30.06.1875 Pinsato talu, Tuhalaane (Anikatsi), Karksi - 1961
Puunikerdaja
Sündinud on ta Karksis
põllutöölise-ehitusmeistri pojana, niisiis - päritud elukutse. 21-aastaselt
hakkas ta Tartus õppima puunikerdust, samaaegselt õppides joonistust von zur
Mühleni juures koos M. Pukitsa ja kadunud Konrad Mägiga. Mart Laane andmeil
tegutses 1896. aastast Bandelieri mööblitööstuses, siis Riias Juhansoni juures,
Liibavis Ahi ja Odessas Merklingi mööblitööstuses (kuni 1900). Elas ja tegutses
Rakveres 1901-1904, edasi Pärnus vabakunstnik.
Tema nikerdatud on Pärnu Issanda
Muutmise peakiriku nikerdused 1904. aastal, Riigikohtu kirjutuslaua garnituur, Kadrioru
lossi rahvuslik tuba 1938. aastal. Tema puulõiked on Eesti Rahvamuuseumis, mõned
tööd Pärnu muuseumis ja Elisabethi kirikus ning Võru Kreutzwaldi muuseumis.
Ajalehe „Hääl“ (Kuressaare) vastutav toimetaja 1908–1910.
Lõik 23. märtsil 1940 ajalehes „Uus Eesti: Pärnu Uudised“ artiklist „Kuidas töötab kuulus Pärnu puunikerdaja“:
„Jakob Jõgi on valmistanud viimaste aastate kestel rohkelt mitmesuguseid ilustavaid nikerdustöid, muu seas ka Kadrioru lossi vabariigi presidendi raamatukogusse, Toompea lossi ja Oru lossi. Ka on ta elanud viimastel aegadel mitmel pool oma tööde näitusega. Et lähemalt Jakob Jõgiga ta tööde üle juttu ajada, külastas teda neil päevil meie lehe esindaja. Külaskäiku puunikerdaja juurde põhjustas seda enam see asiolu, et Jõgil valmis kolme ja poole aastase tööviljana 56-numbriline puulõigete kogu, mis kujutab kogu eestlaste ajalugu. […] „Muret on vaid mu valminud suurtööga - Eesti rahva ajalooga, mis koosneb 56 üksikust tööst ning annab täieliku ajaloolise-kultuurajaloolise läbilõike eestlaste mütoloogilisest, kultuurilisest, majanduslikust ja poliitilisest võitlusest minevikust tänapäevani. Nimelt on mul kolme ja poole aastase tööviljana see ainulaadne töö nüüd valmis. Seda tahetakse omandada mitmelt poolt. Töö erakorralise väärtuse tõttu ei taha ma seda aga ülepeakaela realiseerida. Vaja otsida õige ostja..." Asume lähemalt vaatlema nimetatud tööd, millest seitse numbrit, nimelt Kalevipoja motiivistik, on asetatud Kadrioru lossi, kuna 14 numbrit, mis haaravad eestlaste töid ja toimetusi, kombeid ja ebausku, on omandatud Eesti Rahva Muuseumi poolt Tartus. Osa, üksikuid numbreid, on eraisikutele müüdud. Kogu 56-numbriline seeria moodustab aga terviku ning puuduvate numbrite täiendamine on vaid aja küsimus. Kõnealune suurtöö jaguneb järgmistesse üksikutesse liikidesse: peale juba nimet. Kalevipoja ja eestlaste elu-olu on selles rida töid vanast heast Rootsi ajast, teoorjuse ajast, 1905. a. revolutsioonist, Vabadussõjast ja iseseisvusaegne osa pealkirja all "Enne ja nüüd". Imepeenelt peitlitega meisterdatud inimeste, laevade, puude, toaesemete jne. jne. kujutused on niivõrd elulised, et ei taha nagu uskudagi, et need on puusse nikerdatud. Pigemini võiks neid pidada elavate piltide vähendusteks.“
Foto Jakob Jõgi (1875-1961) puulõikest „Saunas” (ERA.31.4.1646.94.20)
Vaata lisaks:
- Ramler, Grister. Puulõikaja Jakob Jõgi ja digiteeritud kultuuripärand // Rahvusargiivi ajaveeb. URL. https://blog.ra.ee/puuloikaja-jakob-jogi-ja-digiteeritud-kultuuriparand/
Allikad:
- Eesti ajakirjanduse biograafiline leksikon 1689-1940 : Tööversioon seisuga 1. detsember 2015. Lk. 175. URL: https://www.yti.ut.ee/sites/default/files/aki/eajakbl_dets2015_0.pdf
- Kuidas töötab kuulus Pärnu puunikerdaja // Uus Eesti: Pärnu Uudised (1940), 23. märts, lk. 4. URL: https://dea.digar.ee/article/uepu/1940/03/23/22
- Kuulsad mulgid / koost. Mati Laane. URL: https://matilaane.files.wordpress.com/2016/06/mulgitegelased.pdf
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar