Suvisele kooli- ja hooaja
lõpetamistele vaatamata liitus dialoogiringi ruumihoidja Veronikaga kuus ärksat
viljandlast. Kuigi üks osaleja liitus hilinemisega, sulandus ta kiiresti seltskonda ning võttis aruteluformaadi
hõlpsasti omaks. Planeeritud pooleteist tunnine aeg venis ühisel soovil
paaritunniseks arvamuste avaldamiseks ja teineteise tähelepanelikuks
kuulamiseks.
Osalejate
arv võimaldas kõigil end korduvalt ja pikemalt väljendada. See
pole alati avaliku dialoogi formaadi raames võimalik, sest kõikidele antakse võimalus
arvamust avaldada ning seetõttu lepitakse vajadusel kokku sõnavõttude ajalised
piirangud.
Arutelust
tegime märkmeid, et lisaks tekkinud heale õhkkonnale ja sünergiale saaks
sõnastatud olulisemad mõtted.
Jõudsime
päris mitme olulise mõtteni. Siin sõnastan kolm erinevates arvamustes
läbi kumanud seisukohta:
- · Aktsepteerime noori sellistena nagu nad on, oleme neile võimalusel toeks.
Miks on nii,
et kui nn suured inimesed avalikus ruumis koos viibivad, on see hea, aga kui
noored koos kaubanduskeskuses või linnatänaval aega veedavad, on see tegemata
noorsootöö? Noored tahavad samuti sõpradega olla. Kui me kurdame, et inimesed
ei oska enam päris elus omavahel suhelda, siis üks põhjustest võib olla selles,
et pole jäetud vaba ruumi (nii ajalist, kui tegelikku kohta) loomulikuks
sotsialiseerumiseks. Laste ja noorte iga vaba hetk ei pea olema täiskasvanute
poolt organiseeritud, iga koht, kus nad aega veedavad, ekstra nende jaoks
eraldatud. Võiks kuulata rohkem noorte mõtteid selle kohta, mis on need paigad,
kus nad soovivad olla, valdkonnad, millega tahavad tegeleda või kas nad
tahaksid hoopis mõnikord lihtsalt niisama kohvikus juttu ajada või õdusas linnaoaasis
hängida (vt. Fred Jüssi molutamise
vajalikkusest)
- ·
Katsetame
julgemalt!
Millegipärast
tahetakse luua väga püsivaid ja pikaaegseid lahendusi. Linnaruumis võiks julgemalt
eksperimenteerida ja proovida uut, sest
mõni asi võibki olla suurepärane ja toimiv vaid lühiajaliselt ja erakorraliselt.
Katsetada linnas erinevaid paiku ja lahendusi julgemalt, kartmata, et see ei
jää toimima aastateks. Noorte vajadused ja noored ise muutuvad, need asjad, mis
töötasid 15, 10 või isegi 3 aastat tagasi, täna enam alati ei toimi.
- · Koostöös
on jõud
Värskendav on kohtuda teise
asutuse inimestega, leida ühisosa, teha koostööd, jagada kogemusi ja häid
praktikaid laste ja noorte suunamisel.
Kokkuvõte osalejate
tagasisidest
Dialoogi järel küsitud tagasiside põhjal võib kindlalt väita, et kõigil osalejatel oli huvitav, neid kuulati ja nende erinevaid seisukohti väärtustati – 100% maksimumhinne ehk hinne 5.
Keskmise hindega 4,83 hinnati enda julgust mõtteid teistega jagada, seda, kui mugavalt end sündmusel tunti ning seda, kas soovitaks sõbrale järgmisel dialoogil osalemist.
Keskmise hindena 4,75 hinnati
olulistel teemadel dialoogide pidamist kogukonnas.
Avaliku dialoogi meetodi kohta arvasid osalejad:
- - Põnev arutelu väikeses grupis
- - Et see meetod toimib ja avab inimesi
- - Lahti mõtestatud rahulik arutelu tähtsatel teemadel
- - Selle meetodiga saab uusi ideid iga teema lahkamisel
- - Selline lahendus annab kõigile võimaluse avada mõtteid – erinevaid mõtteid
- - Nii toimub areng. Ja koostöö
Järgmisteks dialoogideks pakutud teemad:
- - Huvikoolide koostöö / Koostöö
- - Turvaline linn
- - Rattaga liikumine linnas
- - Raamatukogu tulevik
- - Avatud ruum / Linnaruum / Avatud linnaruum
- - Keskkond
- - Kogukonna väärtused
Järgmiste dialoogideni!
Ruumihoidja Veronika
Mis on dialoog?
Avatud
dialoogis oleme kõik võrdsed, kõik osalejad saavad ühtviisi kuuldud ja kuulatud
ja kõigil on võimalus avatult oma mõtteid ja arvamusi avaldada.
Meie
sõnavara on rikkalik. Nii kasutame sõna “dialoog”, “debatt”, “arutelu” ja
“vestlus” oma igapäevase sõnavaras. Kui süveneda, siis igal sõnal on oma
tähendusruum, mis ajas muutub ja areneb koos inimestega.
Näiteks
sõna “vestlus” juured on ladina keeles - “con verser”. See tähendab koos
pööramist või keeramist, korda mööda rääkimist. See on kuulamise ja osalemise
protsess, kus kohtume meie jaoks tuttavate mõtete, ideede või seisukohtadega.
Või vastupidi, kuuleme seda, millega on meil raske nõustuda. Kuidas olla avatud
erinevustele ja heita eemale oma eelarvamused, hinnangud? See on dialoogi üks
keskne küsimus.
Dialoog
ehk arutelu on loomulik viis üheskoos mõelda. Heas dialoogis on ruumi
erinevuste avatud uurimisele, empaatilisele kuulamisele, oletuste kriitilisele
uurimisele ja teadvustamisele ning enese väljendamisele. Dialoogi kaudu me saame
rakendada erinevustest tulenevat energiat ja suunata see tõhusamale
koostegutsemisele. Vestluses kerkivad esile võimalused, mis muidu poleks esile
kerkinud. Avaliku dialoogi kaudu soodustame kohalikku ja kohalike dialoogi,
kodanikuaktiivsust ning üksteise märkamist ja kuulamist.
Suurprojektist „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus“
6.-12.
juunil toimunud dialooginädala raames korraldasid raamatukoguhoidjad üle Eesti
12 avalikku arutelu. Kokku võttis vestlustest osa ligi 120 inimest, nende
hulgas ka riigisekretär Taimar Peterkop, mitme kohaliku omavalitsuse ametnikud
ja vallavanemad.
Raamatukogude
aasta üheks fookuseks on raamatukogude tutvustamine kogukonnakeskustena.
Selleks käivitus esimest korda toimuv suurprojekt „Kohalike dialoog kohalikus
raamatukogus”, mille raames toimub esmakordne koolitusprogramm
raamatukoguhoidjatele. Spetsiaalselt raamatukogutöötajate jaoks loodud
koolitusprogramm koosneb viiest kohtumisest perioodil märts-september ning
piloodis osalevate raamatukogude ühisest dialooginädalast oma kogukonnas juunis.
Pilootprojekti valiti kandideerinute seast 12 raamatukogutöötajat üle-Eesti,
nende hulgas ka Veronika Raudsepp Linnupuu Viljandi Linnaraamatukogust.
Suurprojekt toimub raamatukogude aasta, SA Eesti Koostöö Kogu, Kultuuriministeeriumi ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) koostöös. Lisainfo sündmuse kohta: http://www.raamatukogudeaasta.ee/.../dialooginadal.../
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar