Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

reede, 29. jaanuar 2016

29. jaanuar - Alfred Koort 115

Alfred Koort
(29.01.1901 Viljandi – 28.02.1956 Tartu)
Filosoof
1105aastat sünnist


Alfred Koorti (1901-1956) peetakse esimeseks eesti kutseliseks filosoofiks. Lõpetanud 1924. aastal Tartu Ülikooli, jätkas Koort stipendiaadina õpinguid Saksamaal ja Pariisis, seejärel õpetas alates 1927. aastast nii Tartus kui Tallinnas filosoofiat, pedagoogikat, loogikat ja psühholoogiat. Aastast 1939. Tartu Ülikooli professor, aastail 1944-1951 oli Tartu Riikliku Ülikooli rektor. Aastail 1951-1956 elas ja töötas Moskvas, oli 1952 – 1956 E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogilise Instituudi pedagoogika- ja psühholoogiakateedri ning 1956. aastast Tartu Riikliku Ülikooli loogika- ja psühholoogiakateedri professor.

Koort uuris peamiselt loogika, keele ja mõtlemise, ja pedagoogika ja psühholoogia küsimusi. Koorti filosoofiliste ja pedagoogiliste kirjutiste põhilaad on tutvustav-sissejuhatav, seetõttu peaks huvi pakkuma ka laiemale lugejaskonnale.
(Allikad: EE ja A. Koort. Inimese meetod .- Ilmamaa 1996)

esmaspäev, 25. jaanuar 2016

25. jaanuar - Herman Jaakson 125

Herman Jaakson
(25.01.1891 Uue-Võidu vald - 28.08.1964 Kiidjärve)
Matemaatik
1205aastat sünnist


Jaakson sündis Saarepeedi vallas Viidika talus ja alustas oma haridusteed Saarepeedi kolmeklassilises vallakoolis. Hermann Jaakson (1891—1964) oli esimene eestlasest kõrgeima teaduskraadiga matemaatik. Ta oli teaduste doktor ja kauaaegne Tartu Ülikooli matemaatikaprofessor: füüsika-matemaatikadoktor (1925), professor (1926). Õppis 1909-13 Tartu ülikoolis, töötas 1919-61 samas. Täiendas end aastatel 1923 -1924 Pariisis. Oli 1927-36 ülikooli majandusprorektor ja 1944-59 matemaatilise analüüsi kateedri juhataja.
(Allikad: Evi Eiloneni koostatud brošüür «Saarepeedi» ja ENE)

pühapäev, 17. jaanuar 2016

17. jaanuar - Jaak Ümarik 125

Jaak Ümarik
(17.01.1891 Tuhalaane vald – 4.11.1981 Tallinnas)
Põllumajandusteadlane
125 aastat sünnist


Õppis 1899-1902 Tuhalaane kihelkonnakoolis, 1902-1912 Riia vaimulikus koolis ja vaimulikus seminaris. Lõpetas 1917 Kiievi Polütehnilise Instituudi põllumajandusosakonna agronoomi diplomiga. 1925 täiendas end USA-s Rockefelleri fondi stipendiaadina Cornelli ja Saint Pauli ülikoolis.

Kuulus 1917-1919 Eestimaa Kubermangu Ajutisse Maanõukogusse.

1919-1921 EV Põllutööministeeriumi põllumajandusosakonna eriteadlane, 1921-1924 samas kooli- ja katseasjanduse nõunik. 1920 rajas Arukülla Riigi Põllutöö Katsejaama ning oli aastatel 1921-1924 ka selle juhataja. 1924-1925 Põllutööministeeriumi põllutöökoolide peainspektor, 1925-1931 taas põllutöökoolide ja katseasjanduse nõunik, 1931-1935 hariduse ja katseasjanduse büroo juhataja ning 1935-1940 Põllutööministeeriumi põllumajandusosakonna abidirektor ning ühtlasi maatulunduse ja katseasjanduse büroo juhataja.

1940-1941 Põllutöö Rahvakomissariaadis algul peaagronoom, hiljem kaadriosakonna juhataja. 1941-1942 Põllumajanduse Keskvalitsuse nõunik, 1942-1944 Põllutöödirektooriumi põllumajanduse uurimise ja katseasjanduse osakonna juhataja. 1944-1945 ENSV Põllutööministeeriumi Rahvakomissariaadi Kuusiku Põllumajanduse Uurimise Instituudi vanemteadur, 1945-1947 samas agrotehnilise osakonna juhataja. 1947-1949 ENSV Teaduste Akadeemia Põllumajanduse Instituudi Kuusiku filiaali agrotehnika laboratooriumi nooremteadur.
1949 suvel arreteeriti ja saadeti erinõukogu otsusel Venemaale Novosibirski oblastisse asumisele. Vabanes sealt 1955. aasta lõpupäevil.

1938 pälvis Valgetähe III klassi teenetemärgi. Sai ka Läti Kolmetähe III klassi aumärgi.
Jaak Ümarik oli üliõpilasseltsi Liivika liige. Ta jõudis osa enda mäletustest ka kirja panna ning need on praegu hoiul Eesti Põllumajandusmuuseumis.
(Allikas: Eesti Majanduslugu)

teisipäev, 5. jaanuar 2016

5. jaanuar - Edgar Ernst Kigaste 115

Edgar Ernst Kigaste
(kuni 1923. aastani Edgar Ernst Ruubel; 5.01.1901 Päri vald – 5.03.1983 Stockholm)
Poliitik
115 aastat sünnist


Oli Isamaaliidu (1934-1940) asutajaliikmeid. Õppis 1922–1928 Tartu Ülikoolis kaubandust. Osales Vabadussõjas. Aastatel 1933–1934 Johan Laidoneri valimiskampaania peatoimkonna ametnik, 1933–1934 kirjastusühisuse Sakala esimees. Eesti Kultuurfilmi juhatuse esimees, Riikliku Propagandatalituse nõunik ja juhataja aastatel 1937-1939.
(Allikad: Vikipeedia : Edgar Kilgaste ja L. Vaan. Propagandatalitus Eesti Vabariigis autoritaarsel ajajärgul : magistritöö .- Tartu, 2006)

esmaspäev, 4. jaanuar 2016

4. jaanuar - Hermann Murs 110

4.02.1906 – 15.06.1966
Viljandi magusameister
110 aastat sünnist

Hermann Murs oli üks magusameistritest Viljandis, kes tegutses 1930. aastatel. Vabrik asus Tartu tänava majas nr 21. Murs ise elas sama maja  ülemise korruse korteris. Eraldi kauplust tal ei olnud.  Toodangut müüdi alumise korruse müügiletist. Mursi maiustused olid tuntud ja tolleaegseid kommipabereid on praegugi alles.

Hermann Murs suri 15. juunil 1966. aastal ning ta on maetud Riia maantee kalmistule.


 

laupäev, 2. jaanuar 2016

2. jaanuar - Jaan Mets 130

Jaan Mets
(2.01.1891 Vana-Kariste vald – 18.09.1969 Uppsala)
Põllumajandusteadlane, sordiaretaja
130 aastat sünnist


Lõpetas 1917. aastal Riia Polütehnilise Instituudi. Täiendas end Taanis ja Rockefelleri fondi stipendiaadina Saksamaal. Oli 1919. aastal Asutava kogu liige, aastatel 1918-1919 kuukirja „Talu“ peatoimetaja, 1920-1944 Jõgeva Sordikasvatuse heinataimeosakonna juhataja, ühtlasi 1924-1926 Riikliku Katseasjanduse Nõukogu esimees, 1927-1944 Tartu ülikooli rohumaaviljeluse õppejõud (aastast 1930 dotsent), 1921-1940 akadeemilise põllumajanduse kuukirja „Agronoomia“ ning 1936-1940 „Põllumajandusliku entsüklopeedia“ peatoimetaja. Aastast 1944 töötas Uppsala põllumajanduskõrgkoolis.

Ta on Eesti teadusliku rohumaaviljeluse rajajaid. Aretanud 23 heintaime sorti. Avaldanud Eestis ligi 250 teadustööd peamiselt karjamaa- ja niiduviljeluse, heinaseemne- ja linakasvatuse ning põllumajandusloomade söötmise alalt.
(Allikas: EE)

reede, 1. jaanuar 2016

1. jaanuar - Anna Altleis-Heisler 130 ja Peet Moorats 135

Anna Altleis-Heisler (sünd. Rebane)
(1.01.1886 Viljandi – 8.10.1957 Pariis)
Näitleja
130 aastat sünnist


Eesti Näitlejate Liidu teenete kuldrinnamärk 1936

Õppis Viljandi linnakoolis, alustas lavategevust 1903 sealses „Vabaduse“ seltsis Märt Mõrra juhendamisel. 1906 Karl Menningu kutsel võeti „Vanemuisesse“ kutsenäitlejaks. Töötas seal 1925. aastani. Erilise intuitiivse alge ja looduslapseliku siiruse tõttu kujunes tundesügavaks ja ulatusliku andelaadiga näitlejannaks, kes suutis „Vanemuise“ ansamblikultuuris kandvaid rolle luua. Eelkõige tuleb meenutada tema A. Kitzbergi „Libahundi“ Tiinat ja „Tuulte pöörises“ Leenat, H. Heijermansi „Lootus õnnistuse peale“ Jo`d, paljude A. Strindbergi ja H. Ibseni rollide kõrval rahvalike komöödiate pearolle kui ka A. Tšehhovi „Kolme õe“ esimest Mašat. Aastail 1927-1928 töötas Pärnu Endlas. Õppis 1925. aastast Vanemuise ja hiljem Kultuurkapitali stipendiaadina Pariisis lavastamist, hiljem jäi sinna elama.
(Allikad: ETBL ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum : Tähtpäevade kalender URL: http://www.tmm.ee/kalender/jaanuar/)

Peet Moorats
(1.01.1881 Vastemõisa vald – 23.03.1908 Vastemõisas)
Kunstnik, graafik
135 aastat sünnist

Õppis 1893-1895 aastatel Vastemõisa Kasari vallakoolis, 1895.1898 Suure-Jaani kihelkonna algkkoolis, 1899-900 Peterburis A. Stieglitzi kunstitööstuskoolis ja 1900-1902 Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Sai 1902. aastal Peterburi Kunstiakadeemias joonistusõpetaja kutse. Naasis tervise halvenedes kodumaale, elas aastast 1905 Suure-Jaanis, algul Hans Kappi juures, hiljem vanematekodus.

Viljeles tonaalset puugravüüri, joonistust ja maali. Sai tuntuks J. Kapi mälestussammast ning J. Köleri sarka kujutava puugravüüriga. Tema puugravüüritehnikas naljapilte ja ilustisi ilmus 1899-1908. aastatel Viljandi ajalehes „Rahvaleht“, ajalehe „Kodumaa“ lisas „Ulak“ (tiitliilustis) ja „Postimehe“ lisas. Samuti J. Ploompuu kirjastatud pühadealbumeis, ka vene pildikirjas „Нива“. Maalinud Suure-Jaani ja selle ümbruse kultuuriinimeste ja seltsitegelaste portreid. Kavandanud Suure-Jaani Tuletõrjujate Seltsi lipu ja pritsimaja lavaeesriide. Reprodutseerivast graafikast on tuntuim ja tehniliselt õnnestunuim I. Repini Maalitud L. Tolstoi portree puugravüür.
(Allikas: EKABL)