinud renessansi, teadusrevolutsiooni ja valgustusaja kaudu vanadelt kreeklastelt, roomlastelt ja ristikirikult. Selle vaim on kätketud kaunites hoonetes – joonia templites, gooti katedraalides ja art déco pilvelõhkujates – ning imepärastes maalides, Sophoklese ja Shakespeare'i draamades, Cervantese ja Tolstoi romaanides ning Galileo ja Einsteini uurimustes. Kuid tsivilisatsioon on ka vaim, mis neid loojaid inspireeris, ja ühiskond, mis lasi sellel vaimul avalduda. Raamat, mille haare ulatub kaljujoonistest tänapäeva «tsivilisatsioonide kokkupõrkeni», hõlmates ligemale 40 000 aastat, on suurepärane võimalus mõnesajal leheküljel mõista, kust pärinevad läänemaailma väärtused ja millised väljakutsed neid ohustavad.

Frank C. Tribbe
Kas Jeesuse portree? : Torino surilina teaduses ja ajaloos
Olion, 2008

See raamat annab ülevaate kogu olemasolevast informatsioonist surilina kohta, selle ajaloost, keemilistest ja füüsikalistest omadustest ning tänapäeva teadlaste avastustest. Kirjeldatakse surilina teekonda apostliteaegsest Jeruusalemmast 14. sajandi Prantsusmaale. Lükatakse ümber 1988. a teostatud radiosüsinikumeetodil dateerimise tulemus, mille järgi surilina on 14. sajandi võltsing, ning tõestatakse, et see on tegelikult ehtne 1. sajandi Lähis-Idast pärit reliikvia. Autori sõnul on surilina puhul tegemist maailma vanima fotoga, millel on inimese kujutis jäädvustatud fotograafilise negatiivina.

Frank Tribbe töötas 40 aastat USA valitsuse juristina ja on nüüd pensionil. Ta kirjutab ja peab loenguid sellistel teemadel nagu teadvus, spirituaalsus, piibliuuringud, paranormaalsed nähtused, Torino surilina ja Püha Graal. Alates 1974. a on ta ajakirja Spiritual Frontiers toimetaja.

Anu Mänd
Kirikute hõbevara : Eesti kirikute sisustus I

Muinsuskaitseamet, 2008

Paljud hõbenõud on sajandite jooksul korduvalt asukohta ja omanikku vahetanud: sattunud ühest kirikust teise, kirikust muuseumi või koguni ühest riigist teise. Sellesse raamatusse on koondatud andmestik kõigi Vana-Liivimaalt (tänapäeva Eestist ja Lätist) säilinud või fotode põhjal teada olevate altaririistade kohta, ka nende kohta, mis on kahe maailmasõja ajal kaduma läinud. Lisaks analüüsitakse raamatus põhjalikult kirjalike allikate andmestikku, eelkõige keskaegsete kirikute, aga ka gildide ja vennaskondade varade nimekirju, et selgitada, milliseid esemeid liturgias kasutati ja pühakodadele annetati ning mida need esemed keskaegse inimese jaoks tähendasid.

Kuulsad väepealikud ja nende sõjakäigud
Sinisukk, 2008


Väejuhtide elulood ja sõjakäigud viimase 2500 aasta jooksul. Kõik tähtsamad lahingud ja sõjakäigud, üle 120 lahingukaardi ja -joonise ning üle 400 illustratsiooni lahingustseenidest, relvadest ja vormiriietusest.

Esteetika ja kunst : 12/2008

Õnne Kepp, Gunnar Lilles
Laps loob maailma : Laps Eesti lasteraamatu illustratsioonidel =
The child creates the world : The child in the illustrations of Estonian children`s books

Lastekaitse Liit, 2008

Kirjandusteadlane Õnne Kepp ja kunstnik Gunnar Lilles on koostanud kaaluka kunstialbumi „Laps loob maailma: Laps Eesti lasteraamatu illustratsioonidel". Raamat sisaldab üle 250 pildi 81-lt kunstnikult, kes on illustreerinud 92 kirjaniku raamatuid. Pildid on jagatud tsüklitesse - kodu, mäng, õppimine jne, mille abil üldistada Eesti lapse kuvandi muutumist pea 150 aasta vältel. Et paljude piltide originaalid ei ole säilinud, on raamatul ka erakordne kultuurilooline väärtus. Lisatud on kirjanike ning kunstnike lühielulood.

Raamatu väljaandmise on korraldanud Lastekaitse Liit, kes soovib väärtustada aegade sidet: Eesti lapse järjepidevat ikka-eestlane-olemist läbi erinevate aegade ja poliitiliste mullistuste. Laiali pillatud arhivaarsettest väärtustest (k.a 19. s ja Välis-Eesti lasteraamatud), aga ka 21. sajandil ilmunust, on kunstnikul on õnnestunud teha väga kaunid ja hea kvaliteediga reprod. Ka on ta need võluvalt -sujuvalt omavahel ja tekstiga kokku põiminud. Inglise keelde tõlgitud rööptekst annab raamatule kakskeelsuse lisaväärtuse.

Reeli Kõiv
Eerik Haamer
Tartu Kunstimuuseum : KUMU, 2008


Eerik Haamer (1908-1994) on Pallase koolkonna võimsamaid maalikunstnikke. Noore Haameri kodumaal loodud inimese olemust ja eesti rahva saatust mõtestavad tööd kuuluvad ammugi eesti kunsti klassikasse. Haameri loometee normaalse arengu lõikasid läbi ühiskondlikud vapustused: temast sai üks tuhandetest paadipõgenikest, kes 1944. aasta sügisel Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi pagedes valisid vabaduse.

Poole sajandi kestel paguluses sündinud, kodumaisele kunstipublikule seni peaaegu tundmata loomingus hämmastab erakordselt suur mitmekesisus ja võime saavutada säravaid kunstilisi kvaliteete kõigis loomeperioodides. Käesolev raamat, esimene ülevaatlik käsitlus kunstnikust, on sündinud ühenduses mahuka näituse «Eerik Haamer. Kahel pool merd» koostamisega Tartu Kunstimuuseumis ja Kumus, mis tõi Rootsist kodumaale Haameri eksiilloomingu tuuma. Raamat liidab tervikuks end kahe maa vahel jaganud kunstniku elu ja loomingu, selle monograafilist osa täiendab väikepiltidega illustreeritud maalide ja joonistuste kataloog, kus on esitatud kunstniku kogu teadaolev looming, ligi 1000 teost.
Reeli Kõiv

Mai Levin
Richard Uutmaa : Armastades Eestimaad
T. Uutmaa ja R. Pärn, 2008


Raamat hõlmab mitte ainult Richard Uutmaa elukäiku aja tõmbetuultes jälgivat loomelugu, vaid ka Tiina Uutmaa ning Evald Okase mälestusi temast ning valikut kunstniku enda kirjanduslikest paladest nii proosas kui ka luules. Viimased peaksid aitama noore Uutmaa romantilist natuuri paremini mõista. Tema noorusea igatsused ei teostunud keeruliste aegade tõttu täiel määral, ta ei pääsenud – erandiks Armeenia – vaatama kaugeid maid, sadamaid ja kunstilinnu, aga ta leidis piisavalt ainet loominguks kodumaal, eeskätt selle mitmekesise looduse, aga ka loodusega kokkukuuluvate inimeste igapäevase töö näol. Looduse ja inimeste harmoonilist ühtsust oli ta kogenud lapsepõlvest peale oma kodukülas Altjal Viru rannikul, mis jäi tema meelispaigaks elu lõpuni. Ta oskas sellest ammutada maalikunsti jaoks, nii nagu Anton Hansen Tammsaare ammutas oma kodutalust kirjanduse jaoks.

Tiit Leito
Eesti metsad = Estonian forests
Eesti Loodusfoto, 2008

Raamatut kannavad pildid meie metsamaastikest. Et leheküljelt leheküljele liikumine haarav oleks ja ka ilumeelt toidaks, on piltide valikul suuresti aluseks olnud nende maalilisus. Autor võttis endale vabaduse peatuda eraldi pangametsadel ja põlismetsadel.


Andres Tarto
Eestimaa 1000 jala pealt = Estonia at 1000 feet : [fotoalbum]
Tallinn, 2008

Kõvaköiteline aerofotoraamat Eestimaast – trükise fotod on jagatud seitsmesse peatükki: kujundid, maastik, töö ja põld, väikesaared ja laiud, vaba aeg, elamised ja linnad neljast ilmakaarest.

«Eestimaa 1000 jala pealt» võtab ebatavalise vaatenurga alt kokku nii siinsed maastikud kui ka inimtegevuse sellel. Fotod on valminud viimase kolme aasta jooksul.

Alo Särg
Läänemaa mõisad ja mõisnikud

Argo, 2008

Läänemaa ei jää oma mõisate rohkuselt teistele maakondadele alla. Neid oli siin 1913. aastal ühtekokku 93. Mõisaomanike kahjuks ei paistnud siinsed mereäärsed maad aga silma erilise viljakusega, millega on seletatav Läänemaa mõisahoonete suhteline tagasihoidlikkus. Teisalt ei ole just palju maakondi, kus mõisaomanik olnuks keisrinna Katariina II ise.

Qu Lei Lei
Esimesed sammud Hiina kalligraafias
Koolibri, 2008

Hiina kalligraafia sai alguse juba 6000 aastat tagasi. Selles algajatele mõeldud juhises õpetab Qu Lei Lei, üks maailma hinnatumaid kalligraafe, maalima pühi kirjamärke, sealhulgas hea õnne, pika elu, muusika ja rõõmu ning armastuse sümboleid.
Raamat sisaldab 15 fotodega varustatud juhendit lehvikute, õnnitluskaartide, õnnetoovate talismanide, pitsatite ja isikupäraste T-särkide valmistamiseks. Jagades algajaile nõuandeid ja avaldades meistrite saladusi, õpetab Lei Lei valima parimaid töövahendeid ja neid õigesti käsitsema. Põhjalike selgituste abil omandab ka algaja vajalikud oskused. Lei Lei annab nõu kirjamärkide, motiivide, kõnekäändude ja luuletuste valikuks, et saaksid välja kujundada oma isikupärase kirjastiili.

Haridus ja kasvatus : 12/2008

Kõik on kokku koolilugu : Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium 1908-2008
Viljandi, 2008

Carl Robert Jakobsoni nim. Gümnaasiumi juuubeliväljaanne, mis koondab endas artikleid ajaloolisest algusajast, mälestustest, koolitaidlusest ja tänapäevast. 82 leheküljel võib leida kooli direktorite ja õpetajate kohta, 20 leheküljel on välja toodud tabelid ja nimekirjad silmapaistvamate saavutuste kohta erinevatel olümpiaadidel ja spordivõistlustel ning raamatu lõpus võib leida vilistlaste nimekirjad ning mõned lõpupildid.

Materjale on väljaande tarbeks kogunud Aino Juttus ja Virve Kikas ning väljaande koostamise ja toimetamise eest on vastutanud Ülo Alo Võsar.

Eelkaja : C. R. Jakobsoni nimelise Gümnaasiumi almanahh 2003 – 2008
Viljandi, 2008

Carl Robert Jakobsoni nimelise Gümnaasiumi õpilaste omaloomingu kogumikk. Koondab luuletusi ja proosat aastatest 2003-2008

Muusika. Kino. Teater. Sport. : 12/2008

Merle Karusoo
Kui ruumid on täis : Eesti rahva elulood teatritekstides 1982-2005
Varrak, 2008

Tegemist on kogumikuga, mis sisaldab Merle Karusoo nn pihtimuslavastuste tekste. Kommentaariks tekstidele on raamatus ka katkendid 1999. aastal kaitstud magistritööst «Põhisuunda mittekuuluv». Iga näidendi juures on fotod lavastusest ja raamatuga on kaasas plaat etenduse «Circulus» raadiovariandiga.

Karusoo lavastusi võib käsitleda ka rohkem kui 20 aasta jooksul tehtud sotsioloogilise uurimustööna, mis jõudnud Eesti teatrilavadele. Raamatu toimetaja Margot Visnap: «Karusoo lavastuste tekstid on omamoodi mõtteline jätk «Eesti elulugude» sarjale. Kuid siiski teistmoodi. Need lood on kõlanud teatrilaval – tuhandete vaatajate ees. See on Merle Karusoo ja tema töörühmade vaatepunktist sündinud originaalne ja eripärane eestlaste elulugude kogum, mis keskendub sõltuvalt ülesandest kas konkreetsele probleemile, teemale või valupunktile. Rääkides meist enestest».

Heino Eller in modo mixolydio
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, 2008


Eestikeelne elulooalbum helilooja Heino Ellerist, tema elust ja kujunemisest Eesti muusika legendaarseks suurkujuks. Ellerile sai osaks pikk elutee, mida kaunistas rikkalik loomepärand. Ta saatis ellu mitu põlvkonda noori heliloojaid ja on oma õpilaste seas armastatud tänapäevani. Lisaks ülevaatele Heino Ellerist elust ja loomingust leiab lugeja raamatu kaante vahelt Elleri teekaaslaste ja õpilaste mälestusi, lühiülevaate möödunud sajandi Eesti kultuuriloost ning kontserdiarvustusi. Uus raamat sisaldab hulgaliselt ainulaadseid fotosid, millest enamik tuleb avaldamisele esmakordselt. Lõpus vene- ja ingliskeelne resümee.

Albumiga on kaasas CD, sisaldades paremiku Heino Elleri muusikast. Soovijad saavad plaati küsida üldlugemissaali letitöötajatelt.

Mihhail Tšehhov ja Jerzy Grotowski
Näitlejatehnikast. Näitlejatreening
Eest Teatriliit ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikool, 2008


Mihhail Tšehhovi ja Jerzy Grotowski kuulsus ei põhine niivõrd teoreetilistel kirjutistel, kuivõrd nende loomingul, Tšehhovi puhul näitlejana, Grotowski puhul lavastajana. Mõlemad olid sama meelt ühes: teater ei saa olla viljakas, kui ei tegelda pidevalt näitleja professionaalse alghariduse edasiarendamisega. Näitlemisharjutustes – sellel näitlejatöö «atomaarsel tasandil» – on peidus kogu teater, sealhulgas ka kõik selle vead, kui neid harjutusi teha ainult võimlemisena. Mõttetut võimlemist jagub lavalaudadele ka ilma harjutusteta.

Mihhail Tšehhov tõestas oma elukäiguga, et harjutuste juurde jõuab või naaseb loomingulises kriisis näitleja. Stanislavski musterõpilasena tundis ta tema «süsteemi» läbi ja lõhki ja oskas seda loovalt kasutada. Kuid vajadus leida väliselt efektsest ja sisemiselt destruktiivsest tootmisteatrist üles see «püha», mille pärast tasub näitlemisega aega raisata, viis teda oma tee otsimisele. Need otsingud viisid teda antroposoofia juurde ja Hollywoodi ning originaalse näitlejatreeningu süsteemi loomiseni.

Grotowski võttis endale eeskujuks teadustöö, kus suurtele tehnoloogilistele läbimurretele eelneb kannatlik, visa ja ka vigaderohke laboratoorne katsetamine. Ta nimetas ka oma teatri Teatrilaboratooriumiks ja seadis eesmärgiks näitekunsti puhastamise ebaolulisest, selle praeguse kuju kahtluse alla seadmise ja alustamise algusest. Ja kõigepealt peab inimene lõpetama näitlemise. Peeter Raudsepp

Ants Antson
Eesti Olümpiakomitee : Eesti Sporditeabe Sihtasutus, 2008


151-leheküljeline suures formaadis ning ümbrispaberiga kõvas köites raamat sarjast Olümpiavõitjad

Kiiruisutaja Ants Antson on esimene eestlasest taliolümpiavõitja. Ants Antson võitis esimese eestlasena taliolümpiamängudel kuldmedali 1964.aasta 6.veebruaril Innsbruckis, tulles kiiruisutamises 1500 m distantsil 54 sportlase konkurentsis võitjaks 2.10,3-ga.

Tiit Lääne
Sport Läänemaal. Triloogia III osa, (1992 kuni 2008)

Spordiliit Läänela, 2008

Tegemist on triloogia „Sport Läänemaal“ viimase osaga, mis annab ülevaate spordielust Läänemaal vahemikus Eesti taasiseseisvumisest tänapäevani. See raamat pole pelgalt statistika vaid moodustab ühes rohkete piltide ja ladusa jutuga ilmeka ülevaate spordi- ja kultuurielust Läänemaal.

Lääne maakonna spordielu on nendel aastatel arenenud käsikäes eesti spordiga. Ehitatud ja rajatud on uusi spordibaase, korrastatud vanu, kasvanud on vajadus liikumisharrastuse järele. Nii nagu kahes varasemas raamatus, tuleb ka selles jutuks erinevate persoonide, erinevate alade ja sündmuste lood. Ajajärku vaadeldakse läbi kildude – see on kogum tehtust ja tegijatest.

Loodusteadused ja geograafia : 12/2008

Martin Suuroja
Eesti Soorajad : Eesti loodusmonumendid

GeoTrail KS, 2008

Eesti on soode maa. Soode arv on alates nende tekkimisest pidevalt kasvanud nii veekogude kinnikasvamise kui ka mineraalmaade soostumise tagajärjel. Eesti asub soode tekkeks soodsas kliimavööndis, kus sademete hulk ületab aurumise. Ligi 20%Eesti territooriumist on kaetud soodega. Selle näitajaga oleme kindlalt maailmas Soome järel teisel kohal.

Soid on Eestis kaitstud juba pikka aega. Esimesena loodi Ratva sookaitseala Kirde-Eestis 1938. aastal. !957. aastal asutati soode kaitseks Nigula ja Viidumäe looduskaitseala. !980. aastal loodi 30 sookaitseala, mis aastatel 1993-1995 muudeti maastikukaitsealadeks. Rajati ka Soomaa rahvuspark, Alam-Pedja ja Emajõe Suursoo looduskaitseala. Soode juurde viivad arvukad õppe- ja matkarajad, mis võimaldavad soid veelgi paremini hinnata ja kaitsta. Käesolev raamat tutvustab enamikku neist.

Rein Kuresoo, Richard B. Primack ja Marek Sammul
Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse
Eesti Loodusfoto, 2008


Sajand tagasi ei peetud imelikuks, kui looduskaitsja püssiga metsa läks. Kuidas muidu saanuks ta uurida haruldaste liikide maosisu või koguda leiumaterjali... Maailma esimeses rahvuspargis Yellowstone'is kustutati saja aasta vältel hoolikalt kõik metsatulekahjud. Kui mõisteti, et just tuli sealset ökosüsteemi alal hoiab, oli juba hilja ja suur osa rahvuspargi metsast põles maha ühekorraga. Mõnikümmend aastat tagasi otsustati, et rikkaliku elustikuga rannakarjamaadelt tuleb kariloomad ära viia, sest muidu söövad ja tallavad nad kõik ära. Praegu saavad randlased toetust iga karjatatud hektari eest. Inimkond on targemaks saanud. Looduskaitsebioloogia on elurikkuse hoidmise teadus, mis pakub juhiseid ohtu sattunud liikide, koosluste ja looduslike protsesside hoidmiseks, nende seisundi parandamiseks ja viimase võimalusena ka taastamiseks. Kuidas loodust targasti kaitsta? Kuidas looduse kahjustamist vältida? Õpik on mõeldud eelkõige kõrgkoolidele, aga sobib täiendama ka gümnaasiumi- ja kutseharidust. Mäluvärskendust pakub ta neilegi, kel looduskaitse igapäevaseks töökohustuseks, hobiks või südame kutseks.

India
TEA Kirjastus, 2008


Reisijuhist leiab kasulikku teavet, mis peaks aitama kaasa reisi õnnestumisele.
Tuntud vaatamisväärsused: Taj Mahal, Ajanta ja Ellora, Khajuraho, Ganges Varanasi juures, Jaipuri Tuultepalee, Hampi.

Suurlinnad: pealinn Delhi, Mumbai, Kolkata (Calcutta), Chennai (Madras).

Eriilmelised maastikud: Himaalaja mäestik, Thari kõrb, Kerala siseveed, Goa rannad, Lääne-Ghati mäestik.
Praktiline info pidustuste ja söögipaikade kohta ning nõuanded kauplemiseks.

Poliitika, majandus ja seadusandlus : 12/2008

Edgar Savisaar
Majanduspoliitika
Tallinn, 2008
Raamatus on esitatud aastatel 2006-2008 trükimeedias avaldatud ja erinevate Eesti majanduse probleemkohtadele tähelepanu osutavad Edgar Savisaare kirjutised koos kommentaaride ja analüüsidega.

Raamatu sisu avab erinevaid tahke Eesti majandusest, kaardistades Eesti ees seisvaid väljakutseid tööhõive, ekspordisuutlikkuse, fiskaal- ja maksupoliitika ning teiste majandusvaldkondade lõikes mikroprobleemidest makro ja rahvusvaheliste küsimusteni.

Kertu Ruus, Aivar Hundimägi
Võitlusse majanduslangusega : Äriplaan 2009
Kirjastus Äripäev, 2008

Kuidas olla raskes majandussituatsioonis edukas? Millised on riskid? Kellest saavad võitjad ja kes kaotavad? Esmakordselt ilmuva äriplaaniraamatu autorid on Äripäeva ajakirjanikud Kertu Ruus ja Aivar Hundimägi, kes intervjueerisid enam kui 80 Eesti äriliidrit ja eksperti, et selgust saada, ja just nende arvamuste ja soovituste põhjal on ettevõtjal nüüd võimalus 2009. aasta eelarve koostada.

Lisaks rohketele asjakohastele soovitustele on raamatus välja toodud ka 15 majandussektori üldprognoosid 2009. aastaks, kust ärijuht saab vaadata, kuidas läheb just tema sektoris tegutsevatel ettevõtetel.

Samuti on esitatud põhjalikud majandusprognoosid 2009. aastaks: kas meie eksport kosub või väheneb, mis toimub tööjõu ja palkadega, kas välisinvestorid hakkavad taas meie vastu huvi tundma, milliseid võimalusi majanduslangus endas võib peita jne. Raamatu enam kui 200 leheküljelt leiab lugeja veel just selle raamatu jaoks tehtud intervjuud SEB peaökonomisti Robert Bergqvisti ning Elcoteqi suuromaniku Antti Piippoga. Robert Bergqvisti sõnul ei jõua praeguse maailmamajanduse languse põhi kindlasti kätte enne 2009. aasta keskpaika ning selle negatiivsed välismõjud jõuavad ka Eestini. Antti Piippo aga kinnitab, et ta ei näe ühtegi põhjust Elcoteqi Eestist välja viimiseks, vaid kavatseb hoopis tehase tootlikkust tõsta.

Lisaboonusena on raamatu vahendusel võimalik osa saada Äripäeva arvamusliidrite vestlusringist, kus suurettevõtja Jüri Käo, Hansapank Marketsi analüütik Maris Lauri, rahandusminister Ivari Padar, Eesti Panga president Andres Lipstok ja Äripäeva peadirektor Igor Rõtov arutasid Eesti majanduse tuleva aasta väljavaateid.

Krediit ja võlad : Krediidijuhtimise põhitõed
Kirjastus Äripäev, 2008

Arvete väljastamine on igapäevane tegevus igas ettevõttes. Võlgnevuste ja võlgnikega puutuvad kokku kõik ettevõtted, kes oma kaupu või teenuseid krediidiga müüvad. Järjest enam peavad ettevõtted pöörama tähelepanu krediidijuhtimise tegevustele − krediidikontroll, arvete haldus, võlgade sissenõudmine, nõuete müümine. Äripäeva uus raamat „Krediit ja võlad. Krediidijuhtimise põhitõed“ on esimene eestikeelne krediidihaldust käsitlev teos. Selle on kirjutanud ASi Lindorff Eesti krediidijuhtimise spetsialistid, kes tunnevad hästi Eesti olusid ning kellel on ka suur rahvusvahelise töö kogemus. Tunnustatud suhtekorraldusspetsialist Aune Past on kirjutanud peatüki sellest, kuidas suhelda klientidega, s. h võlgnikega. Raamatus on toodud ära kõik krediidijuhtimisega seotud olulisemate arvete ja lepingute näidised.
Raamatust põhjalikumalt Äripäeva raamatuklubi

Allan Tohv
Eesti Vabariigi paberraha 1919 – 1940 + 1991 – 2008 = Paper money of the Republic Estonia
A. Tohv, 2008


Teosesse on koondatud põhjalik Eesti Vabariigi paberraha kataloog 1919-1940 ja 1991-2008, mida ilmestab rikkalik pildimaterjal.
Paberraha kogumine on viimastel aastakümnetel muutunud järjest populaarsemaks. Selelst johtuvalt otsustas autor tutvustada paberraha ajalugu, selgitada paberraha kogumise mõisteid ja tutvustada põhjalikult Eesti Vabariigi paberraha 1919-1940, 1991-2008. Ülevaates tuuakse välja erinevate nominaalide eri seeriad, kupüüride erinevad värvitoonid, värviproovid, proovid, asendusrahad, vigatrükid ja võltsingud.

Raamatu tagakaanelt:
01.01.1928 hakkas Eestis kehtima kroon. Kroonide formaat kujundati Taani paberraha eeskujul. Kupüüride käibelelaskmisele eelnes krooni kavandite konkurss, mille võitis G. Reindorff ja teise auhinna sai K. Doll. Rahareformile eelnes kuid kestnud avalik vaidlus tulevase rahasüsteemi olemuse ja uue rahaühiku nime üle. Jaan Tõnisson tegi ettepaneku võtta Eesti rahasüsteemi aluseks kuldfrank. Raha nimeks rahvuslik kuldar. Sotsiaaldemokraatide Ühendus pooldas frangi nimetust. Pakuti veel «esta ja sajak», «esta ja kuldar». Rahva poolt tehti hulgaliselt pakkumisi - «kuldar ja muldar», «iva ja tera», «mats ja pops», «esto ja sant», «pank ja rott» jne.

Lauri Vahtre
Eesti notariaadi ajalugu 1918 - 2003

Juura, 2008

Koostöös Notarite Kojaga ilmunud teos on seda valdkonda puudutav esimene põhjalikum ajalookäsitlus, mida lugedes saab hea ülevaate Eesti notariaadi olemusest ja arengutest erinevatel ajaperioodidel. Raamatu lõpus on notarite nimekiri, mis sisaldab ka kõiki käesoleval ajal töötavaid notareid.

«Pidada notariametit igavaks, see on umbes sama ekslik, kui pidada matemaatikat kuivaks. Mõlemas on loomingulisust kaugelt rohkem kui arvatakse,» märgib autor Lauri Vahtre. «Lisaks peegeldab notariaadi ajalugu kõiki nn suure ajaloo keerdkäike ning mullistusi, nagu seda teeb iga olulise institutsiooni ajalugu. Niisiis pole see raamat mõeldud sugugi ainult notareile, vaid ka laiemale huvilisteringile.»

Tööõigus : loengud
Juura, 2008

Raamatus käsitletakse kõiki olulisemaid tööõiguse valdkondi – töölepingut, töö- ja puhkeaega, puhkusi, palka, töövaidluste lahendamist, kollektiivseid töösuhteid jne, antakse ülevaade tööõiguse olemusest ja rakendusalast ning töösuhete reguleerimisest rahvusvahelisel tasandil ja välisriikides, selgitatakse kehtivate tööõigusaktide sisu ning analüüsitakse nende rakendamisel tekkivaid probleeme. Väljaande koostamisel on kasutatud hulgaliselt kohtulahendeid. 4., täienduste ja muudatustega väljaanne sisaldab õigusaktide muudatusi seisuga juuli 2008. Õppematerjalile on lisatud uut kohtupraktikat.

Heli Tooman, Heli Müristaja
Turismisihtkoha arendus ja turundus

Argo, 2008

Õpikus käsitletakse turismisihtkoha arenduse ja turunduse erinevaid aspekte. Rõhuasetus on tervikliku ja jätkusuutliku sihtkoha arendamisel, mis pakuks külastajatele unustamatu elamuse, looks kohalikele elanikele kvaliteetse elukoha ning tagaks loodusressursside jätkusuutlikkuse.

Õpik jaguneb kaheksaks peatükiks, keskseteks teemadeks on turismi jätkusuutlik areng, turismipoliitika, riigi roll turismiarenduses ja -turunduses, turismi mõju ja majanduslik tasuvus, turismiarenduse indikaatorid, reguleerimis- ja kontrollmeetmed, süsteemid ja koostööstruktuurid, turismiettevõtluse toetamine, sihtkohaturunduse printsiibid, meetmed ja korraldus.
Õpik sisaldab harjutusülesandeid, kordamisküsimusi teadmiste kinnistamiseks ja loovuse arendamiseks, terminoloogia sõnastikku ning mitmeid lisasid.

Õppevahend on mõeldud kasutamiseks turismierialade õppijatele, samuti nende valdkondade täiend- ja ümberõppijatele. Õpik on praktiliseks abivahendiks turismiga tegelevate avaliku kui ka erasektori töötajatele. Õpik on vastavuses 2007. a. Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses valminud riiklike õppekavadega.

Sirje Rekkor, Anne Kersna, Anne Roosipõld, Maire Merits
Toitlustuse alused
Argo, 2008

Õpikusse on koondatud olulised baasteadmised toitlustusteenustest ja toitlustusettevõtete tüüpidest, samuti toitumisest, toiduainetest ja jookidest ning menüüde koostamisest ja hindade kalkuleerimisest. Õpik sisaldab peatükke toiduvalmistamise ja toitlustusteeninduse alustest ning töö korraldamisest toitlustusettevõttes. Eraldi peatükid on pühendatud Eesti toidukultuurile ja rahvusköögile ning erinevate rahvaste toidukultuurile.
Õpik sisaldab harjutusülesandeid, kordamisküsimusi teadmiste kinnistamiseks ja loovuse arendamiseks, terminoloogiasõnastikku ning lisasid ning on mõeldud kasutamiseks majutuse, toitlustuse ja turismi erialade õppijatele, samuti nende valdkondade täiend- ja ümberõppijatele.

Õpik on praktiliseks abivahendiks ka toitlustus- ja majutusteenuseid pakkuvate ning turismiettevõtete töötajatele. Õpik on vastavuses 2007. a. Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses valminud riiklike õppekavadega.