27. märts - Jaan Riet

Jaan Riet

27.03.1873 Peraküla, Abja vald - 28.07.1952 Viljandi

Eesti fotograaf

Jaan Riet sündis 1873. aastal Viljandimaal Abja vallas Perakülas puusepa pojana. Kohaliku vallakooli lõpetamise järel läks ta Viljandisse sugulase Henn Rieti veiniärisse tööle. Juba veiniäri sellina tegeles Riet amatöörfotograafina. Esimene fototöö pärineb 1896. aasta 14. veebruarist.  1897. aastal avanes tal võimalus minna Tallinnasse fotograaf Hans Christini juurde õppima. Viljandisse asus ta uuesti 1898. aastal ning avas tolleaegse Liivimaa kuberneri loal isikliku fotoateljee, mille asukoha kohta andmed puuduvad. 1903. aastast täiendas ta end Frankfurdis. Saksamaalt tagasi tulnud, töötas Riet ateljeefotograafina algul Abjas, hiljem Viljandis, mis jäi talle kodulinnaks kuni surmani.

Jaan Rieti ateljeemaja talv 2007
Allikas: Vikipeedia

Enne Esimest maailmasõda ostis Riet krundi Koidu ja Posti tänava nurgale. 1914. aastal valmis seal Karl Burmani projekti järgi juugendstiilis ateljee-elamu. Ateljee ülesvõtete ruum oli klaasseina ja - katusega ning varustatud kõrgetasemelise tehnikaga. Ateljee natsionaliseeriti 1940 ning suleti 1948. aastal. 1951. aastal tõsteti Riet koos perega oma majast välja. Need sündmused mõjusid laastavalt mehe tervisele, 1952. aastal Jaan Riet suri.

Jaan Rietit võib õigusega pidada Viljandi meisterfotograafiks. Esimesed teada olevad siin valminud tööd pärinevad 1912. aastast. Riet pildistas peamiselt klaasnegatiividele. Olles küll ennekõike ateljee- ja portreefotograaf, pildistas ta arvukalt ka sündmusi ja linnavaateid. Palju Viljandi vaadetega postkaarte tegi ta aastail 1920-1939. Need olid seotud linna kõige enam iseloomustavate objektide – rippsilla, lossimägede ja järvega. Säilinud on hulgaliselt fotosid Viljandi kultuuri- ja ühiskonnategelastest, õpetajatest, arstidest, põllumeestest. Teiste hulgas on Riet pildistanud Konrad Mäge, Hugo Raudseppa, Karl Aderit, Otto Engelhardti, aga ka näiteks A.H. Tammsaaret. Tema fotokogust võib leida palju eri ajastute perekonnaelu kajastavaid fotosid, mida on kasutanud oma filmides ka stuudio „Tallinnfilm“. Aastaist 1896–1948 on registreeritud 79 386 ülesvõtet, millest on tänini säilinud umbes 60 000. Rieti fotod olid kunstilised ja tehniliselt teostuselt väljapaistvad. Oma fotod tähistas ta märgisega, mis aegade jooksul varieerus, kuid alati võis leida nime J. Riet ja Viljandi.

Tuntud fotomehe kõrval mängis olulist rolli Rieti naispere: abikaasa Marie Riet, Marie noorem õde Anna Kukk, kes õppisid mõlemad Dresdenis fotograafiat, ning tütred Hilja ja Elma. Eriline osa oli Mariel, kes abikaasa Esimeses maailmasõjas oleku ajal fotoateljeed edasi pidas. Tema tehtud grupi- ja portreevõtted olid maitsekad ning perfektselt teostatud. Pärast sõda tuli Viljandisse tagasi Marie õde Anna Kukk ning võttis Marie asemel ateljeetöö enda kanda. Marie Riet hakkas rajama aeda, millest kujunes tema elutöö ja ühtlasi Viljandi vaatamisväärsus. Tütar Hilja Riet sai tuntuks originaalsete pühade- ja õnnesoovikaartidega. Jaan Riet aga pühendus rohkem välitöödele ning hakkas huvituma stereofotograafiast.

Riet alustas stereopiltidega XX sajandi algul, esimesed ülesvõtted pärinevad 1902. aastast. Kuni 1930. aastateni oli ta peaaegu ainus, kes tegeles stereoskooppiltide valmistamisega. Enne Esimest maailmasõda oli Riet jõudnud läbi rännata kõik Eesti maakonnad ning teha ülesvõtteid ka Soomes ja Venemaal. 1936. aastaks sündis 547 võttest koosnev "Kodumaa stereopiltide kogu". Haaratud olid kõik maakonnad, kõige enam oli kogus Viljandimaaga seotud fotosid.

Stereopiltide loojana ning aktiivse fotograafina Eestis ületas ta kahtlemata Viljandimaa piire. Olles valitud Eesti Meisterfotograafide Ühingu revidendiks, aitas ta kaasa Eesti fotokunstielu arendamisele. Rieti fotod annavad väärtuslikku teavet, olles uurimisobjektiks etnograafidele, ajaloolastele, kodu-uurijatele, kunstnikele. J. Rieti kogu illustreerib fotograafia arengut Eestis enam kui 50 aasta vältel.

Tekst koostatud 2013. aastal Maire Killari poolt

Kasutatud allikad:

• Tooming, Peeter. Mida teame Eesti naispiltnikest. - Nõukogude naine, 1986 nr.5, lk. 22
• Kattai, Hillar. Kroonika klaasnegatiividel. – Sakala, 07.07.1988.
• Parve, R Ralf. Elutöö hapral klaasil. – Noorte Hääl, 04.01.1975.
• Sadam, Lii. Jaan Riet ei teinud oma pilte üksi. – Sakala, 07.06.2003.
• Asmer, Vilve. Viljandi tuntuim fotograaf. – „Sakala“ kalender, 1990, lk.80-83.
• Parre, Tiina. Fotograaf Jaan Rieti õppereis Saksamaale 1903.a. – „Sakala“ kalender, 2006, lk. 183-186. (J.R. Foto 1907.a.)
• Haav, Margus. Viljandi nägi ruumilist fotot juba 111 aastat tagasi. – Sakala, 06.04.2013.