reede, 22. jaanuar 2021

22. jaanuar - Jaan Kaplinski 80

Jaan Kaplinski esinemas kirjandus­festivali HeadRead raames Kloostri Aidas. Foto: Ave Maria Mõistlik, 31. mai 2014.

Jaan Kaplinski

22.01.1941 Tartu
Kirjanik, luuletaja, tõlkija, kultuurikriitik ja filosoof. Töötanud Ugala kirjandusala juhatajana


Juured


Jaan Kaplinski sündis 22. jaanuaril 1941. aastal Tartu naistekliinikus Toomemäel. 

Jaan Kaplinski isa, Jerzy Kaplinski (1901 - 1943?) isa poolt esivanemad olid juudid. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest. Jerzy Kaplinski töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris Eesti-Poola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde. Ta pidas avalikke ettekandeid poola kirjanike tähtpäevadel ja kirjutas eessõnasid tõlkeraamatutele ning poola kirjandust tutvustavaid artikleid ajakirjanduses, sh. ajakirjas "Looming". Ta oli pidand ka fakultatiivloenguid Euroopa kultuuriloost, mida omal kombel viiskümmend aastat hiljem kordas tema poeg "tõlkekabineti" sildi all 1983 - 1986.

Jaan Kaplinski ema Nora Raudsepp (1906 - 1982) oli ema poolt mulk, isa poolt võruke. Nora K. isa Jaan Raudsepp (1877- 1961) on pärit Eoste külast Põlva lähedalt. Nora Raudsepa ema Marie (1881 - 1971) neiupõlvenimi oli Jänes, tema ema Anna neiupõlvenimi omakorda Schulzenberg. Jänesed on pärit Mulgimaalt Paistust. Schulzenbergid on pärit Hallistest, üks neist, Martin Schulzenberg oli Venemaa esimese duuma saadik Liivimaalt.


Haridus, töö ja looming

Jaan Kaplinski lõpetas 1958. aastal Tartu 1. Keskkooli ja õppis 1958–1964 Tartu Riiklikus Ülikoolis  prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat. 
Ta töötas 1964–1972 vanemlaborandina Tartu Riikliku Ülikooli arvutuskeskuses ja sotsioloogialaboris, oli 1968–1970 eesti keele kateedri aspirant ja 1974–1980 Tallinna Botaanikaaias algul nooremteadur, hiljem vaneminsener, tegeldes muu hulgas inimese ja looduse suhete küsimustega. 
1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas 1980-1982 Viljandi teatri Ugala kirjandusala juhatajana. Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega: ta sõnastas kirja esimese versiooni. 40 kiri tõi kaasa läbiotsimise ja surveavaldusi. 1983–1988 uuesti Tartu Riiklikus Ülikoolis, kus ta väliskirjanduse kateedri laborandina juhendas noori tõlkehuvilisi. 1992-1995 oli Riigikogu liige. 2000. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. EV Presidendi Akadeemilise Nõukogu liige.
Ta hakkas kirjanduse vastu huvi tundma pärast vene klassikalise luule lugemist. Kaplinski nimetab oma peaaegu-ristiisaks Indro Montanellit. Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1995 vabakutseline kirjanik. Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke.

Avaldanud luulekogud "Jäljed allikal" (1964), "Tolmust ja värvidest" (1967), "Valge joon Võrumaa kohale" (1972), "Ma vaatasin päikese aknasse" (1976), "Uute kivide kasvamine" (1977), "Raske on kergeks saada" (1982), "Tule tagasi, helmemänd" (1984), "Õhtu toob tagasi kõik" (1986), "Tüll elatud elu" (1991), "Mitu suve ja kevadet" (1995), "Öölinnud, öömõtted" (1998), valikkogud "Käoraamat" (1986) ja "Kirjutatud. Valitud luuletused" (2000), poeemi "Hinge tagasitulek" (1990), näidendeid, lasteraamatuid, proosaraamatuid, esseistlikke reisiraamatuid ja filosoofilise kallakuga publitsistikat. Eesti/Prantsusmaa portreefilm "Kapliski sündroom" (2011).


Otsi Jaan Kaplinski teosed raamatukogukataloogis ESTER ja lugeja.ee

Loe lisaks Jaan Kaplinski blogi http://jaankaplinski.blogspot.com/


Perekond


Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal.

Jaan Kaplinski on abielus 1969. aastast Tiia Toometiga, kes on kirjanik ja oli 1994-2007 Tartu Mänguasjamuuseumi direktor. Esimesest abielust Küllike Kaplinskiga on tal tütar Maarja Kaplinski (s. 1964). Jaanil ja Tiial on pojad Ott-Siim Toomet (s. 1970), Lauris Kaplinski (s. 1971) ja Lemmit Kaplinski (s. 1980) ja tütar Elo-Mall Toomet (s. 1981). Jaanil on tõlkija Anne Lillega poeg Märt-Matis Lill (s. 1975).

 

Tunnustus

  • 1968 – Juhan Liivi luuleauhind ("Tolmust ja värvidest...")
  • 1985 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Tule tagasi helmemänd")
  • 1990 – Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia (kodu- ja välismaises perioodikas avaldatud artiklite ja esseede eest)
  • 1992 – Eino Leino auhind
  • 1995 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Mitu suve ja kevadet")
  • 1997 – Riigivapi IV klassi teenetemärk
  • 1997 – Balti Assamblee kirjanduspreemia ("Jää ja Titanic", "Mitu suve ja kevadet")
  • 1997 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia (esseekogud "See ja teine" ja "Võimaluste võimalikkus")
  • 1999 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Silm")
  • 2000 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia (luule koondkogu "Kirjutatud", romaanid "Silm" ja "Hektor" ning esseeraamat "Kevad kahel rannikul ehk tundeline teekond Ameerikasse")
  • 2003 – Max Jacobi auhind
  • 2003 – Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler
  • 2004 – Virumaa kirjandusauhind ("Isale")
  • 2006 – Riigivapi III klassi teenetemärk
  • 2009 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia („Paralleele ja parallelisme”)
  • 2010 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind
  • 2012 – Juhan Liivi luuleauhind ("Nelikümmend aastat tagasi")
  • 2015 – Vene preemia
  • 2016 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
  • 2016 – Euroopa kirjandusauhind
  • 2017 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (venekeelse autori kirjandusauhind – "Улыбка Вегенера“ („Wegeneri naeratus“))
  • 2018 – Andrei Belõi auhind
  • 2020 – Bernard Kangro kirjanduspreemia (raamatute «Latsepõlve suve» ja «Piirpääsukese Euroopa. Baikalist Assoorideni» eest).

Allikad:

on
Sildid: , , , , , , , ,

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)