Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

pühapäev, 23. aprill 2017

23. aprill - Erwin Karl Reinhold von Dehn 155


23.04.1862 Tartu – 17.02.1949 Saksamaa
Eesti vaimulik
155 aastat sünnist

Pseudonüüm: E. v. D.

Erwin Karl Reinhold von Dehn (23.04.1862 Tartu – 17.02.1949 Saksamaa) oli Eesti vaimulik.
Ta sai algõpet eraõpetaja käest, õppis Tartu Kollmanni eragümnaasiumis ja aastatel 1879–1881 Tartu Kubermangu gümnaasiumis. Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppis von Dehn aastatel 1882–1888. Ta oli prooviaastal Halliste Püha Anna koguduses Ernst Magnus Schneideri juures. Ta pühitseti 29. oktoobril 1889 õpetajaks.
Erwin Karl Reinhold von Dehn oli Halliste Püha Anna koguduse õpetaja aastatel 1889–1934. Aastal 1891 oli ta kaheks kuuks pastoriametist kõrvaldatud, kuna viis läbi kiriklikke talitusi rekonvertiitidele (õigeusus pettunutele). Vaimulik saadeti aastatel 1916-1918 Moskvasse asumisele, sest laulatas erinevat usku inimesi. Von Dehn jäi aastal 1934 vanaduspuhkusele. Ta elas seejärel Pornusel ja Tallinnas, kust lahkus aastal 1939 Saksamaale.

Kasutatud kirjandus:
Kirje ülevaate koostanud Liina Kriisa

esmaspäev, 10. aprill 2017

10. aprill – Erich Pehap 105

10.04.1912 Viljandi - 22.11.1981 Toronto, Kanada
Maalikunstnik, graafik
105 aastat sünnist

Erich Pehap sündis 10. aprillil 1912. aastal Viljandis politseiniku pere kolmanda lapsena. Lõpetas 1931. aastal Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumi. Astus 1932. aastal Tartu Kõrgemasse Kunstikooli "Pallas", järgmisel aastal siirdus aastaks Tallinnasse Riigi Kunsttööstuskooli keraamikat ja tarbegraafikat õppima. Tuli 1934. aastal "Pallasesse" tagasi, õppis Nikolai Triigi käe all maalimist ning Ado Vabbe, Arkadio Loigo ja Roman Vaheri juures graafikat. Lõpetas kooli 1939. aastal graafikuna. Töötas Eestis vabakunstniku ja joonistusõpetajana. 1944. aasta jaanuaris põgenes koos vend Allaniga Soome, edasi mindi Rootsi, kus kunstnik töötas viis aastat ühes Stockholmi reklaamibüroos. 1949. aastal viis Erich Pehapi põgenikutee Londoni kaudu Kanadasse. Lõpetas 1952. aastal Montrealis Institute of Mechanical Draughting´i kujunduskunsti erialal. Osales 1956. aastal Eesti Kunstnike Koondise Torontos (EKKT) asutamises, oli 1961-68 selle esimees. 1960. aastal abiellus Kanada prantslanna Alberta Rozoniga. Torontos elades tegutses Erich Pehap peamiselt vabakunstnikuna. Ta on loomingu eest pälvinud arvukalt auhindu, olulisim on Accademia Internazionale di Roma kuldmedal (1972). Ta on töötanud välja oma autoritehnika ehk uue graafika meetodi - new direct method (n.d.m.) Tema loomingu pärandisse kuulub tuhandeid töid. Erich Pehap suri 22. novembril 1981. aastal Torontos.
 
ALLIKAS:
Erich Pehap 100 : Elu ja looming / Koostajad Mare Hunt, Mari Vallikivi. Viljandi : Kondase Keskus, 2012


KIRJANDUST TEMA KOHTA
  • Pehap, Vanda. Erich Pehapist läbi aastate ja elukeeriste. Viljandi, 2002
  • Joonsalu, Mare. Pallas. Tartu : Tartu Kunstimuuseum, 2010. Lk. 301
  • Art Album : 50-th anniversary 1956-2005. Toronto, 2005. Lk. 211
  • Eesti graafikuid. Stockholm, 1980. Lk. 50
  • Eric Pehap : valik graafikat 1932-1972 :[kataloog], 6.-9. oktoober 1972. a. [Toronto, s.n., 1972]
  • Eric Pehap : paintings & graphics. Toronto : Pehap and Edition, 1981
  • Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996. Lk. 376-377
NÄITUS
"Erich Pehap 100" Kondase Keskuses (03.04.-06.05.2012) http://www.kondas.ee/?p=3362

esmaspäev, 3. aprill 2017

3. aprill - Altmar Looris 65

Sündinud 3. aprillil 1952
Teatritegelane
 
60. juubeliks ilmunud Ivi Lillepuu artikkel ajalehes "Sakala":
Viljandi Nukuteatri võluriiki viimased 35 aastat kujundanud Altmar Looris tähistas 3. aprillil 2012 oma 60. sünnipäeva.
 
„1970. aastate keskel, Altmar Loorise õpingute ajal nimetati praegust Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiat Viljandi kultuurharidustöö kooliks. Selle õppeasutuse klubitöötaja ja isetegevusliku näitetrupi juhi paberitega lõpetanud tegusast noormehest sai 1977. aasta 1. märtsil Viljandi nukuteatri juht.
Kai Rand, nukunäitleja aastast 1969, meenutab, et teatri juhi kohale asunud Altmar sulandus kiiresti kollektiivi ja sai kõigi lemmikuks. Ideid olevat tal tulnud nagu varrukast.
Nüüdseks on Viljandi nukuteater jätnud Eestis oma jalajälgi kõikjale. Altmari juurest jooksevad niidid rahvusvahelise nukuteatrite ühenduse UNIMA Eesti keskuseni, puuetega inimeste kojani, Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiani, Soome rahvaülikoolide ja teatriteni, Eestis ja mujal Euroopas ning koguni Mehhikos korraldatavate festivalideni, kõigi Eesti nukurahvateatriteni ning lugematute lasteaedade ja koolideni.
Kõike tehtut arvestades on raske uskuda, et nukuteatri valdkonnas on Altmar Looris iseõppinu. Õnneks on tal olnud võimalik õppida parimatelt meistritelt — olgu siis Skandinaavias, Moskva Obraztsovi-nimelises riiklikus nukuteatris või Peterburi (tolleaegse Leningradi) suures nukuteatris.
Teater ja selle lava on olnud Altmarile justkui raam, millesse saab sobitada kõik fantaasiad, sest ainsad piirid seabki nukuteatri juures mõttelend, nii tegijate kui vaatajate oma.
Saepuru, papjeemašeed, porolooni, riiet, paberit, traati, puitu — materjali imedemaa loomiseks jagub. Sõltub meistri oskustest, missugune tuleb nukk, mille näitleja elavaks mängib.
Nukumeister Altmar Looris teab, et liigutus on sündmus. Et nukul ei ole tundeid, mõtteid ja hingeelu, peab ta olema pidevas liikumises, väljenduma liikumise kaudu. Seepärast muutuvad nukulugudes tähtsaimaks sisu, sündmuste ahel, väline tegevus.
Siin tuleb mängu stsenarist Altmar Looris, sest spetsiaalselt nukuteatrile mõeldud repertuaari on vähe ning enamasti tuleb sobiv muinasjutt endal dramatiseerida. Seejärel asub tööle lavastaja Altmar Looris, kes aitab kuu aja jooksul oma vabakutselistel näitlejatel ja loodud nukkudel üheks saada.
Vahepeal tegutseb ta veel muusika- ja lavakujundajana, dekoratsioonide valmistajana, valgustajana, helitehnikuna ja varasemaga võrreldes märksa vähem näitlejana.
Nii on see ring nukuteatris käinud, kuni valmis on saanud 75 lavastust. Õpetaja Altmar Loorisele annab innustust kultuuriakadeemia tudengitest koosnev NukuPantomiimiStuudio, kelle esietendus «Tuhkatriinu» lõpetab 1.—5. aprillini kestva sünnipäevanädala.“
Allikas: Lillepuu, Ivi. Nukuteatris on mitu sünnipäeva // Sakala (2012) 28. märts, lk. 7 : foto