Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

teisipäev, 26. aprill 2016

26. aprill - Ants Käspre 125

Ants (kuni 17.02.1936 Hans) Käspre (kuni 25.03.1936 Käsebier)
(26. 04. 1896 Vastemõisa vallad, Kaansoo - 21. 02. 1942 Kirovi oblast, Vjatlag)
Põllumajandusteadlane
120 aastat sünnist


Foto: MyHeritage.com

Sündis 26. (vkj 14.) aprillil 1896 Vastemõisa vallas Kaansoos väikekohapidaja pojana. Abiellus 20. detsembril 1927 Tartu Peetri kiriku 1. pihtkonna perekonnaseisuametniku juures Elisaveta (ka Eliisabet, Elsa, alates 23.03.1936 Elss) Räägeliga (1900–1981). Laulatus toimus sama aasta 27. detsembril Tartu Ülikooli kirikus. Sündis kolm last: Aino (1928), Enn (1931), Mari (1933–1988).

Hariduskäik
Ants Käspre õppis Kaansoo vallakoolis 1904–1907, Vändra kihelkonnakoolis 1907–1910, Tartu Kommertskoolis 1918–1919, andis eksternina Tartu Õpetajate Seminari juures 1919. aasta suvel küpsuseksami ning seejärel ōppis Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas 1919–1928, mille lõpetas agronoomina.

Kaitses juunis 1935 ülikoolis agronoomiamagistri kraadi taimekaitse alal. Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.

Käspre Vabadussõjas
Vabadussõjast võttis osa kooliõpilase-vabatahlikuna alates 6. detsebrist 1918 Tartu Vabatahtlikkude Pataljonis (pärastine Tartu Kaitsepataljon ja 8. Jalaväepolk) ja veebruarist 1919 pataljoni reservroodus ning hiljem Tartu Kooliõpilaste Reservpataljonis kuni 1919. aasta juunini, vabastati tervislikel põhjustel. Sai lahingus Rõngu all 18. vangijaanuaril 1919 põrutada. Ülendati veebruaris 1919 vapruse eest kapraliks.

Vabadussõjas osutatud isikliku sõjalise vapruse eest pälvis Vabaduse Risti II liigi 3. järgu, sest “julgel luuramise käigul 16/17. jaanuaril (1919) läbi vaenlase eelpostide Rõngu lossi piirkonda tungides tõi vaenlase seisukoha ja rohkuse kohta tähtsaid teateid”. Lisandus 10 000 marka ja Vabadussõja Mälestusmärk haavatulindiga.

Sai märtsis 1929 põllutööministri otsusega asunduskrundi Harjumaa Rapla valla Kuusiku mõisa maadest kui Vabaduse Risti kavaler. Koht suurusega 19,54 hektarit sai nimeks Tuljaku talu. Omandas selle lõplikult 1931. aasta juulis.

Erialased saavutused
Astus septembris 1919 õppursõdurina Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna taimekasvatuse (hiljem agronoomia) osakonda. Õpingute ajal töötas Tartu Õhtukooli juhataja 1920–1922 ning ühtlasi õpetajana, samuti oli õpetajaks Tartu Tütarlaste Kaubanduskoolis. Tegutses kuni 1929. aastani Tartu Ülikooli Taimehaiguste Katsejaama assistendina ning Põllutööministeeriumi eriülesannete täitjana Raadi mõisas. Alates 1929. aastast oli Kuusikul asuvas Riigi Põllutöökatsejaamas agronoom ja juhataja. Avaldanud arvukalt erialaseid artikleid, toimetanud kogumiku “Põllumehe käsiraamat I–III” (1926–1929).

Võttis aktiivselt osa ühiskondlikust elust, olles Tartu Hariduse Seltsi ja Tartu Rahvaraamatukogu Seltsi esimees, Akadeemilise Põllumajandusliku Seltsi juhatuse liige 1924–1930, Eesti Sordiparanduse Seltsi juhatuse liige 1928–1930, Rapla Põllumeeste Seltsi esimees 1929– 1930, Eesti Vabadussõjalaste Liidu liige 1932–1934 ning kuulus aastatel 1938–1940 Kaitseliidu Harju Maleva Rapla malevkonda.

Eestistas 1936. aastal kogu perega senise perekonnanime Käsebier, võttes asemele Käspre. Ka eesnime vahetas ta endal ja abikaasal eestipärasemaks. Hansust sai Ants ja Elisavetast Elss.

Töötas esimese Nõukogude okupatsiooni ajal edasi Kuusiku Eksperimentaalse Põllumajandusliku Instituudi direktori asetäitjana.

Vangistus
Arreteeriti 6. jaanuaril 1941 Kuusikul. SARK-i Sõjatribunali Balti Sõjaväeringkonna otsusega mõisteti 1941. aasta juunis 15 aastat vangijaanuaril laagrit ja 5 aastat asumist. Viidi Venemaale ning oli Kirovi vanglas. Ants Käspre suri 21. veebruaril 1942 Kirovi oblasti Vjatlagis verise soolepõletiku ja parema jala gangreeni tõttu. Matmispaik teadmata.

Tema nimi on jäädvustatud EÜS-i kuulunud Vabadusristi kavaleride mälestustahvlil. Väärib nimetamist, et Ants Käspre naisevend Anton Räägel oli samuti Vabaduse Risti kavaler.

Allikas: Suure-Jaani kihelkond ja Vabaduse Risti vennad. - Viljandi Muuseumi aastaraamat 2003. – lk. 128-130

kolmapäev, 6. aprill 2016

6. aprill – August Maramaa 135

August Maramaa
(6.04.1881 Aakre vald, Tartumaa – 26.12.1941 Lesnaja küla, Kaiski rajoon, Kirovi oblast, Venemaa)
Kuni 1921 Marfeldt
Töötanud Viljandis ja Viljandimaal õpetaja ja koolijuhina, oli Viljandi linnapea, I Riigikogu liige. Avaldanud algkooli matemaatikaõpikuid
135 aastat sünnist

August Maramaa (kuni 1921. aastani Marfeldt) sündis 6. aprillil 1881. a. Tartumaal Aakre vallas Suurekõrva talus. Hariduse omandas 1891.-1897. a. Rõngu valla Astuvere külakoolis, Aakvere valla Rebaste õigeusu abikoolis ja Rõngu kihelkonna Tilga õigeusu kirikukoolis. 1897.-1902. a. õppis ta Tartu Õpetajate Seminaris. Seejärel algas koolimehetöö: algul Vastsemõisa ministeeriumikoolis, kust ta 1906. a. revolutsioonilise tegevuse pärast vallandati, hiljem Tõrva algkooli juhatajana. Järgnes abielu Anna Roossoniga ja siirdumine Viljandisse algkooli juhatajaks. Abielust sündisid pojad Ülo ja Kalev ning tütred Maimu, Salme ja Linda.