5.august – Nikolai Baturin 85

5.08.1936 Arumetsa küla, Suislepa - 16.05.2019

Kirjanik

Nikolai Baturin on sündinud Suislepas Võrtsjärve ääres Arumetsa külas. Tema mõlemad vanemad on pärit peipsivenelaste seast - suguvõsa isapoolne liin on pärit Alatskivilt Nina külast, emapoolne vanaisa Varnjast ja vanaema Mustveest. Mulgimaale tulid Nikolai Baturini esivanemad juba tsaariajal. Arumetsas oli Baturinitel suur tare-tüüpi maja. Praeguse Kaluri talu Kalbuse külas, kus kirjanik elas, jõudis isa vanaisal üles ehitada aidata enne Siberisse saatmist. Pärast isa äraviimist hakati elama vanaisa juures Kaluri talus. Oma lapsepõlve on ta kunstilisel moel edasi andnud romaanis "Kartlik Nikas. Lõvilakkade kammija".

 

Nikolai Baturini koolitee sai alguse Viljandi 2. mittetäielikus keskkoolis Saksa okupatsiooni ajal, mil ta oli kaheksa-aastane. Hiljem õppis ta 2. keskkoolis ehk praeguses maagümnaasiumis. 1952. – 1955. õppis Vana-Võidu loomakasvatustehnikumis, 1963-1965 Tallinnas 8. töölisnoorte keskkoolis. Teenis viis aastat mereväes allveelaeval, kaitstes Kaspia mere naftavarusid ning teenides Atlandi ookeanil. Kuus aastat töötanud Siberi geoloogiaekspeditsioonis. Veel on ta töötanud naftaväljadel, olnud kalur ning viisteist aastat oma elust Siberi taigas lepinguline kütt.

 

Kirjutamisvajadust hakkas Nikolai Baturin tundma alles hiljem – esimese suleproovini jõudis naisemehena ning tema debüüdiks oli 32. aastaselt kahe teise autoriga kahasse avaldatud luulekogu „Maa-alused järved“. Nüüdseks Nikolai Baturini looming on rikastanud Eesti kirjandusmaastiku juba rohkem kui neli aastakümmet. Tema teosed on eesti trükisõna paremiku vaieldamatu osa – loomingu eripäraks on lõputuna näivad fantastilised maastikud, eepilisus ning haruldane keeletaju. Samas on kirjanik jäänud erandlikuks ja eraklikuks – vähesed on julgenud tema teosed arvustada, veelgi vähesemad julgevad üldse midagi arvata. Kuid ometi tunnevad need, kes teda lugenud, end kõnetatuna ning Baturini sõnadesse püütud maagiline maailm jääb sügavale sisemaailma helisema.

Artiklikogumiku „Retked avarilmas“ saatesõnas nimetab Berk Vaher kirjanik Nikolai Baturinit „väärtkirjanduse üheks viimaseks rüütliks Eestis“.

Autor ise on enda ja oma loomingu kohta lausunud nii: „Sündinud olen Võrtsjärve veerel, Arumetsa külas, 1936. aastal lõikuskuu viiendamal päeval. Hilisem lapsepõlvekodu – kodu tänase päevani – Tarvastu-Välustes. Elus olen teinud kõike: sõitnud merd, rännanud kõrbet ja käinud kõrvet. Muuhulgas kirjutanud raamatuid: luulet, õnnestunumaid mulgi murrakus. Ja muud…“ („Kuldrannakese“ kavalehelt)

Kirjanik teab, millest ta oma teostes räägib ning ehk just seetõttu on tema peategelaste nimed tuletatud tema enda nimest – Karu südame Niika, Kentauri Nikyas Bigard, Sõnajalg kivis Nikolas Batrian. Ta on öelnud oma intervjuus Jaak Urmetile: „Minu käest on küsitud, kellele ma kirjutan – et elan väikesel maal ja kirjutan kogu maailmast. Ma kirjutan kogu inimkonnale, aga kuna ma kirjutan eesti keeles, siis ennekõike eesti rahvale, eesti lugejale. Nii või teisiti, see sõnum läheb eesti keele kaudu ennekõike siia. Kirjanik ei saa rääkida teistest asjadest kui neist, mida ta teab. Kuna olen naftat puurinud ja geoloogilistel ekspeditsioonidel käinud, kõik mu noorepõlve aastad on ju rännakute rõõmud, siis olen selles sfääris ringelnud. “Karu südame” kirjutasin metsast, nüüd kirjutasin kõrbest, ja järgmise raamatu tahan kirjutada merest, sest merd ma ka tunnen, olen kuus aastat merd sõitnud. Kõrb, meri ja mets on kolm maailmasfääri, millest ma tahaks kõnelda.“

Nikolai Baturin on illustreerinud ise mitu oma teost ning lavastanud Tallinna Riiklikus Akadeemilises Draamateatris oma näidend-novelli „Anekdoot Haroni venest“.

Tema teoseid on tõlgitud teistesse keeltesse, peamiselt vene keelde. Nikolai Baturini tekstidele on kirjutanud laule Raimond Lätte, Ester Mägi, Gennadi Taniel, Anu Taul jt heliloojad.

Nikolai Baturin oli Eesti kirjanike liidu liige aastast 1973.

Nikolai Baturin suri 19. mail 2019. 

Loe Eesti Kirjanike Liidu järelhüüet "Sirbis": Nikolai Baturin 5. VIII 1936 – 16. V 2019

Kasutatud allikad:

• Eesti kirjanike leksikon / koostanud Oskar Kruus ja Heino Puhvel ; toimetanud Heino Puhvel. - Tallinn : Eesti Raamat, 2000. - 693 lk.

• Epner, Luule. Nikolai Baturin : an unusual Estonian writer // Elm : Estonian Literary Magazine (2004) nr. 19, sügis, lk. 24-27 : foto (N. Baturin)

• Nikolai Baturin : Biography. Estonian Literature Information Centre (URL: http://www.estlit.ee/?id=10817&author=10817&c_tpl=1066&tpl=1063, viimati külastatud 5.08.2011)

• Nikolai Baturin 50 : kirjanduse soovitusnimestik / koostaja Helle Valgus // Viljandi : Viljandi Keskraamatukogu, 1986. - 17 lk.

• Palli, Ilmar. Nikolai Baturin : just üksinduses täituvad süda ja hing sisuga // Maaleht (2008) 31. juuli, lk. 14-15 : fotod (N. Baturin)

• Retked avarilmas : mõtisklusi Nikolai Baturini loomingust / [toimetaja ja eessõna Berk Vaher ; kujundaja Andres Rõhu] // Tartu : Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond, 2009 (Tallinn : Bookmill). - 135, [1] lk. : ill.

Raamatud kronoloogiliselt

*Numeratsiooni kannavad vaid esmatrükid.

1. Maa-alused järved : luuletusi 1963-1967 (1968)
2. Väljadelt ja väljakutelt : Loodus ja lembelüürikat kirja- ja murdekeeles (1972)
3. Kuningaonni kuningas : laanejutustus (1973)
4. Varahilisel ajal : [jutustus] (1974)
5. Kajokurelend : luuletusi mulgi murden (1975)
6. Oaas : [jutustused] (1976)
7. Galerii : Maaliassotsiatsioone luules (1977)
8. Leiud kajast : [romaan] (1977)
9. Lüürakala : Sõna- ja mõttemängulist lüürikat (1978)
Король Королевской избушки : таежные повести (1978)
10. Poolusevaikus ; Vaikusepoolus : talvitusluuletusi, 1979-1980 (1980)
11. Tirelilood : [luule-proosapõimik] (1980)
12. Laiuvad laaned, kauguvad kõrved : ladvajutte, võravesteid lastele ja lapselikele : proosapoeem (1981)
13. Noor jää : armastusromaan (1985)
14. Teemandirada ; Mu ööde päevik : lugemisteater (1986)
15. Karu süda : romaan (1989)
Молодой лед : любовный роман (1989)
Полет колодезного журавля : стихи (1989)
16. Sinivald : luuletuse mulgi murden, 1963-1983 (1990)
17. Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija : lapsepõlvemartüürium (1993)
18. Kummitus kummutis : lugemisteater (1993)
19. Mõrv majakal : kriminaalromaan (1993)
20. Ringi vangid : romaan (1996)
21. Apokalüpsis anno Domini... : [romaan] (1997)
Сердце медведицы : роман (1998)
Karu süda : romaan (2. tr., 2001)
Оазис ; Алмазная тропа : [повесть и пьеса] (2001)
22. Kentaur : romaan (2003)
23. Sõnajalg kivis : romaan (2006)
24. Delfiinide tee : romantiline histooria (2009)
Noor jää : armastusromaan (2. tr., 2009)

Kentaur : romaan (2. tr., 2010)
25. Lendav hollandlanna (2012)
26. Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse (2016)

27. Fööniksburgi karusell (2017)

28. Maskide defilee : poeetiline elurännak (2019)

2021. aastal ilmus Inna Baturini raamat "Piiritu igatsus", millesse on põimitud Nikolai Baturini kirjad Innale. 

Nikolai Baturini teoseid saab laenata Viljandi Linnaraamatukogu 2. korruse ilukirjanduse saalist.

Tunnustus

• Tammsaare romaaniauhind "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse" eest (2018)
• Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia (2016)
• Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali kaheaastane loomestipendium (2009)
• Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali kaheaastane loomestipendium (2007)
• Kultuurkapitali 2007. aasta kirjanduse aastapreemia kandidaat proosa kategoorias romaaniga Sõnajalg kivis“ (2007)
• Tarvastu valla Hendrik Adamsoni nimelise murdeluule võistluse peapreemia ajakirjas „Looming“ ilmunud luuletsükli „Elukillu“ eest (2006)
• Viljandimaa Vapimärk (2005)
• Tarvastu valla aukodanikuks valimine (2004)
• Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali kolmeaastane loomestipendium (2004)
• Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2003 aastaauhind: proosa - romaan "Kentaur" (2003)
• Eesti Romaaniühingu romaanivõistluse peapreemia romaani "Kentaur" eest (2002)
• Valgetähe V klassi teenetemärk (2001)
• Romaanivõistluse II auhind romaani „Apokalüpsis anno Domini…“ eest (1997)
• Kirjanduse aastapreemia (1996)
• F. J. Wiedemanni keeleauhind (1994)
• Riiklik kultuuristipendium (1992)
• „Ugala“ näidendivõistluse eripreemia näidendi „Kääbus koturnidel“ eest (1991)
• E. Vilde kirjanduspreemia romaani "Karu süda" eest (1990).