URL: http://galerii.suure-jaani.ee/picture.php?/19593
Georg Alfred Johann Rosenberg
20.10.1870 Taagepera - 28.01.1935 Suure-Jaani
Kirikuõpetaja
Õpetaja Georg Rosenberg sündis 20. oktoobril 1870. aastal
Taageperas. Tema isa oli Helme abikiriku köster. G. Rosenberg lõpetas Tartu
kubermangu gümnaasiumi (1883-1890) ja õppis usuteadust Tartu ülikoolis
(1890-1895). Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane. Prooviaastat pidas ta
Peterburis õpetaja dr. J. Hurda juures ning ordineeriti sealsamas 9. märtsil
1897. aastal, misjärel jäi edasi Peterburi Jaani koguduse abiõpetajaks. 1898.
a. valiti ta õpetajaks Suure-Jaani kogudusele. Suure-Jaani koguduse õpetajana
tegutses surmani. 1932. aastast alates oli õpetaja Georg Rosenberg Viljandi praostkonna abipraostiks.
Ta oli tegev Suure-Jaani Põllumeeste Seltsi, tuletõrje- ja
majandusühingu asutamisel, oli Aleksandri põllutöökooli kuratooriumi liige ning
esines sagedasti avalikel koosolekutel. Rajas koguduse laenu-raamatukogu ja
Peterburi Maria-nimelise lastekaitseseltsi Suure-Jaani osakonna lasteaia koos
laste avaliku mänguplatsiga. Teda kui „osava kõneanniga tüsedamat kuju eesti
hingekarjaste keskel“ teati laialt väljaspool kogudust. Rosenberg oli sage
sõnavõtja usuteadlaste konverentsidel ja kiriklikus elus, seltskonnategelane
Viljandimaal. Koos Villem Reimaniga tegutses ta Viljandis Eesti Haridusseltsi
ja selle kooli asutamisel, kuuludes seltsi eestseisuse koosseisu. Just
Rosenberg korraldas Riias asju tolleaegse õpperingkonna kuraatoriga ning tema
tööl olid head tagajärjed.
1916 abiellus Rosenberg Harriet Mary Bormaniga ja järgmisel aastal sündis pere ainus laps Rita. Peres kasvas ka kasulaps Elmar Bachmann.
Pastorile kuulus Viljandis maja Pikal tänaval ehk nn Rosenbergi villa, mis
valmis enne 1910. aastat.
 |
Villa Rosenbergi ehitusajaks pakutakse XX sajandi algust. Heimatstiilis kolmekorruseline hoone on stiilse maakivist sokli ning vahvärktehnikas mansardkorrusega. 1937.aastal hoone müüdi ja ehitati arhitekt Johannes Fuksi projekti järgi üürikorteriteks. Aastail 1944-1983 elas majas maalikunstnik Juhan Muks (1899-1983). Nii teataksegi seda maja Viljandis rohkem Muksi majana. URL: https://www.puhkaeestis.ee/et/villa-rosenberg-viljandis |
Omal ajal lõi õpetaja Georg Rosenbergi ametisse valimine kohapeal suuri laineid. Paale tema eelkäija õpetaja Oskar Woldemar Speeri surma tahtsid mõisnikud ja nende poolehoidjad ametisse valida saksameelset õpetajat. Nende kandidaadiks oli Speeri sugulane Hoffmann. Viimasele tekkis tugev võistleja G. Rosenbergi isikus, keda toetasid eestlased. G. Rosenbergi valimine õnnestus selle tõttu, et kihelkonnas asuvate kroonumõisate pidajateks olid eestlased Kurrikoff ja Kuldkepp, ning Enge mõisa omanikuks oli eestlane Kurrik.
Georg Rosenbergi tunti kui hääd jutlustajat ja mõistuseinimest.
Viimase 15 tegutsemisaasta jooksul oli õpetajal mitmeid arusaamatusi koguduses,
mistõttu õpetaja kohalt lahkumine oli püsivalt kõne all. Tema küsimus oli 1920.
aastatel mitmel korral konsistooriumis arutusel ja asju käis kohapeal
lahendamas piiskop. Kuna koostöö koguduse nõukoguga ei laabunud, palus
Rosenberg end ise Vändrasse määrata. 1923 II poolaastal oli Rosenberg seetõttu
juba Vändra põllumajanduse gümnaasiumi juhataja ja õpetaja. Kuid selle peale
hakati Suure-Jaanis kiiresti toetusallkirju koguma ja õpetaja jäi paika.
Tülisid ja kaikavedamisi jätkus Rosenbergil kuni surmani, kohalike, koguduse ja
õpetaja suhted olid täis vastuolusid.
Georg Rosenbergile pandi süüks tema liigset järeleandmatust. Tema järeleandmatust iseloomust näitena paar episoodi:
- 1905. a. korraldasid mõisnikud Olustvere mõisas lõunasöögi karistussalkade juhi kindral Vladimir Besobrasowi auks. Sellele koosviibimisele ilmus ka õpetaja Rosenberg, kes katsus selgitada kindralile, kui ka mõisnikkudele n. n. „bürgermusse" programmi. On põhjust arvata, et õpetaja eestkostmisel ei muutunud karistussalkade tegevus eriti veriseks Suure-Jaani kihelkonnas.
- 1908. a. laskis G. Rosenberg kirikuseintelt maha võtta vanad mõisnike mälestustahvlid. Konsistoorium nõudis, et need mälestustahvlid seintele tagasi asetatakse. Õpetaja andis konsistooriumi ettekirjutusele teravatoonilise vastuse, mille eest sai noomituse. Asi lõppes aga sellega, et mälestustahvlid jäid siiski seintele tagasi panemata.
Rosenberg suri pärast juhatuse koosolekut üksi kodus olles südamerabandusse 28. jaanuaril 1935 ja maeti suurte auavaldustega 4. veebruaril piiskop Hugo Bernhard Rahamäe poolt. Matusetalitus kirikus pidi algama kell 12 päeval, kuid juba paar tundi varem oli kirik puupüsti inimesi täis. Osalesid kõik Viljandi praostkonna vaimulikud, Eesti Üliõpilaste Selts 20-liikmelise esindusega. Kui kirst kirikust välja kanti, ühines saatjatega Suure-Jaani tuletõrjujate arvukas pere. Üliõpilased kandsid puusärgi orkestrihelide saatel kalmistule, kuhu Rosenbergi haud oli valmis seatud tema eelkäijate, endiste Suure-Jaani koguduse kirikuõpetajate matusepaikade lähedusse.
Tänulik kogudus
paigaldas õpetaja hauale uhke mälestusmärgi ja sinna saab sammud seada ka
tänasel päeval.
Allikad:
- Suure-Jaani koguduse õpetaja Georg Rosenberg // Eesti Kirik (1935) 31. jaan., lk. 5. URL: https://dea.digar.ee/article/eestikirikeelk/1935/01/31/12
- Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Rosenberg
- Vilumaa, Hedi. Suure-Jaani suurmehed Rosenberg ja Kapp 150 // Eesti Kirik (2020) 19. aug. URL: http://www.eestikirik.ee/suure-jaani-suurmehed-rosenberg-ja-kapp-150/
- Õpetaja Georg Rosenberg surnud // Sakala (1935) 30. jaan., lk. 5. URL: https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/01/30/26
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar