Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

neljapäev, 18. september 2014

Georg Kirsberg „Poliitika psühholoogilised alused“


Kirsberg, Georg
Poliitika psühholoogilised alused / Georg Kirsberg ; [toimetaja Anne-Mari Alver ; kujundaja Margus Leibak]. - Habaja : Kentaur : Läänetasandiku OÜ, 2014 ([Lohkva] : Greif). - 377 lk. ; 21 cm

Autor on omandanud filosoofia bakalaurusekraadi Tartu Ülikoolist, magistrikraadi Tallinna Ülikoolist rahvusvaheliste suhete erialal.

Georg Kirsberg toob raamatus ilmekaid näiteid nii ajaloost kui päevapoliitikast, mis tõestavad, et rahvused on oma poliitkultuurilt erinevad ning just kultuurist sõltubki mingi rahvuse edu või ebaedu.

Raamatus käsitletakse meie riigis esinevaid tõsiseid probleeme üle ja esitatakse mõtlemapanevaid fakte.

Autori arvates ei saa riigi kehva olukorra ettekäändeks tuua ainult okupatsiooni. Kui rahvas on tubli ja organiseeritud, siis ehitatakse heaolu üles mõne aastaga. Euroopa integratsioon siin ei aita.

Euroopa Liit on kägistanud meie uuesti loodud talud, ujutades meid üle ....toiduainetega. Sööme aga sisse säilituskeemiat, ja kui meie talud on hävinud, siis istume Euroopa Liidu vägevate ees nagu näljased koerad. Ei saa sõdur Eestit kaitsta, kui tal ei ole kodust leivakotti kaasa võtta. See tõde ei ole veel Toompeale jõudnud.“ (lk. 198)

Eestlaste töö viiakse võõrpankade ja võõrettevõtete kaudu riigist välja. Väliskapital on läbi võõrpankade ostnud üles Eesti tööstused ja maad, millega on likvideerinud normaalse majandustegevuse ning jätnud Eestisse ainult odava tööjõuressursi, teenuste pakkumise ja vahendustegevuse. Kuid ainult läbi vahendustegevusega ei ole ühel rahval küll võimalik rikkaks saada. Kapitali luuakse ikkagi ainult läbi tootmise.“ (lk. 206)

Akadeemik Rein Raua hinnangul praegune võimusüsteem „... on üles ehitatud nii, et edendab lojaalsust ja pealiini toetamist, mitte mõtlemisvõimet ja analüütilist haaret. Ka kõrgemal positsioonil olevad mõistlikud poliitikud peavad positsiooni säilitamiseks tihti olema vait ja nõus otsustega, mille küsitavusest peaks aru saama“ (lk. 248)

Ameerika psühholoogi Milgarami katse kohaselt on võimalik mõjutada kolme neljandikku inimestest pseudoteadusliku autoriteedi poolt. Autoriteet pole tihti seotud inimese endaga, vaid institutsiooniga, mida ta esindab ning rahvas enamasti ei tuvasta, kes on autoriteet oma pädevuse seisukohalt

Et toimuks muutus poliitikas, on vaja muutust rahvastiku mõttelaadis. Praegune poliitika on sisutühi, debatt käib vaid ümberjaotamise üle, kas tõsta lastetoetusi, kas tasuta ühistransport või mitte jne. Jõukus sõltub tootmisest, mitte ümber jagamisest.

Eesti poliitmaastik on selles mõttes surnud, et sellist erakonda ei ole, kes jõukuse loomise sisuliste probleemidega tegeleks" (lk. 248).

Kõige rohkem määrab riigi saatust rahvas. Edukad on need riigid, kes suudavad oma kodanikke kasvatada mingi väärtuste vaimus, nii et iga kodanik tunneb end riigi osana“ (lk. 323)

Huvitav lugemine neile, keda huvitab tema ümber toimuv ning põhjused, miks on kõik just nii nagu ta on.


Raamatututvustuse koostas Elvi Saar