Jaak Kõdar. Madallend üle maakera

Fotod: Kristjan-Jaak Tammsaar
Steamark, 2010

Kui ma poleks elus õppinud mäeasjandust, iga päev lõhanud sada kilo ammoniiti, poleks kõrvale hiilinud Vene sõjaväest, õppinud mehhaanikainseneriks, töötanud tehases meistrina, konstruktorina, toimetanud TPI ajalehte, olnud TV uudistereporter ja kommentaator, SKTB Desintegraatori juhtiv töötaja, süüdimõistetu ja süütuskmõistetu, masinaosade eskportija ja puidutöömasinate importija, turu liider, kui ma poleks taastanud oma põliskodu, kui ma poleks seal ehitanud, kaevanud, rajanud näitelava ja luuleküüni, olnud talu peremees, oleks kogu elu kirjutanud üknes luuletusi ja jutukesi, siis oleksin täna ainult poeet, sest muud poleks mu kohta kellelgi midagi öelda.

Armas Maakera!
Sinu mahakandmise akt
oli inimese halb nali.
Sa oled ainus ja kordumatu.
Sa suutsid kivist,
veest ja päikesekiirtest
ning kes teab veel millest,
teha minusuguse kordumatu olendi.
Palun, lepime ära.
Olen nõus kõigega.
Kui saaks veel natuke olla!
Palun, ära korda minu rumalat nalja.
Palun!

Sinu inimene.

****

Päev-päevalt,
samm-sammult,
tõde-tõelt,
läbi rakkude galaktika,
mööda närvide internetti,
hääle ja mõistuse e-maili
saab valmis inimene.