Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

neljapäev, 31. märts 2011

Eesti omapärane kultuur ja rahvuslikud pahed

Johannes Aavik

Teine trükk

Johannes Aaviku Selts, 2010

Sisaldab ka: Üks meie kulturalise nõrkuse põhjustest: vastupidine selektsioon ; Rahvustunde nõrkusest Eestis


Missuguseid abinõusid tuleks leida rahvaarvu vähenemise vastu ja milles peituvad selle põhjused? Peamiseks põhjuseks on siin mentaliteet. Mina arvan isiklikult, et eesti rahva arvuline vähenemine on osalt samasugune nähtus, kui on tähele pandud metsarahva juures, kes järsku tutvub kõige kõrgema Euroopa kultuuriga ja ei saa sellele küllaldaselt kohaneda. Ta langeb selle kultuuri pahede kätte ja sureb välja. Tahetakse nagu üle trumbata äärmise peenutsemisega. Edendades kinosid, andes täieliku vabaduse ajakirjandusele kõigi eurootiliste ja nilbete juttude avaldamiseks, kirjastustele erootiliste romaanide kirjastamiseks ja avaldamiseks, avaldades iga nädal ajalehtedes moeuudiseid jne, saavutame selle mentaliteedi, mis viib rahva arvu vähenemisele. (1935)

teisipäev, 29. märts 2011

Eesti kunst paguluses

Näitus Kumu kunstimuuseumis 02.09.2010 - 02.01.2011, Tartu Kunstimuuseumis 23.02.2011 - 01.05.2011 : kataloog Rööppealkiri Estonian art in exile : exhibition at the Kumu Art Museum 02.09.2010 - 02.01.2011, at the Tartu Art Museum 23.02.2011 - 01.05.2011 : catalogue Eesti Kunstimuuseum, 2010

Teise maailmasõja lõpuks oli Eestist põgenikena lahkunud kümneid tuhandeid inimesi ning eesti kultuurikantse tekkis üle maailma. Näituse rikkalikult illustreeritud 544 leheküljeline eesti- ja ingliskeelne kataloog annab põhjaliku ülevaate paguluses loodud kunstipärandist. Koostatud Eesti Kunstimuuseumi (Kersti Koll) ja Tartu Kunstimuuseumi (Reet Mark, Tiiu Talvistu) koostöös. Paguluses loodud eesti kunsti suurnäitusel on esindatud kunstnikepõlvkonnad Eerik Haamerist Mark Kalev Kostabini ning väljas on ligi 250 tööd 70 autorilt

Autosport 2010

Hoovõtuaasta
Aasta Raamat, 2011


Autosportlaste jaoks oli aasta 2010 edukas ja nüüd sai see kõik kaante vahele pandud. Raamat võtab kokku Eesti autospordi (ralli, rallisprint, rallikross, rahvasport, noortesport, ringrajasõit, kardisõit) tähtsamad sündmused aastal 2010.


Uudisena lisandus raamatusse kiirendusspordi ülevaade, lisaks saab lugeda põhjalikke lugusid Eesti sõitjate osalemisest välisvõistlustel. Pikem portreelugu räägib Aarne Timuskist, mälestuslugu eelmisel aastal meie seast lahkunud Eedo Raidest. Lugeda saab veel Eesti noortest vormeliehitajatest ja Audru ringraja tulevikuvisioonidest.

laupäev, 12. märts 2011

Väikeettevõtte raamatupidamine

Maire Otsus-Carpenter
Sari Äripäeva raamat
Äripäev, 2010

„Väikeettevõtte raamatupidamine“ räägib raamatupidamise korraldamisest väikeettevõttes ning on mõeldud eeskätt neile, kes soovivad raamatupidamisega esmatutvust teha. Raamat keskendub eelkõige raamatupidamise praktilisele poolele ning võiks abiks olla raamatupidamist alles õppivale inimesele või tööd alustavale raamatupidajale mõne mahukama ja teoreetilisema käsitluse puhul.

Kasulikku infot ja näpunäiteid leiavad siit kindlasti aga ka need, kes raamatupidamisega juba rohkem või vähem kokku on puutunud. “Väikeettevõtte raamatupidamine” on lisaks raamatupidajatele kasulik ka väikefirmade omanikele, kes tahavad teada, mis peitub müstiliste sõnade “deebet”, “kreedit” ja “bilanss” taga ning soovivad oma firma raamatupidamist rohkem mõista.

Lugeja ei saa sellest raamatust täpseid juhiseid maksuseaduste tõlgendamiseks või raamatupidamise toimkonna juhendite kasutamiseks. Autori eesmärk on anda pigem ajatu ehk üldine ülevaade raamatupidamisest, selle algtõdedest kuni aastaaruande koostamise üldpõhimõteteni. Oluline on, et raamat ei oleks liialt kinni oma ajas ning ei muutuks kasutuks pärast esimest raamatupidamise või maksuseaduse, määruse või juhendi muutumist.

„Väikeettevõtte raamatupidamine“ koosneb neljast peatükist:
- Esimeses peatükis tutvustatakse lugejale raamatupidamise algtõdesid.
Defineeritakse põhimõisted, kirjeldatakse olulisemaid raamatupidamise aruandeid ning selgitatakse, milleks kasutatakse kontosid ning kuidas tehinguid kontodel kajastatakse.

- Teises osas keskendub autor sellele, kuidas kajastada õigesti ja õiglaselt ettevõtte majandustegevuse põhitulemusi – finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Teisisõnu, juttu tuleb raamatupidamise koostamise alusprintsiipidest ja raamatupidamistavadest. Sellest peatükist leiab ka ülevaate ettevõtte raamatupidamist korraldavast dokumendist ehk raamatupidamise sise-eeskirjast.

- Kolmas, neljas ning viies peatükk viivad lugeja otse ettevõtte raamatupidamise südamesse. Kolmandas osas tutvustab autor majandusaasta aruannet, analüüsides üksiti selle komponente. Kiire ja selge pildi saame bilansist, kasumiaruandest, omakapitali muutuste aruandest ning rahavoogude aruandest. Lisaks toob autor lugejani aruannete omavahelise tiheda seostevõrgustiku. Järgneb sissevaade aastaaruande lisadesse.

- Neljandas osas keskendub autor konkreetselt just väikeettevõtte raamatupidamise nüanssidele. Selles peatükis käsitletakse olulisemaid aspekte, mis puudutavad vara, kohustuste, tulu ja kulu kajastamist väikeettevõtte raamatupidamises. Peatüki lõpus on toodud näiteid ka mõningate harvem ette tulevate omakapitali tehingute kajastamise kohta. Need tehingud on näidete valikusse kaasatud seetõttu, et praktilises töös esineb nende tehingute kajastamisel suhteliselt palju vigu.

- Viies peatükk on praktiline peatükk, milles näite varal õpetatakse lugejale samm haaval raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Raamatupidamise terminoloogia ei ole eesti keeles veel lõpuni välja kujunenud. Et lugejal oleks mõistetes lihtsam orienteeruda, on raamatu lõppu lisatud tabel, kus on esitatud põhiterminid, mõningate terminite puhul nende eesti keeles kasutatavad paralleelterminid ning ingliskeelsed vasted.

Raamat peaks aitama mõista, et raamatupidamine ei ole vaid jäikade reeglite rägastik, vaid kompaktne süsteem, kus igal reeglil on loogiline põhjendus ning kus deebet ja kreedit ei ole eesmärk omaette, vaid ainult vahend ettevõtte kui terviku majandustegevust kajastavate raamatupidamisaruannete koostamisel.

Vastandumised

EKL 10. aastanäitus

Rööppealkiri Confrontations : 10th annual exhibition of EAA
Eesti Kunstnike Liit, 2011

EKL 10. aastanäituse kataloog sisaldab näituse kuraatori Enn Põldroosi eessõna, EKL aastanäituste kronoloogilist nimekirja, valikut 10. aastanäituse pressikajastustest, aastanäitusel „Vastandumised“ eksponeeritud teoste reproduktsioone ja osalenud kunstnike näitusetegevuse lühikokkuvõtteid.

Sügisball : 2

Sari Etüüde nüüdiskultuurist, 1736-8251 ; 2
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010

Artiklikogumik «Sügisball» koondab 2008. aasta kevadel toimunud konverentsi «Sügisball» ettekandeid, mis käsitlesid nii Mati Undi samanimelist, 1970. aastate Mustamäe asukate elust kõnelevat romaani kui selle ainetel paarkümmend aastat hiljem Lasnamäel üles võetud filmi.

Lisaks sisaldab kogumik paremikku varem ja hiljem Eesti kultuuripressis ilmunud mõlema «Sügisballi» käsitlustest. Mitmekesist tekstidevalikut illustreerivad vanemad ja uuemad vaated kõnealustele paneellinnaosadele ning filmikaadrid. Kogumik on teine osa Kirjandusmuuseumi kultuuriteooria töörühma toimetistesarjast «Etüüde nüüdiskultuurist».

Hinnatud 2010. aasta 25 KAUNEIMA EESTI RAAMATU hulka.
Zürii: "Väga hästi läbi töötatud ja teadusraamatule ebatraditsiooniline kujundus, lisaks huvitavad väikesed kujundusnipid annavad tulemuseks rafineeritud terviku, mis sobib teemaks oleva Mati Undi maailmaga"

Raamatuarvustusi:

Midagi pole teha – linn on osa minu rikkusest ja rikutusest ning mina osa linna kaardistamatust olemusest, imepisike osa tema mitteteadvusest.
Jan Kaus Väike-Ameerika HÄÄLe 2010. aasta sügisnumbris
Ülemine tsitaat ei pärine küll kõnealusest raamatust, kuid iseloomustab lühidalt kõigi artiklite põhisisu: indiviidi suhted linnaga. Loe edasi: Kronitoop : Muljendižurnaal

Mari Peegel. Unustamatu Unt kui magalakirjanik esseistide hambus
Metatekstide kogumik pühitseb Mati Undi kultust ja rehabiliteerib Mustamäe linnaosa.
Kahe aasta eest kevadel peeti Tallinnas kirjanike maja musta laega saalis konverentsi „Sügisball”. Esines hulk tarku inimesi, ettekanded käsitlesid nii Mati Undi samanimelist Mustamäe-romaani kui ka selle ainetel paarkümmend aastat hiljem Lasnamäel võetud filmi. Sellest, mis tol päeval räägiti ning millist retseptsiooni „Sügisballid” ka enne ja pärast konverentsi leidnud on, saab nüüd lugeda veel kord „Sügisballi” nime kasutavast raamatust. Kõiki Undi ja Veiko Õunpuu teoste kohta ilmunud artikleid loomulikult ära trükitud pole, kuid artiklikogu lõpust leiab põhjaliku valikbibliograafia Loe edasi: Eesti Päevaleht

Sissejuhatus fütoteraapiasse

Udo Margna
Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2011

Inimene on iidsetest aegadest peale abi oma tervise parandamiseks ja haiguste raviks otsinud teda ümbritsevast loodusest. Ravivahendeid püüti leida ja saadi eelkõige taimeriigist. Ravimine taimedega väljub oma senistest kitsastest rahvameditsiinilistest raamidest, muutudes järkhaaval teaduslikel uuringutel ja kindlatel tõestatud faktidel baseeruvaks meditsiinivaldkonnaks – fütoteraapiaks. Kaasaegne fütoteraapia oma kõige kõrgemal tasemel eeldab alusteadmiste olemasolu vähemalt kolmel erineval tasandil:
- peab teadma, millistest konkreetsetest ühenditest taime paljude koostisainete hulgas oleneb tema ravitoime
- peab teadma, mida need ühendid endast kujutavad oma keemiliselt ehituselt
-peab teadma, millised on toimeainete mõju farmakoloogilised mehhanismid

Põline partituur

Rein Veskimäe
Intervjuud akadeemikutega
Reves Grupp, 2011


See kogumik sisaldab Horisondi reaalteaduste toimetaja Rein Veskimäe viimaste aastate intervjuusid Eesti akadeemikutega. Nendeks on astrofüüsik Arved Sapar, tahkisefüüsik Peeter Saari, merefüüsik Tarmo Soomere, mehaanikateadlane Hillar Aben, matemaatik Ülo Lumiste, geoloog Dimitri Kaljo, arvutiteadlane Raimund-Johannes Ubar ja täppisteadlane Ene Ergma. "Põlise partituuri" I osa ilmus 2007 märtsis.

Kõnealuses kogumikus on avaldatud ka kõikide Rein Veskimäe toimetatud ja kirjutatud ning aastatel 1967-2010 Horisondis ilmunud artiklite register, kokku ligi 1500 nimetust.

See aitab kergesti leida üles ajakirja Horisont vastava numbri, kust saada lisamaterjali õppetööks või referaatide kirjutamiseks sobival teemal.

Väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

Saateks
Lugupeetud lugejad!

2007. aastal jõudis teie ette üks väike kogumik “Põline partituur. Eesti teadlased horisondil”, kus kirjas paljud lood ja lookesed Eesti teadusmaastikul juhtunust aastatel 1967–2007. Teiste hulgas olid tähelepanu all 22 Eesti akadeemikut – nende teod, jutud ja tõekspidamised. Käesolevas kogumikus olen avaldanud viimase kolme aasta intervjuud akadeemikutega. Vastused olen jäädvustanud neid kuulates ja hiljem nende mõtteid üles tähendades. Või siis nendele endale mõttelõnga kudumiseks minu pakutud lõimele rohkem aega andnud, et oma sõnum kirja panna segamatult, vaikuses ja üksi olles. Kogumiku viimane lugu “Jooksujalu” on aga hoopis tavapäratult siinsete kaante vahele jõudnud. Umbes nagu mõnikord laululoomingus on juhtunud, et viis ammu valmis, enne kui tekib mõte sõnade kirjutamiseks.

See on Raimund Ubari lugu, mille ta mõned aastad tagasi minu kätte usaldas ja mis nüüd lühendatult ja teises kuues esmakordselt ilmub. Ent mitte ainult tema lugu. See on ka väike läbilõige Eesti teaduse ning tehnikakõrghariduse olukorrast ja võimalustest Eesti Vabariigi taassünnijärgsel perioodil. Tollest ajast, mil kõik teisedki siin vastajad teadusse sügavaid vagusid ajasid ning jäädavaid jälgi jätsid – igaüks PÕLISE PARTITUURI järgi oma pillil mängides ning maailma teadusorkestri värve rikastades.

Selgitamist vajab veel üks asi. Hiljaaegu otsustas Sihtasutus Archimedes koos Eesti Teaduste Akadeemia ning Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumiga määrata mulle elulutöö preemia. Võib tekkida küsimus: mille eest? Sellest lähtuvalt avaldangi raamatu lõpus nimekirja kõikidest minu toimetatud, kirjutatud ja Horisondis avaldatud lugudest, samuti kirjastatud raamatutest. Loodan, et neid lõpulehekülgi sirvides jõutakse kergemini jälile nii mõnelegi kunagi Horisondis trükitud peamiselt reaalteadusi kajastavale loole, kui kellelgi peaks selleks vajadus tekkima. Kõikidele nimekirjas mainitud lugude autoritele ja siinkohal vastanutele suur aitäh Eesti rahva valgustamisel viimase 44 aasta jooksul. Horisont ise aga just alustas oma 45. sammu ümber Päikese.

Rein Veskimäe

Raadi raamat

Pildid sündinud asjadest
Rööppealkirjad The Raadi book : pictures of things gone by = Das Raadi Buch : Bilder von geborenen Dingen
Eesti Rahva Muuseum : Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts, 2010


Kauni ja ajaloos väga erinevaid rolle täitnud Raadi mõisa lugu jutustatakse läbi rohkem kui 500 foto, artiklite, dokumentide, ajaleheväljalõigete ja mälestuste. Ajaperioode käsitlevad artiklid on eesti, inglise, vene ja saksa keeles ning nende autoriteks on Tiit Rosenberg, Helmut Piirimäe, Anto Raukas, Piret Õunapuu, Ülo Siimets, Agnes Aljas, Merli Sild ja Sirje Madisson.

Raadi mõis kuulus juba keskajal linnamõisana Tartu raele (Ratshof). Baltisaksa mõisnikud von Liphartid omandasid mõisa 1751. aastal ja neilt oleme saanud päranduseks mälestused imelisest pargist, kaunist lossist, aktiivsest kunsti- ja kultuurielust. Alates 1921. aastast asusid Raadil Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskond, park aga oli tartlaste lemmikpuhkekoht. 1944. aasta augustilahingutes mõis hävines ja see protsess jätkus ka järgnevatel okupatsiooniaastatel, kui seal paiknes sõjaväelennuväli. Tänaseks on Eesti Rahva Muuseum Raadil tagasi ja peab plaani sinna ehitada oma uus kodu.

Raadi raamatu koostajad: Ülo Siimets, Sirje Madisson, Jane Liiv
Kujundaja: Merike Tamm

"Raadi raamat: pildid sündinud asjadest" valmis
Eesti Kultuurkapitali, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi, Tartu Vallavalitsuse ja veel mitme asutuse rahalisel toel.

Pirita elu ja ilu

Ants Kulo ja Viktor Kuik
Rööppealkirjad Piritan elämä ja kauneus = The life and beauty of Pirita
Kirjastuskeskus, 2010

Raamat on kogum ajaloolistest postkaartidest, Piritast vanadel fotodel aastatest 1900-1940

Kogu tõde innovatsioonist

Max McKeown
Sari Äripäeva raamat
Äripäev, 2009

See raamat on lugemiseks kulutatud aega väärt, kui tahate oma maailma paremaks muuta. Kui olete innovatsiooniga tegelenud juba aastaid, tuletab see teile meelde seda, mida te juba teate, ent annab siiski ka uusi mõtteid. Kui soovite aidata oma kolleegidel mõista, mida on vaja, et jõuda ideest arusaamiseni ja mõistmisest innovatsioonini, tuleks neile hankida just see raamat.

Autori stiil on värskendavalt kasulik ja stiilselt meelelahutuslik: autor annab kasulikku infot haaravalt uudses ja lihtsas vormis. Raamat on kirjutatud üliheas esseevormis. Oma ausa ja asjaliku stiiliga murrab autor innovatsiooni tabusid ja vanu kombeid.

reede, 11. märts 2011

Kasetoht tarbeesemetena

Eevi Astel
Eesti Rahva Muuseum : Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, 2010

ERMi ja ERKL koostöös valminud trükis tutvustab igapäevases talumajapidamises tähtsal kohal olnud materjali. Kasetoht oli hinnatud materjal oma kauase säilivuse, tõrvasisalduse ja veekindluse tõttu. Seetõttu leidis toht kui mitmete tarbeesemete valmistamise materjal kõikjal Eesti talurahva elus ulatuslikult kasutust.

Karmi aja taktikad

Patric Forsyth, Frances Kay
Kuidas rasketes majandustingimustes äriedu säilitada
Sari Äripäeva raamat; Targa juhi tagala
Äripäev, 2009

Ootamine, kui tahes lootusrikkalt, ei kvalifitseeru läbikaalutud tegevusena. Kui teie konkurentide edu võibki seletada hea õnnega, ei saa selle peale reaalse taktikana küll lootma jääda. Suure tõenäosusega läheb tarvis karme meetmeid ja mida varem te nendega pihta hakkate, seda parem.

Raamat annab edasi viiskümmend mõtet. Nende hulgas on niisuguseid, mis peaksid toimima igaühe jaoks, selliseid, mis sobivad ehk mõnedele, ning kõige rohkem vast neid, mis vajavad mõningast kohandamist, et neist just konkreetses kohas kasu oleks.

Raamatu 52 peatükki on kõik erineva pikkusega. Mõningad sisaldavad esitatud meetodite kohta lühikest kuidas-seda-teha juhendit. Teised võivad olla seotud otseselt tegutsemisega, või siis võib olla kasulik enne üht-teist kontrollida, kui neid rakendama asute.

Raamatu ülesehitus on selline, mis lubab seda sirvida siit ja sealt, jättes vahele kõik selle, mis pole teie jaoks ning kasutada seda osa, mis viib teid tegudele. Pidage meeles, et ootamine, kui tahes lootusrikkalt, ei kvalifitseeru läbikaalutud tegevusena. Suure tõenäosusega läheb tarvis karme meetmeid ja mida varem te nendega pihta hakkate, seda parem.

Head halvad sõnumid

Jaakko Lehtonen, Kaja Saksakulm Tampere
Riski- ja kriisikommunikatsiooni alused
Sari Äripäeva raamat
Äripäev, 2009

Raamat käsitleb kriisiolukorras sõnumite edastamist, et hoida ära halvimat ning päästa ettevõte skandaalidest ja maine kahjustamisest.

Kestev majanduskriis näitab kujukalt, kui suur tähtsus on edastatavatel sõnumitel.

Sõnum peab olema ühemõtteline, selge ja täpne ning – mis samuti ülioluline – õige ajastusega ja pärit õigest kanalist. Jaakko Lehtoneni ja Kaja Tampere raamat analüüsib riskiolukordade ja kriisaegset suhtlust maailmas hästi tuntud firmade, aga ka Eesti näitel.

“Kriis tuleb sageli jõulude või kevadpüha ajal, nädalalõpul ning reeglina ikka alati ebamugaval ajal. Sest mugavaid kriise pole olemas,” ütleb suhtekorraldaja Aune Past raamatut tutvustades. “Suhtekorraldus on nii delikaatne valdkond, et erialakirjanduses tuuakse näiteks sageli väljamõeldud juhtumid või need, mis niikuinii meedia kaudu avalikuks saanud. Selle raamatu suur pluss on aus ja põhjalik vaatlus.”

Näiteks analüüsitakse raamatus mitme aasta tagust konflikti haigekassa ja vähihaige Marge Valdmanni vahel. Lahatakse protsessi, kuidas anti avalikkusele teada Tallinki juhtide skandaalsest käitumisest laeval ning sotsiaalministeeriumi vigu jõulude eel pensionide väljamaksmisel. Autorid kirjeldavad, mida võinuks suhtlemisskeemis teisiti teha.

Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi arvab, et mõni aasta tagasi oleks paljude ettevõtete juhid mõelnud, et neil pole eriti vaja teadmisi kriisiga toimetulekuks, sest kõik toimis niigi hästi ja kriisiolukordi oli vähe. Praegu elavad paljud firmad erinevaid kriise läbi ja seetõttu on tegemist vajaliku lektüüriga mitte ainult juhtidele, vaid ka poliitikutele, avaliku sektori töötajatele ning ajakirjanikele.

Majanduskeskkonnast tulenevalt peavad juhid langetama negatiivseid otsuseid ja astuma ebapopulaarseid samme. Nende otsustega kaasnevate riskide hindamise oskusest sõltub, kas olukord on hästi ohjatud või muutub ettearvamatuks ja väljub juhtide kontrolli alt. Juhtidele tühisena tunduv detail või infokild võib põhjustada tõsiseid tagajärgi, juhul kui see meedias võimendub. Näiteks kui mingi toote kohta jõuavad ajakirjandusse kahtlused, et need on tarbijatele ohtlikud või tarbija tervisele kahjulikud, siis on hiljem keeruline avalikkust vastupidises veenda.

Graafilise disaini kool

David Dabner, Sheena Calvert, Anoki Casey
Baaskursus trükikunsti, liikuva graafika ja digimeedia vallas tegutsevatele disaineritele
Kirjastuskeskus, 2011

Teejuht nüüdisaegse praktilise arvutigraafika, trüki- ja kujunduskunsti aluste juurde, mis muu hulgas käsitleb disainikunsti kõigis valdkondades levinud tarkvararakenduste peensusi.

Standardtantsude tehnika

Guy Howard
Piip, 2010

Käesolev tõlkeraamat on esimene katse anda välja õpik standardtantsude aluste õpetamiseks eesti keeles, toetudes nüüdisaegse tantsuspordi algallikale - inglise tantsuõpetusele - ja kasutades tõlketöö tulemusena väljapakutud emakeelset terminoloogiat.

esmaspäev, 7. märts 2011

Finantsdoktor

Louis Scatigna
Kuidas ravida finantshaigusi ja tugevdada oma rahalist tervist
Sari Äripäeva raamat : Targa juhi tagala
Äripäev, 2010

Enamikul inimestel ei ole rahalisi kaitseventiile. Nad ei tea, mida teha või kelle poole pöörduda. Kui nii-öelda “rahaline luu pole murdunud” või “veri ei purska”, ei otsi nad ka abi. Nad kulutavad edasi, kasutavad ära kogu oma krediidilimiidi ja kaevavad endale üha sügavamat auku.

Asja iroonia on selles, et head rahalist tervist ei ole raske saavutada. Selleks tuleb endale selgeks teha mõned lihtsad põhitõed, mis on loogilised ja kergesti arusaadavad.

Raamatu autor on Ameerikas 25 aastat edukalt tegutsenud finantsnõustaja ja saatejuht Louis Scatigna, kes oskab keerulistel rahateemadel kirjutada lihtsalt ja arusaadavalt, kasutades selgitamiseks võrdlusi kehalise tervisega.

Lou toob välja 20 kõige sagedasemat rahamure põhjust, selgitab “haiguse” olemust ning teeb ettepanekuid, kuidas neid vältida või ravida.

1. Kirjaoskamatus rahaasjades.
2. Vastutustundetus.
3. Ettekujutus, et olete materiaalsed hüved välja teeninud.
4. Sõltuvus laenudest ja kulutamisest.
5. Suutmatus mõista oma finantskäitumise tagamaid.
6. Abikaasade puudulik koostöö.
7. Arvestuse ja kontrolli puudumine.
8. Asjatundmatute finantsnõustajate usaldamine.
9. Säästmine investeerimise asemel.
10. Oskamatus investeeringuid hajutada.
11. Suutmatus mõista inflatsiooni mõju.
12. Maksuseaduste mittetundmine.
13. Üle jõu käiva eluaseme soetamine.
14. Raha raiskamine autodele.
15. Halvasti valitud kindlustus.
16. Mitteusaldusväärse panga valimine.
17. Ülikooliks valmistumisega viivitamine.
18. Pärandiasjade laokile jätmine.
19. Liigne kulutamine pensionipõlves.
20. Tõelise rikkuse käestlaskmine.

Võime majanduslangusesse takerdumist enda kasuks pöörata, kui teame, mida ette võtta. Raamatus “Finantsdoktor” selgitab Louis Scatigna täpselt, mida selleks teha.

Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2009/2010

Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts, 2011

Tartu Ülikooli Kirjastuselt ilmus Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2009/2010, milles sisalduvad ülevaated, analüüsid ja esseed Eesti meediamaastiku kohta paaril viimasel aastal. Tähelepanu all on nii hetkeseis kui suundumused ja väljavaated traditsioonilises meedias.

Paljude kirjutiste aluseks on seltsi koosolekutel peetud ettekanded. Käsitluse all on trükiajakirjandus (nii üleriigilised ajalehed kui ka maakonnalehed, samuti ajakirjad), raadio, televisioon ja ajakirjanikutöö. Raamat sisaldab rohkesti meediastatistikat ja uuringute tulemusi. Avaldatakse Juhan Peegli publitsistikat puudutav ettekanne 1983. aastast, autorite hulgas on Hagi Šein, Andres Jõesaar, Indrek Treufeldt, Maarja Lõhmus, Janek Luts, Sulev Valner, Roosmarii Kurvits, Indrek Ude, Peeter Vihalemm jpt.

Edujanu

John P. Kotter
Sari Äripäeva raamat : Targa juhi tagala
Äripäev, 2009

"Edujanu" kõneleb pealtnäha kitsast teemast – kuidas luua piisavalt paljudes inimestes piisavalt tugevat teadvustatud tegutsemisvajaduse tunnet. Samas on see teema kiiresti areneval, tormilisel ajastul esmase tähtsusega. Kui teadvustatud tegutsemisvajaduse poolt pakutava väljakutsega õigesti ei toimita, võivad ka ülivõimekad inimesed ja ressurssidega hästi varustatud organisatsioonid saada rängalt kannatada. Kui väljakutsega toimitakse õigesti, võivad ka tõsiste takistuste ees seisvad inimesed saavutada tulemusi, mida me kõik oma karjäärile, tööandjale ja riigile soovime.

Lehitse raamatut SIIT

Edu sigitab hõlpsasti rahulolu. See ei pea olema isegi viimase aja edu. Ettevõtte õitseaeg võib jääda kümnekonna aasta taha, kuid selle õitsengu rahulolu kestab edasi sageli seetõttu, et juhid ei märka seda. Arukal, elukogenud juhil ei pruugi olla aimugi, et organisatsiooni hierarhias temast kaks tasandit allpool valitseb selline rahulolu, et tema tuleviku-unistused ei saa kunagi tõeks. Ta võib olla niisama pime sellegi suhtes, et ka tema ise on ohtlikult rahulolev.

Teadvustatud tegutsemisvajaduse (edasilükkamatuse tunde) vastand pole ainult rahulolu. Selleks on ka valesti suunatud, võlts tegutsemisvajadus, mis on sama valdav kui rahulolu, või veelgi salakavalam. Kui organisatsioonis valitseb võlts tegutsemisvajadus, on energilist tegutsemist küll omajagu, kuid seda ajendavad ärevus ja vaen, mitte keskendunud ja otsusekindel võidutahe, tahe võita nii ruttu, kui loogiliselt võimalik. Võltsi tegutsemisvajaduse korral jääb tegutsemisest pöörasevõitu mulje: koosolekute vahet jooksmine, kuhjade viisi dokumente, inimesed valmistavad ette lõputul hulgal PowerPointi esitlusi, nende päevakava koosneb pikast tegevuste loetelust, mis tähendab kihutamist mööda suletud ringi. Kogu selle karusselli suunitlus on aga vildakas.

Võltsi tegutsemisvajadust ekslikult tõeliseks teadvustatud tegutsemisvajaduseks pidamine on tänapäeval tohutu probleem. Pidevat raevukat tegutsemist nähes eeldatakse, et see näitabki tõelist vajaduse teadvustamist. Tühitegutsemine pole lihtsalt torpeedo, mis võib laeva põhja lasta, vaid sageli on see torpeedo ka radariga avastamatu, mis teeb ta kahekordselt ohtlikuks.

Sõnaraamat ütleb meile, et urgency tähendab “pakilist tähtsust”. Kui inimeste seas valitseb tõeline teadvustatud vajadus tegutseda, on nad veendunud, et määrava tähtsusega küsimustega tuleb tegelda kohe, mitte kunagi tulevikus; mitte siis, kui seda on lihtne ajakavasse sobitada. Kohe tähendab tõelist edasiliikumist iga päev. Määrava tähtsusega tähendab, et väljakutsed on edu või ellujäämise, võidu või kaotuse jaoks otsustavad.

Kuidas organisatsiooni pidurite ehk EiEidega toime tulla?
EiEid on üliosavad tegutsemisvajadusele lõppu peale tegema. Kui nad ei suuda saboteerida püüdlusi selle nimel, et rahulolu status quoga väheneks, põhjustavad nad ärevust või võltsi tegutsemisvajaduse tundega seostuvat kasutut askeldust. Igas organisatsioonis on vähemalt üks EiEi, sagedamini on neid aga rohkem. EiEi on midagi enamat kui skeptik. Kui skeptikutele on nende seisukoha ekslikkust kord veenvalt tõestatud, võivad neist saada algatuse tuliseimad eestvõitlejad.

EiEid võivad organiseerida aktiivse vastupanuliikumise ja sageli teevadki seda. Suuremaid vastasseise vältides kalduvad nad tegutsema ääremail: neljasilmakohtumistel, alluvatega peetud nõupidamistel või väljas joogiklaasi taga sokutavad nad jutu sisse kahtlusi ja ärevust soodustavaid väiteid. EiEi võib seda lõpmatuseni teha. Lakkamatu tööga – nagu paljudele EiEidele omane – võivad nad vallandada organisatsioonis väikese kodusõja. Tagajärjeks on see, et kogu teadvustatud tegutsemisvajaduse tunne suunatakse sõja võitmisele, mitte klientide paremale teenindamisele ja uute tehnoloogiate rakendamisele.

EiEidega toimetulekuks on mitu tõhusat moodust. Saada oma EiEid eriülesandega minema, anna EiEidele nii palju tööd, et liigseteks pahategudeks ei jää aega. Ent nendega võib käituda ka sirgjoonelisemalt. „Meie arvamused lähevad lahku ja see kahjustab ettevõtet. Sa pead kas muutuma või lahkuma.” EiEid ei muutu pea kunagi, isegi kui nad väidavad, et kavatsevad muutuda. Sa annad neile töö, mis tähendab madalamale ametikohale viimist. Kui nad ei ole uue tööga nõus, surud sa vallandamise läbi. Üldiselt: ära raiska aega, püüdes EiEisid tegevusse kaasata.
Allikas: Inseneeria