Sofia Lundberg. KÜSIMÄRK ON POOL SÜDANT

Sofia Lundberg (sündinud 1974. aastal) on Rootsi kirjanik ja toimetaja, kelle debüütromaan „Punane aadressiraamat“ (2018) sai tõeliseks sensatsiooniks. Mina lugesin tema teist romaani „Küsimärk on pool südant“, mis on ilmunud eesti keeles 2019. aastal. Mõlemad raamatud on ilmunud sarjas Tõlkes leitud.

Tõeliselt kaasahaarav lugu ühe keerulise perekonna ja peretütre saatuse keerdkäikudest. Põnev ja ootamatute lüketega lugemine, mida tõesti käest ära panna ei tahaks enne viimase lehe lugemist.

Kui raamatukogus töötades olen kuulnud, et lugejad tahavad pikemat laenutusperioodi (kahe nädala asemel kolm) siis selliste raamatute jaoks seda küll vaja ei ole. Seda lihtsalt neelad paar õhtut ja tood ruttu tagasi, et ka teised lugejad saaksid sellest osa.

Raamat on kirjutatud nii, et mineviku kirjeldus vaheldub olevikuga. Lõpuks saab minevik ja olevik kokku. Keeruline lapsepõlv oma rõõmude ja muredega, arusaamatused, valesti mõistmised, lootused ja pettumused, varjamine ja unustada (mälust kustutada) püüdmine, alla surutud süü- ja häbitunne on need märksõnad, mis seda raamatut iseloomustavad.

Varjamine tekitab südamevalu, teadmatus on koorem nii endale kui lähedastele.

Küsimärk on pool südant – varjamiste ja valedega ei ole võimalik täie südamega armastada ja oma lähedastele 100% olemas olla.

Ilusat lugemiselamust!

Raamatut luges: Rene Vahtra

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1898902

Daniel J. Siegel. AJUTORM: TEISMELISE AJU JÕUD JA SIHT

Kasulik lugemine, usun, et see raamat peaks olema kõigil teismelistega kokku puutuvatel täiskasvanutel loetud, olgu nad siis lapsevanemad, õpetajad, vanavanemad…

Raamat annab põhjaliku ülevaate tänapäevastest aju-uuringutest, lükkab ümber nii mõnegi müüdi, mis meil teismelistega seostub, aitab meil aru saada nende käitumise tagamaadest, mida nad ju isegi ei tea. Teejuht nooruki tärkava meele mõistmiseks vanuses 12-24 õigustab ennast täiega. Aga mis kõige põhilisem on selles raamatus minu meelest – peale selle raamatu lugemist mõistad neid „kohutavalt“ käituvaid teismelisi ja seda miks nad teatud asju teevad just nii nagu nad teevad, palju paremini. Eriti hea on seda raamatut lugeda nendel, kellel on juba olemas teismeline siis saab võrrelda oma noorukit raamatus kirjeldatutega – ehk tunnete mõne koha peal head meelt (et seda meil ei ole olnud) või siis ootusärevust (mis kõik võib veel tulla), kes teab… Igatahes oskate ära tunda teatud käitumise tagamaid ja usun, et saate sellest raamatust juhiseid, kuidas ise teatud olukordades käituda.

Head avastamist!

Raamatut luges: Rene Vahtra

Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saalis (4. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1857322

Tervitan Teid blogi taaskäivitamise puhul!

Tere!

Viimasest blogipostitusest on kiiresti möödunud kaks aastat. Lihtsalt blogipidaja Veronikal tulid uued ülesanded ning aega kodulooliste isikute tähtpäevade puhul nende biograafiat koostada jäi üha vähemaks ja vähemaks, kuni kadus hoopis. Õnneks tuli häid muudatusi terves raamatukogus, sest meie töötajad asusid huvijuht Agnese julgustusel raamatukogu facebooki lehel jagama oma häid lugemiselamusi.

Eelmisel kuul muutus meie olukord taas. Nagu kõigil Eesti Vabariigis. Nagu kõigil tervel planeedil. Ja me saime aru, et kuigi raamatukogu töötab nüüd teisiti, on lugejatel raamatuid ja lugemissoovitusi vaja rohkem kui kunagi varem. Vaadake pilti allpool, kus karantiinist vabanenud raamatud ootavad oma kohale toimetamist ning reserveeritud raamatud allkorrusele viimist.

Paraku on neid toredaid töötajate kirjutatud tekste facebooki lehel väga raske üles leida ning me otsustasime blogi taaselustada ning raamatututvustusi kenasti märksõnadega süstematiseeritult huvilisteni tuua.

Loodan, et uuendus võetakse hästi vastu ning jõudumööda püüame jätkata ka kodulooliste isikute tähtpäevade meelespidamisega!

Head lugemist!
Teie Veronika

2. aprill - Endla Reimann 80

Pedagoog ja koduloolane

Endla Reimann 80
Sündinud 2.04.1940 Väänikvere k, Tartumaa

Pedagoog ja koduloolane Endla Reimann (snd Vahkal) sündis 2. 04. 1940 metsniku peres Väänikvere külas Tartumaal. Põhihariduse omandas Tapiku 7-klassilises koolis.

Endla Reimannile on lapsest peale olnud südame järgi laul ja pillimäng. Läks aga nii, et ta omandas Tartu Pedagoogilises koolis algklasside õpetaja ja pioneerijuhi kutse ning õppis 1960-1966 Tallinna Pedagoogilises Instituudis algõpetuse metoodika ja pedagoogika eriala.

Endla Reimann on olnud Sürgavere kooli õpetaja alates 1958. a, 1968-2000  oli ta Sürgavere kooli direktor ja 2001-2005 õppealajuhataja. Seejärel jätkanud tööd õpetajana. Ta on uurinud Sürgavere kooli ajalugu ja loonud Sürgaverre vanavara ait-muuseumi.

Allikad:

• Kaldma, Helgi. Endla Reimann: ma õpetan ajalugu ja olen ise ka juba elav ajalugu // Sakala (2006) 7. oktoober. URL https://sakala.postimees.ee/2176185/endla-reimann-ma-opetan-ajalugu-ja-olen-ise-ka-juba-elav-ajalugu (vaadatud 30.04.2020)
• Endla Reimann // Viljandimaa koduloolasi. - Tartumaa trükikoda, 2009. Lk 67

Foto Elmo Riig https://sakala.postimees.ee/2176185/endla-reimann-ma-opetan-ajalugu-ja-olen-ise-ka-juba-elav-ajalugu (vaadatud 30.04.2020)

Koostas: Marju Roosileht

1. aprill - Jakob Vares 130

Jakob Vares

1.04.1890 Aidu, Paistu vald, Viljandimaa – 2.07.1942 UssolLag, Solikamsk, NSV Liit
Politseinik

Alghariduse omandas Aidu-Tõlli vallakoolis, Paistu kihelkonnakoolis ja Viljandi linnakoolis. Keskhariduse sai Moskvas, kus teenides apteegis sooritas reaalkooli lõpueksami 1910. aastal. Jätkas õpinguid Petrogradis kõrgematel põllumajanduslikkudel kursustel ja 1917. aastal Riia politehnikumis. Politseiteenistuse kutse omandas 1926. aastal eksternina Politseikooli juures.

1911. aastal astus ta Venemaa keisririigi sõjaväkke, kust vabanes 1912. aastal tagavaraväeohvitserina. Teenis Venemaa keisririigi sõjaväes 1914.-1917. aastail 13. Siberi polgus ja osales Esimeses maailmasõjas, langes 23. oktoobril 1914 haavatuna Lodzi linna all vangi.

1917. aastal tuli Jakob Vares Eestisse tagasi, oli novembrist 1918 kuni septembrini 1919 Viljandimaa miilitsaülem ja Viljandi komandant. Organiseeris Viljandi maakonna komandandina 36—45-a. meeste mobilisatsiooni Paistu, Tarvastu, Suure-Jaani ja Kõpu kihelkondades ja moodustas mobiliseeritutest komandandi komandod Viljandimaa igasse kihelkonda. Komandandi komandode koosseisudest formeeriti hiljem 6. jalaväepolgu 4. pataljoni 13. ja 14. roodud Viljandi maakonna sisemiseks kaitseks. Jakob Vares määrati ka 4. pataljoni ülemaks.

Abiellus 1919. aastal Marie Ernitsaga. Peres oli poeg Eno ja tütred Aino ning Helju.

1920. aastate algul töötas ta Põllutööministeeriumis ja oma talus.

1925. aastal läks Jakob Vares tagasi politseiteenistusse, oli aasta lõpuni Petseri maakonna politseiülem, seejärel Võru-Petseri abiprefekt, 1. aprillist 1927 Viljandi-Pärnu abiprefekt, alates 1. augustist 1931 Tartu-Valga prefekt. 2. kuni 27. juunini oli Jakob Vares Jaan Tõnissoni valitsuse poolt ametist vabastatud. 1. septembril 1934 nimetati Jakob Vares Viljandi-Pärnu prefektiks.

Vabariigi Presidendi käskkirjaga 4. juulist vabastati ametist kaitseseisukorra seaduse § 12 p. 1 põhjal Viljandi-Pärnu prefekt Jakob Vares, arvates 3. juulist 1940.

19. septembril 1940 arreteeriti ta NKVD poolt kodutalus.

 

Tunnustus

• Kotkarist III klass
• Tuletõrje I liigi kuldrist
• PoolaVabariigi hõberist
• Loomakaitse Liidu 2. järgu Roheline Rist

 

Allikad

• O. Pärn Wiljandi-Pärnu prefektiks // Postimees (1940) 5. juuli, lk. 1. URL: https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/07/05/5
• Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918-1938. I. 2. tr. eesti rahvusraamatukogu, 2006. Lk. 302
• Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Vares

29. märts - Erni Hiir 120

29. 03.1900 Karjanurme k, Taagepera v, Helme khk - 27.10.1989 Tallinn
Kirjanik
120 aastat sünnist

Kirjanik Erni  (Ernst) Hiir sündis 29. (vkj 16.) märtsil 1900 Helme kihelkonnas (toonane Viljandimaa) Taagepera vallas Karjatnurme külas talurentniku pojana. Haridustee algas Taagepera vallakoolis Alal ja jätkus Tartu reaalkoolis, mille lõpetas 1918. Samal aastal ilmus esimene luuletus Postimehes.  

1920-1921 õppis Erni Hiir Tartus A. Nieländeri muusikakooli teatriklassis ja osales vabakuulajana Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna loengutel. Edasi tegutses kutselise kirjanikuna. Kirjandusse tuli futuristliku katsetajana, tõsisemalt võetava luuletee alguseks peetakse 1926. aastat. Kuulus rühmitusse „Kirjanduslik orbiit“ ning oli „Arbujate“ luulesuuna kritiseerija. Tema luules on rohkesti ekspressionistlikke stiilivõtteid ning ühiskonnakriitikat, see on retoorilise stiiliga, sageli taotluslikult kunstliku keelega.  „Oma loomingus olen püüdnud sulatada realismi, romantismi, klassitsismi- olen ühte tiiglisse püüdnud segada otsivat vaimulaadi, argipäeva ja paatostki“, on kirjanik ise 1936. aastal öelnud. 

1927. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige korduvalt kuuludes selle juhatusse, 1945-60 oli Erni Hiir ENSV Kirjanike Liidu Tartu osakonna vastutav sekretär. II maailmasõja ajal oli evakuatsioonis Leningradis ja Tšeljabinski oblastis. Kuulus alates 1944. aastast Kommunistlikusse parteisse. 

Nõukogude ideoloogia omaksvõtmine tõi murrangu Hiire loomingusse. Temast sai nõukoguliku eluhoiaku propageerija. Tema luuletused on loosunglikud, deklaratiivsed. Hiirelt on ilmunud rohkesti valikkogusid, ta on tõlkinud vene nõukogude luulet, I. Krõlovi valme, L. Tolstoi romaani „Ülestõusmine“. Ta on avaldanud artikleid ja teatriarvustusi. Eesti NSV teeneline kirjanik aastast 1978. 

Erni Hiir suri 27. oktoobril 1989 Tallinnas. 13. augustil 2009 avati Tõrvas Erni Hiire mälestustahvel.

Foto http://galerii.kirmus.ee/erni/foto/hiir02x.html (vaadatud 11.05.2020)

Allikad:
⦁ Hiir, Erni // Eesti kirjanike leksikon. - Eesti Raamat, 2000. Lk 114
⦁ Hiir, Erni // EE : Eesti Entsüklopeedia : 14 kd : Eesti Elulood. - Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000. Lk 89
⦁ Erni Hiir // Vikipeedia URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Erni_Hiir (vaadatud 11.05.2020)
⦁ Eesti kirjanduse ajalugu : IV kd : 2. raamat. - Eesti raamat, 1984. Lk 175-180

Biograafia koostas: Marju Roosileht

28. märts - Ants Matsalo 125

Eesti sõjaväelane ja Vabaduse Risti kavaler
Ants Matsalo 125
28.03.1895 Kolube t, Turvaküla, Paistu khk - 2.02.1945 Norilski vangilaagris

Eesti sõjaväelane ja Vabaduse Risti kavaler Ants Matsalo (kuni 1935. aastani Hans Matson, 1935–1938 Hans Matsalo) sündis  28. märtsil 1895 Kolube talus Turvakülas Paistu  kihelkonnas. Omandas üldhariduse kohalikus vallakoolis ja Viljandi linnakoolis. Sõjalise hariduse sai Gatšina lipnikekoolis ja Alalisväe Ohvitseride Kursustel ning 1926. aastal lõpetas Kõrgema Sõjakooli.

Võttis osa I maailmasõjast 1915-1917 nooremohvitserina. 

Vabadussõjas osales 2. jalaväepolgu roodu ning pataljoni ülemana, võttes osa paljudest lahingutest ja saades haavata. Osutatud teenete eest annetas Eesti Vabariigi valitsus talle Vabaduse Risti II liigi 3. järgu.

Pärast Vabadussõda jätkas teenistust 2. jalaväerügemendis, 3. diviisi staabis ja kindralstaabis. 1932–1934 oli Viljandis paikneva Sakala üksiku jalaväepataljoni ülem, ühtlasi ajutine Viljandi garnisoni ülem. Tema juhtimise all kolis pataljon Tallinna tänavasse, hoonesse, kus praegu asub Kultuuriakadeemia. Võttis osa Vabadusristi Vendade Ühenduse Viljandi osakonna tööst ning oli Sakala Partisanide Ühingu abiesimees. 

Aastast 1934 oli 1. diviisi staabi ülema kt, alates 1939 3. diviisi staabi ülem. 1938 ülendatud koloneliks. 

Ants Matsalo arreteeriti NKVD poolt 18. juunil 1941, ta suri 2. veebruaril 1945 Norilski vangilaagris (teistel andmetel Siblagis). 

Tema ja ta venna Jaan Matsoni sünnikohas Paistu vallas endise Kolube talu juures avati 23. veebruaril 2008 mälestuskivi.

Foto:  https://www.geni.com/people/Ants-Matsalo-Hants-Matson/6000000009877201475

Allikad:

• Ohvitseride andmekogu // Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum : Eesti ohvitserid 1918-1940. URL: http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1 (vaadatud 04.05.2020)
• Ants Matsalo // Vikipeedia URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Matsalo (vaadatud 04.05.2020)
• Tiiu Luik // Paistu kihelkond.  Paistu Vallavalitsus, 1998. Lk 104

Biograafia koostas: Marju Roosileht

27. märts - Rivo Saaremäe

Lauatennisist
Rivo Saaremäe 25
Sündinud 27.03.1995 Viljandis

Lauatennisist Rivo Saaremäe on Viljandi lauatenniseklubi Sakala sportlane ja Viljandi spordikooli lauatennisetreener. 

Rivo Saaremäe on Viljandimaa meister meesüksikmängus ja meespaarismängus 2010-2012, segapaarismängus 2011, 2012. 

Sakala karikasarja parim noormängija 2009-2011 ning neljakordne karikasarja võitja. 

Võitnud seitse medalit Eesti meistrivõistlustelt (seisuga 2018) ning korduvalt osalenud Eesti koondise mängudes.

Foto: Elmo Riig https://sakala.postimees.ee/4148041/rivo-saaremae-pistab-valismaal-reketi-ukse-vahele (vaadatud 04.05.2020)

Allikad: 
⦁ Viljandi lauatenniseklubi Sakala 30 // Viljandi Lauatennise Klubi Sakala. 2018. Lk 11, 18, 23.
⦁ Viljandi Spordikooli koduleht URL: http://spordikool.viljandi.ee/oppetoo (vaadatud 04.05.2020)
⦁ Rivo Saaremäe // Vikipeedias URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Rivo_Saarem%C3%A4e (vaadatud 04.05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

25. märts - Peeter Raotma 80

 Peeter Raotma 80

25.03.1940 Viljandi – 8.12.2007

Peeter Raotma on lõpetanud C. R. Jakobson nimelise Viljandi 1. Keskkooli ja Tartu Riikliku Ülikooli juristina. Töötas pikka aega oma erialal ning ostu-müügiosakonna juhatajana eestlaste Siberi firmas ja Viljandi suurettevõtteis. Täiendas end Ungaris ja Soomes.

Värsse on kirjutanud kooliajast peale, kuid avaldama hakkas alles elu viimastel aastatel. Tema luulet on ilmunud Sakala, Päevalehe ja Maalehe veergudel ning valimikes „Valguseoks“, samuti kogumikus „Sakala kalender“.

Luulekogu „Tähetunnelis“ leidis tunnustust ajalehes „Sirp“ ja Kanada eestlaste ajalehes „Eesti Elu“.

• Olen luuletajast hoor (2007)
• Tähetunnelis (2004)

24. märts - Kadri Vollmann 80

Foto Peeter Kümmel: 
https://sakala.postimees.ee/282373/viljandis-peetakse-esimest-mahelaata
(vaadatud 5.05.2020)

Koduloo-uurija, põllumajandustegelane
Kadri Vollmann 80
Sündinud 24.03.1940 Tartus

Kadri Vollmann (snd Evert) sündis 24. märtsil 1940 Tartus. Õppinud Uusna algkoolis. Küüditatud perega 1949. aastal Siberisse, kus õppis Tšanovski 45. algkoolis. 1954. aastal jätkas õpinguid Türi keskkoolis. 1960. aastal lõpetas Tallinna Ehitustehnikumi autoteede ja sildade eriala ehitustehnikuna. 

1990. aastast alates täiendanud ennast põllumajanduse, maheviljeluse ja külade arengukavade koostamise alal. Alates 1991. aastast 300-aastase põlise Everti talu (Viljandi vald, Saareküla) perenaine. 

Ühiskondlikult aktiivse naisena kuulub Kadri Vollmann Uusna Haridusseltsi ja Viljandi Valla Külade Ümarlaua juhatusse, ta on Eesti Biodünaamika Ühingu liige, aktiivne Viljandimaa OTT eestvedaja, MTÜ-de Viljandi kasupered ja Seltsiks Sinule liige, olnud Viljandi Maanaiste Ühenduse juhatuse esinaine. On andnud suure panuse Eesti mahepõllumajanduse arendamisesse. 

Kadri Vollmann on uurinud Everti talu aja- ja asustuslugu, Nigoli suguvõsa ning koostanud Everti suguvõsa näitliku sugupuu. Juhendanud õpilaste uurimistöid „Uusna mõisa ringsurnuaed“ ja „Uusna haridusseltsi sõjaeelne tegevus“. 

Allikad:

• Andmed kodulehel teatmik.ee:
• URL: https://www.teatmik.ee/et/personlegal/80159720-Viljandi-Valla-K%C3%BClade-%C3%9Cmarlaud (vaadatud  06.05.2020)
• https://www.teatmik.ee/et/personlegal/80002993-Uusna-Haridusselts (vaadatud  06.05.2020)
• Lakeman, Weralda. Õnnitlused Kadri Vollmannile 80. sünnipäeva puhul! // Maheklubi URL: http://www.maheklubi.ee/uudised/uudis/nnitlused-kadri-vollmannile-80-synnipaeva-puhul/ (vaadatud  06.05.2020)
• Kadri Vollmann // Viljandimaa koduloolasi. 2009. Lk 93

Foto Elmo Riig https://sakala.postimees.ee/633572/ott-kogus-palju-mottekaaslasi (vaadatud  05.05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

22. märts - Ülo Ruubel 90

Ülo Ruubel 
22.03.1930-01.04.2010

Mulkide Seltsi taasasutamise eestvedaja, seltsi vanem ning auliige.  Esimese üleilmse Mulkide kokkutuleku algataja ja Tallinna Mulkide Seltsi vanem. 

2018. aasta 26. mail avati Mulgi vallas Leeli külas Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva puhul Mulke seltsi tammemets, kuhu on istutatud ka Ülo Ruubelile pühendatud puu.

Foto: Mulkide Almanak nr 20 lk 63

Allikad:

• Mulkide almanak nr 19. Tartu : Mulkide Selts, 2009. Lk 6, 7, 10 
• Mulkide almanak nr 20.  Tartu : Mulkide Selts, 2010. Lk 63
• Saar, Ene. EV 100. sünnipäeva aastal ja V Mulgi peo ajal 26. mail tõi Mulkide Selts Mulgimaa südamesse kaks näitust ja istutas tammemõtsa // Eesti Kultuuriseltside Ühendus (2018) 31. mai. URL: https://kultuuriseltsid.ee/ev100/2018/mulkide-selts-rajas-tammemetsa-ja/ (vaadatud 1.06.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

15. märts - Silvia Soro 45

Näitleja, näitekirjanik, dramaturg, lavastaja ja teatripedagoog 
Silvia Soro (snd Sarrap) 
Sündis 15. märtsil 1975 Tallinnas

Lõpetas 1993 Tallinna Õismäe Humanitaarkeskkooli ja 1997 näitleja erialal Viljandi Kultuurikolledži.   Õppis 2010 näitleja ja näitekirjaniku erialal Berliini Kunstiülikoolis ning omandas samal aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis teatrimagistri kraadi.

Töötanud 1997–1998 Ugalas dramaturgina ja 1998–2004 näitlejana, olnud aastast 2004 Karksi Valla Kultuurikeskuse noorteteatri O, 2008–2012 C. R. Jakobsoni nimelise Gümnaasiumi näiteringide ja 2009–2012 Ugala noortestuudio juhendaja, 2009–2011 August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi teatri- ja draamaõpetuse õpetaja ning aastast 2012 Viljandi Gümnaasiumi teatristuudio juhendaja ja avaliku esinemise õpetaja. 

Õpetanud 2011–2012 Viljandi Kultuuriakadeemias esituskunstide disaini teooriat ja olnud aastast 2013 samas rakendusteatri lektor. Teinud noorte- ja harrastustruppidega lavastusi, ühtlasi lavastanud aastast 2008 Nava Laval.  Kuulunud 2005–2012 Noore Tantsu Festivali korraldusmeeskonda. 

Kirjutanud telestsenaariume („Padjaklubi“) ja laulusõnu. Silvia Soro on 2013. aasta Eurovisioonil  Birgiti poolt esitatud laulu „Et uus saaks alguse“ sõnade kaasautor.

Silvia Soro on abielus Ugala teatri näitleja Arne Soroga.

Allikad:
⦁ Silvia Soro // Vikipeedia https://et.wikipedia.org/wiki/Et_uus_saaks_alguse (vaadatud 12.05.2020)
⦁ Soro, Silvia // EE : Eesti Entsüklopeedia URL: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/soro_silvia1 (vaadatud 12.05.2020)

Foto: https://viljandi.jaani.eelk.ee/laste_ja_peretoo_toimkond.php (vaadatud 13.05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

14. märts- Kalle Küttis 70

Haridustegelane Kalle Küttis sündis 14. märtsil 1950 Kohtla-Järvel

Õppis Kohtla-Järve I keskkoolis ja lõpetas 1973. aastal Tartu Ülikooli füüsilise geograafia erialal. Hiljem õppinud Tartu Ülikoolis psühholoogiat ja 2003. aastal kaitses magistrikraadi koolikorralduse teemal.

Kalle Küttis on töötanud Mustla keskkoolis õpetaja ja direktorina, Viljandi Maavalitsuse haridusnõunikuna ja haridusosakonna juhatajana. Kalle Küttis pidas 2004-2009 Viljandi maavanema ametit. 2009-2013 Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler üld- ja kutsehariduse alal. Alates 2013 Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht.

Kalle Küttis on olnud Viljandi Haigla nõukogu liige ja Tiigrihüppe Sihtasutuse nõukogu esimees.

Tunnustused: 

• Valgetähe teenetemärk IV klass 
• The Grand Cross of Commander of Order (Leedu Vabariigi autasu) 
• Kuldne teeneterist (Poola Vabariigi autasu)

Allikad:
⦁ Eesti maavanemate loend // Vikipeedia https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_maavanemate_loend (vaadatud 13.05.2020)
⦁ Kalle Küttis // Vikipeedia https://et.wikipedia.org/wiki/Kalle_K%C3%BCttis (vaadatud 13.05.2020)
⦁ Kalle Küttis // Haridus- ja Teadusministeerium URL: https://www.hm.ee/sites/default/files/kuttis_pdf_0.pdf (vaadatud 13.05.2020)
⦁ Kalle Küttis saab haridusministeeriumis uue töö // Äripäev (2013) 24. aprill URL: https://www.aripaev.ee/uudised/2013/04/24/kalle-kuttis-saab-haridusministeeriumis-uue-too (vaadatud 13.05.2020)

Foto http://www.eestikirik.ee/pohikooli-ulesanne-opi-tundma-ennast-ja-oma-andeid/ (vaadatud 13.05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

12. märts - Jaan Soots 140

Kindralmajor
Jaan Soots 140
12.03.1880 Küti t, Helme khk - 6.02.1942 Solikamski vangla

Kindralmajor Jaan Soots sündis 12. märtsil (vkj 29. veebruaril) 1880. aastal Helme khk Küti talu perepojana. Õppis Helme vallakoolis, Helme kihelkonnakoolis ja Riia Õpetajate Seminaris. 

Astus vabatahtlikuna sõjaväeteenistusse. Õppis Vilno (Vilniuse) sõjakoolis ja omandas kõrgema sõjaväelise hariduse Nikolai Sõjaväeakadeemias Peterburis 1913. aastal. 

Esimeses maailmasõjas oli Jaan Soots kindralstaabi ohvitser, sel ajal algas tema koostöö Soome kindral Mannerheimiga. Oli Mannerheimi vanemadjutant ja ajutine staabiülem. 1916. aastal suunati Jaan Soots õppima Kiievi Lennukooli, pärast mida oli lühikest aega lennuväe käsundusohvitser. 

1918. aastal, kui algas Vabadussõda, asus Jaan Soots Operatiivstaabi ülemana juhtima Eesti kaitseväge. 1919. aastal määrati ta Sõjavägede Ülemjuhataja staabiülemaks. Tänu tema täpsusele ja korraarmastusele toimus sõjalise operatsioonide ettevalmistus  edukalt. Samal aastal kuulus Jaan Soots Nõukogude Venemaaga toimunud läbirääkimiste rahusaatkonda ning tema kindlameelsus ja raudne loogika tagas, et Eesti piir sai meile sobilikku paika. 

Vabadussõjas osutatud eriliste teenete eest annetas Eesti riik Jaan Sootsile Vabadusristi I liigi 1. järgu, Läti riik tunnustas teda koostöö ja abi eest Karutapja 3. ja 2. järgu ordeniga. 

Pärast sõda lahkus Jaan Soots sõjaväeteenistusest ning temast sai aktiivne poliitik. Ta oli riigikogu, rahvuskogu ja riiginõukogu liige, sõjaminister 1921-1923 ja 1924-1927. Jaan Sootsi teeneks on Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuse loomine. 

Alates 1934 oli Jaan Soots Tallinna linnapea ja 1938-1939 Tallinna ülemlinnapea. 

Viljandimaal osales ta Kaitseliidu Sakala maleva juhatuse töös ja oli Vabadusristi vendade Ühenduse Viljandi osakonna esimees. Ta algatas kindral Johann Laidoneri mälestusmärgi paigaldamise tema sünnikohta. Jaan Soots oli „Mulkide Selts Tallinnas“ esimees alates 1934. Elupõlise poissmehena oli tal aega osaleda paljude seltside ja organisatsioonide töös. Ka Karula talu Viljandimaal, mille ta sai Eesti riigilt Vabadussõjas osutatud teenete eest, vajas majandamist.

Helme vallavolikogu valis Jaan Sootsi 1940. aasta märtsis Helme valla aukodanikuks. 

1940. aasta septembris vahistas NKVD Jaan Sootsi Tallinnas tema korteris. Järgnesid ülekuulamised ja surm Solikamski vanglas 6. veebruaril 1942. 

Küti talu õuel avati 1990. aasta 21. aprillil mälestuskivi Eesti riikluse rajajale, Tartu rahulepingule allakirjutanule Jaan Sootsile.

Allikad: 

• Pihlak, Jaak. Mulkide seltsi esimene vanem kindralmajor Jaan Soots // Mulkide Almanak 14. - Mulkide Selts, 2004. Lk 26-27.

Foto http://www.mulgimaa.ee/mulgimaast/vaimne-parand-juured/jaan-soots/ (vaadatud 20.05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

7. märts - Ants Taul 70

Rahvamuusik ja lennundusentusiast Ants Taul on sündinud 7. märtsil 1950 Tõrvas Riidaja kooliõpetaja ja rahvamuusiku Johannes Tauli ning maalikunstnik Lehte Tauli peres.

1974. aastal lõpetas Ants Taul Eesti Põllumajanduse Akadeemia insener-hüdrotehnikuna, 1986-1988 õppis Heino Elleri nimelises muusikakoolis akordioni erialal. 

Ants Taul, keda ka Torupilli-Antsuks kutsutakse, on eesti torupillitraditsiooni taaselustaja ja edendaja. Torupille hakkas ta meisterdama 1970. aastatel ja tegeles sellega kuni 21. sajandi esimese kümnendi keskpaigani. Tänaseks on torupillide meisterdamise üle võtnud tema poeg Andrus. Ants on tegelenud torupillimängu õpetamise ning pereansambel Tuulepill juhendamisega. Ants Taul on ka väga hea lõõtsamängija. Ants Taul on õpetanud Tõrva Lastemuusikakoolis akordioni- ja Viljandi Kultuurikolledžis torupilli- ning lõõtsamängu.

Inseneriharidusega mees tegeleb ka lendamisega, lennuamet on andnud talle lennuõpetaja tunnistuse. Ta on endale ehitanud motodeltaplaani, millega käib Lõuna-Mulgimaad õhust üle vaatamas ja on sõidutanud ka torupillitalu külalisi.

Praegu on Ants Taul tegev Helme kihelkonnas Riidajal Tauli Torupillitalu tegevjuhina. Ants Tauli tütred Anu ja Triinu Taul on tunnustatud muusikud.

Tunnustused:
2000 Aasta isa
2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk torupillitraditsiooni taaselustamise eest Eestis
2014 Mulgimaa Uhkus

Allikad:

• Ants, Anu ja Triinu Taul // Mulgimaa Infoportaal URL: http://www.mulgimaa.ee/mulgimaast/vaimne-parand-juured/ants-anu-ja-triinu-taul/ (vaadatud 14.05.2020)
• Aasta isaks sai torupillimees Ants Taul // URL: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/aasta-isaks-sai-torupillimees-ants-taul?id=931354 (vaadatud 14.05.2020)
• Ants Taul // Vikipeedia URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Taul (vaadatud 14.05.2020)
• Valdaru, Egon. Mulgimaa uhkuseks valiti Riidaja küla tompillimees Ants Taul // Sakala (2014) 11. okt.,  lk 3. URL: https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakala20141011.2.11.2)

Foto:  https://www.mulgimaa.ee/mulgimaast/rahvaluule-rahvalaulud-regilaul-mulgimaal/ (vaadatud 14.05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

5. märts - Mari Vallikivi 45

Mari Vallikivi (sündinud 5. märtsil 1975) on õppinud aastatel 1993–1997 Eesti kunstiakadeemias kunstiteadust, töötanud kirjastuses toimetajana, kureerinud mitusada näitust ning pidanud loenguid. Ta on avaldanud artikleid ja raamatuid. Tema eriala on autsaiderkunst, naivism ja harrastuskunst.

Mari Vallikivi on alates 2003. aastast juhatanud Viljandis Kondase Keskust. Ta on kureerinud näituseid Viljandi Linnagaleriis ja Kondase Keskuses, uurinud autsaiderkunsti. Alates 2004. aastast on Mari Vallikivi teostanud välitöid Eestis uurimaks erivajadustega inimeste, naivistide ja harrastuskunstnike loomingut, mida ta ise nimetab piiriäärse kunsti maailmaks. 

Mari Vallikivi kuulub Kultuurkapitali Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali nõukokku, olles selle aseesimees.

2020. aastal ilmus Mari Vallikivi koostatud raamat „Viljandi motiiv“, kuhu on koondatud 100 Viljandit kujutavat kunstiteost, mille on loonud suuremal või vähemal määral Viljandiga seotud kunstnikud.

Kuula, kuidas kirjanik Urmas Vadi Mari Vallikivi juures töövarjuks käis: https://vikerraadio.err.ee/806805/toovari-mari-vallikivi

Allikad:

• Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali nõukogu koosseis 2019-2021 // Eesti Kultuurkapital URL: https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/kujutav-ja-rakenduskunst/sihtkapitali-koosseis (vaadatud 19.05.2020)
• Mari Vallikivi, Laineli Parrest, Kevin Kohjus. Kaltsukate kunstituur Viljandis // Müürileht (2017) 18. aug. URL: https://www.muurileht.ee/kaltsukate-kunstituur-viljandis/ (vaadatud 19.05.2020)
• Mölter, Kaie. Mari Vallikivi räägib kunstnikutüüpidest // Sakala (2020)  7. märts, lk 11 ; URL: https://sakala.postimees.ee/6915122/mari-vallikivi-raagib-kunstnikutuupidest (vaadatud 15. 05.2020)
• Schwede, Kristel. Maasikad Viljandis // Elukiri (2010) nr 6, lk 28-31

Foto https://vikerraadio.err.ee/806805/toovari-mari-vallikivi (vaadatud 19.05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

1. märts - Jaan Roots 160

Foto: Mesinduse käsiraamat. Kirjastus Valgus, 1968. Lk 12

Kooliõpetaja, mesinik
Jaan Roots 160
1.03.1860 Polli mõis - 3.02.1935

Kooliõpetaja Jaan Roots sündis 1. märtsil 1860 Polli mõisas mõisakupja peres. Õppis Karksi kihelkonnakoolis ja Viljandi kreisikoolis. Omandas õpetajakutse Fr. Hollmanni seminari juures Tartus. 1877. aastast Polli Longi kooli õpetaja. 

Jaan Roots oli Viljandi Mesilasepidajate Seltsi asutaja ja kauaaegne juhatuse liige.  See selts oli Eesti esimene iseseisev mesinduse organisatsioon. Jaan Roots töötas kooliõpetaja ameti kõrvalt mesinikuna 58 aastat, katsetas erinevaid tarutüüpe ja mesindusmetoodikaid. Tema eestvedamisel töötati seltsi juures välja üks esimesi Eesti oludesse sobivaid mesitarusid, nn Viljandi taru. Nimetatud tarutüübi joonised ja ehitamise õpetus avaldati 1905. aastal ajakirjas „Mesilane”. 

1912-1917 oli Jaan Roots Viljandimaa mesinduse instruktor ning hiljem Polli põllutöökooli mesinduse õpetaja. Lõuna-Eestis (Viljandi- ja Pärnumaal) oli Jaan Rootsil mesindusalaste nõuannete, teadmiste ja uute metoodikate levitamisel suur roll. Ta avaldas rohkelt mesindusalaseid kirjutisi ajalehtedes ja ajakirjades ning pidas loenguid.

Jaan Roots kuulus Polli valla volikokku, oli Karksi Majanduse Ühisuse juhatuse liige, Nuia Ühispanga juhatuse liige. 

Jaan Roots suri 3. veebruaril 1935.

Allikad: 

⦁             Mesinduse käsiraamat. - Valgus, 1968. Lk 11, 12.

⦁             Roots, Jaan // Eesti avalikud tegelased. - Eesti Kirjanduse Selts, 1932. Lk 279

⦁             Rohtla, Antu. Mesilastarude areng läbi aja : Kokkuvõte Loengust vabariiklikul mesinduspäeval Uulus 31.07.2010.a. // Mesindus.ee URL: https://mesindus.ee/files/antu_rohtla_-_mesipuu_labi_ajaloo_-_31.07.2010_uulus.pdf (vaadatud 19. 05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

25. veebruar- Rait Õunapuu

Ugala näitleja
Rait Õunapuu
25.02.1990 Järva-Jaani

Rait Õunapuu on sündinud 25. veebruaril 1990 Järva-Jaanis. Lõpetanud 2009. aastal Järva-Jaani gümnaasiumi. Kooliajal lõi kaasa mitmes tantsurühmas ja laulis Järvamaa poistekooris, millest tekkis arusaam, et talle meeldib laval olla.

Rait Õunapuu lõpetas 2013. aastal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias näitleja eriala  9. lennu, samast aastast on ta  Ugala teatri näitleja.

Lisaks teatrile on Rain Õunapuu teinud kaasa mitmes seriaalis ning mänginud filmis „Must alpinist“, kuid südamelähedasem on talle laval mängimine. 

Kaks hooaega järjest (2018 ja 2019) on Rait Õunapuu olnud  Ugalas enim etendusi andnud näitleja.

Tunnustus:

• Ugala teatri publikupreemia Kuldõun 2016

Allikad: 

·        Saarpuu, Kuido. Järva-Jaanist pärit näitleja on endiselt üks koduteatri hõivatumaid // Järva Teataja (2019) 8. jaan. URL: https://jarvateataja.postimees.ee/6493553/jarva-jaanist-parit-naitleja-on-endiselt-uks-koduteatri-hoivatumaid(vaadatud 21.05.2020)

·        Kuusemets, Käti. Näitlejameisterlikkus aitab ka väljaspool lava // Järva Teataja (2011) 14. mai. URL:  https://jarvateataja.postimees.ee/437426/naitlejameisterlikkus-aitab-ka-valjaspool-lava(vaadatud 21.05.2020)

·        CV // Tartu Ülikool Viljandi Kultuuriakadeemia URL: https://www.kultuur.ut.ee/et/etenduskunst/cv_r_ounapuu(vaadatud 21.05.2020)

·        Rait Õunapuu // Ugala teater. URL: https://www.ugala.ee/tootaja/rait-ounapuu/(vaadatud 21.05.2020)

Foto lavastusest „Vanaema ja issand jumal“ https://www.flickr.com/photos/ugalateater/30347642636/in/album-72157669892632630/ (vaadatud 21.05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

24. veebruar - Jaak Kivisäk

Jaak Kivisäk

24.02.1870 Vilsti t, Karksi - 1940
Põllumees ja ühiskonnategelane

Isa Jaak, Ema Ann (Sulg). Õppis Kukese külakoolis ja Karksi kihelkonnakoolis ning täiendas hiljem oma haridust iseõppimise teel. Hiljem Karksi vallas Kulli talu omanik.

Valiti 21-aastasena Karksi vallavolikokku ja ta kuulus pensionipõlveni kõikide vallavolikogude koosseisus. Esimese maailmasõja eel ka vallavanem.  Juubilar oli rahvuslik eestvõitleja ja iseseisvusmõtte õhutaja. 

Põllumeeste kutsehuvide eest võitlejana on Jaak Kivisäk saanud üleriiklikult tuttavaks 1933. a. põllumajanduse kriisiliikumise algatajana ja juhina, mida üldisemalt tunti "Karksi liikumise" nime all. Edumeelse põllumehena oli koha peal esimesi, kes asus põllumajanduse mehhaniseerimisküsimuste lahendamisele. Arendas karjapidamist, sookultuuri, aiandust. Karksi Põllumeeste Seltsi asutaja ja esimees 1918-1936, Karksi tulekindlustusseltsi esimees 1918-st, Karksi Põllumeeste Kogude esimees 1922-1934, Karksi Linaharijate Ühingu esimees 1925-st, Linavabriku ühingu asutaja ja esimees. 

Laulis kooris, Iivakivi karskusseltsi asutaja- ja auliige.

Jaak Kivisäk kogus ka Karksi pärimust. Lõuna-Eesti pärimuse portaalis võib leida tema üleskirjutisi soa- ja katkuaegadest ja Karksi kiriku ehitustest, Kalmemäe oigaja sääreluust, Iivakivi juurest nähtuste ja leiduste kohta, Kitsi talu tondist ja ta väljaajamisest, Karksi kiriku keldrist jt. 

Vaata tema kogutud lugusid lähemalt Lõuna-Eesti pärimuse portaalist: 

• URL:  http://www.folklore.ee/lepp/karksi/?sel_id=28 
• URL: http://www.folklore.ee/lepp/karksi/?sel_id=2)

Allikad: 

• Jaak Kivisäk 70-aastane // Päewaleht (1940) 23. veebr., lk. 8. URL: https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1940/02/23/49
• Laane, Mati. Kuulsad mulgid. URL: https://matilaane.files.wordpress.com/2016/06/mulgitegelased.pdf
• Geni.com

Karksi-Nuia Rahumäe kalmistu. Allikas: Geni.com

13. veebruar - Reti Joandi

Foto: https://www.concept2.ee/et/motivatsioon/miljon-meetrit (vaadatud 28.05.2020)

Harrastussportlane
Reti Joandi 45
13.02.1975 Viljandimaa

Harrastussportlane Reti Joandi on sündinud 13. veebruaril 1975 Viljandimaal. Osaleb aktiivselt ratta-, suusa-, jooksu- ja uisumaratonidel, triatlonitel, jooksudel ja rattasõiduvõistlustel.

Reti Joandi on saavutanud oma vanuseklassis häid tulemusi sisesõudmise võistlustel. Viies Eesti linnas toimunud sisesõudmise maratonil 6. jaanuaril 2018 sõudsid Reti Joandi ja tallinlanna Tiina Kapten vahetustega ühte sõudemasinat jagades välja uue 24 tunni maailmarekordi. Kahepeale kokku läbiti sõudeergomeetril  330 442 meetrit.

Allikad:
⦁ Reti Joandi // Sportos. URL: https://www.sportos.eu/ee/et/reti+joandi (vaadatud 28.05.2020)
⦁ Mäe, Vahur. Eesti sisesõudjad tegid ilma // Eesti Sõudeliit (2018) 8. jaan. URL: https://www.soudeliit.ee/26623/ (vaadatud 28.05.2020)
⦁ Viljandi Sõudeklubi. URL: http://skviljandi.ee/ (vaadatud 28.05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

10. veebruar - Hillar Kattai 100

Foto Endel Veliste
 https://raamatukoguyhing.wixsite.com/sajandirkhoidjad/hillar-kattai (vaadatud 29. mai 2020)  

Raamatukoguhoidja ja koduloolane 
Hillar Kattai 100
10.02.1920 Kiltsi, Vao v, Virumaa - 30.08.1994

Hillar Kattai sündis 10. veebruaril 1920 Virumaal Vao vallas Kiltsis raudteelaste perekonnas. Õppis mitmes koolis, keskhariduse omandas Valga Ühisgümnaasiumis. 

Õppis erinevatel aegadel Tartu Ülikoolis läänemeresoome keeli, eesti keelt ja kirjandust, raamatukogundust ning bibliograafiat, kuid pöördeliste sündmuste tõttu jäi koolitee alati pooleli.  

1943-44 teenis Hillar Kattai Soome jalaväerügemendis, 1945 arreteeriti Nõukogude võimu poolt, viibis vangilaagrites Komimaal ja Arhangelskis kuni 1955. Vanglast vabanedes asus elama Viljandisse.

Alates aastast 1958 töötas Hillar Kattai Viljandi rajooni raamatukogu lugemissaalis, kus õnneks tema harrastused ja igapäevatöö kokku langesid. Koduloohuvilisena alustas ta kodulookartoteegi koostamist ning pani aluse kodulookirjanduse kogule. Aastate jooksul uuris ta Viljandiga seotud inimeste elu ja tegevust, kirjutas artikleid kirjanikest, kunstnikest, keele- ning kirjandusteadlastest. Tema sulest on ilmunud mitmeid Viljandimaaga seotud raamatuid. Tähelepanuväärsed on Hillar Kattai koostatud kirjandusnimestikud. Eriti väärib esiletõstmist Viljandi 700. aastapäevaks valminud ulatuslik kirjandusnimestik "Viljandi läbi aegade". 1984. aastal jäi Hillar Kattai raamatukogutööst pensionile, kuid ka edaspidi oli ta abiks ürituste korraldamisel ja saksakeelse ajalehe „Felliner Anzeiger“ bibliografeerimisel.

Hillar Kattai osales Eesti Looduskaitse Seltsi Viljandi osakonna töös, oli Emakeele Seltsi, Eesti Geograafia Seltsi ning viimastel eluaastatel ka Elias Lönnroti Seltsi liige.

Hillar Kattai suri 30. augustil 1994. 

Allikad:

• Raudla, Heiki. Bibliograaf , kes leidis küsimustele vastuse // Sakala (2010) 10. veebr.,  lk 8. URL: https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakala20100210.1.8 (vaadatud 29.05.2020)
• Valgus, Helle. Hillar Kattai taastas rahva kultuurimälu // Sakala (2005) 5. veebr.,  lk 8. URL:  https://sakala.postimees.ee/2159339/hillar-kattai-taastas-rahva-kultuurimalu (vaadatud 29.05.2020)
• Tavaste, Mare. Hillar Kattai // Sajandi raamatukoguhoidjad URL: https://raamatukoguyhing.wixsite.com/sajandirkhoidjad/hillar-kattai (vaadatud 29.05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

16. veebruar - Maarja Lõhmus 60

Filosoofiadoktor, ajakirjanik ja Tartu Ülikooli ajakirjandusõppejõud

Maarja Lõhmus 60

Aastani 1987 Pärl

1.02.1960

Ta lõpetas 1984. aastal Tartu Riikliku Ülikooli filoloogia-teaduskonna žurnalistika-osakonna. Maarja Lõhmuse praktika-pagasisse kuulub 8 aastat tööd Eesti Raadio ajakirjaniku ja toimetajana, Soome Yleisradiole saadete tegemine ja esinemine; Sirbi-Kultuurilehe toimetajatöö, ajakirjanduse õppejõu töö Tartu ülikoolis ja Helsingi ülikoolis; uurimine ja loengute lugemine California ülikoolis, Westminsteri ja Kopenhaageni ülikoolides.

Ülikoolides on ta õpetanud esinemisoskust, intervjuu andmise ja tegemise oskust; artiklite ja esinemistekstide kirjutamist, aktiivsete esitus-vormide kasutamist; meedia kaudu avalikkuse mõjutamist ja suunamist; praktilise meedia juhtumipõhist analüüsi; artiklite, tekstide, radio/telesaadete ja internetiportaalide analüüsimist (meediasemiootika); meedia ja kommunikatsiooni teooriaid.

Ta on Eesti Akadeemilise Ajakirjandusseltsi juhatuse liige, avaldanud arvukalt artikleid rahvusvahelistes väljaannetes ja esinenud konverentsidel.

Ta on ajalehe „Avalik Eesti“ peatoimetaja.

Allikas: Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž; Vikipeedia

Teosed

• Toimetamine: kas looming või tsensuur (1999)
• Transformation of public text in totalitarian system : a socio-semiotic study of Soviet censorship practices in Estonian Radio in the 1980s (2002)

31. jaanuar - Jaan Masing 145

Jaan Masing (31. jaanuar 1875 Vana-Kariste vald, Pärnumaa – 21. september 1948 Tallinn) oli Eesti poliitik, Majaomanikkude Koja esimees ja I Riiginõukogu liige, arst. Ta lõpetas 1901 Moskva ülikooli arstiteaduskonna, töötas arstina Abjas, Ruhjas ja Tallinnas. Asutava Kogu, IV Riigikogu, Rahvuskogu II koja ja Riiginõukogu liige. 1927 töö- ja hoolekandeminister Jaan Teemanti kolmandas valitsuses

Jaan Masing

31.01.1875 Sõnni t, Vana-Kariste v - 21.09.1948 Tallinn

Arst, ühiskonnategelane

Dr. J. Masing on sündinud 31. jaanuaril 1875. a. Vana-Karistes Sõnni talus Jaak ja Reet (Mägi) pojana. 

Õppis Halliste kihelkonnakoolis, lõpetas Päratu gümnaasiumi ja 1901. a. Moskva Ülikooli arstiteaduskonna. On ennast täiendanud Berliinis, Dresdenis ja Leipzigis. Tegeliku arstina töötas esialgu oma kodukohas Abjas ja siis Ruhjas, kust kutsuti Tallinna linna tervishoiuarstiks, millisel kohal püsis kuni maailmasõjani, organiseerides linna tervishoiuala. Maailmasõja alul kutsuti dr. J. Masing sõtta, kus töötas tegeliku arstina eelliinil, missuguse tegevuse eest on temale annetatud rida vene aumärke. Vabanedes sõjaväest asus dr. J. Masing uuesti Tallinna linna teenistusse seekord nakkushaigla ülemarstiks, kust lahkus 1920. aastal, et töötada eraarstina.

Dr. J. Masing peale arstitegevuse on silmapaistvamaid seltskonnategelasi. 1910. a. alates Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi esimees ja 1922. a. au-esimees. 

Majaomanikuina on hoolitsenud majaomanike organiseerimise ja nende õigusliku seisukorra eest. Oli 1919.—1921. aastani Tallinna Majaomanike Seltsi esimees ja valiti hiljem auliikmeks. Oli üleriikliku Majaomanike Seltside Liidu asutajaid ja selle esimeheks alates 1929. a. Aastast 1937 Majaomanikkude Koja ja 1928-1931 Tallinna Eesti Arstide Seltsi esimees. 

Olnud Asutava Kogu liige. Majaomanike esindajana valitud 4. ja 8. riigikogusse, kus töötanud komisjonides. 1927. a. kutsuti töö-hoolekandeministriks J. Teemandi valitsusse. 1935-1938 Riigi Majandusnõukogu ja aastast 1938 Riiginõukogu liige. 

Töötanud linnavolikogu liikmena, olnud Jaani koguduse juhatuse esimees. 1927. a. alates konsistooriumi abipresident ja kirikupäevadel juhatusliige.

Abielus 1903. a. tuntud lauljanna Ella Grünbergiga, kellega kaks poega. 

Tunnustus

• 1935 – Eesti Punase Risti I järgu II astme teenetemärk

Allikad:

• Dr. Jaan Masing – kolmekordne juubilar // Päewaleht (1935) nr. 30, 30 jaanuar URL:  https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/01/30/26
• Eesti Biograafiline Leksikon :  täiendusköide. 2. tr., 2002. Lk. 163
• Geni.com
• Vikipeedia URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Masing

29. jaanuar - Valda Hedvig Raud 100

Tõlkija Valda Raua 100. sünniaastapäeva tähistamiseks ilmus tema
päevikute, kirjade ja märkmete põhjal koostatud raamat „Üks elu“.
Link raamatule lugjaportaalis: https://www.lugeja.ee/record/1944928

Valda Hedvig Raud 

Aastani 1936 Valda Avotin, aastatel 1936–1941 Valda Aaviste
29.01.1920 Tartu – 8.10.2013 Kääriku t, Heimtali
Eesti tõlkija

Valda Raud sündis 29. jaanuaril 1920. aastal Tartus sõjaväelase peres. Tema koolitee algas Valgas ja Tapal 1938. aastal lõpetas Tallinnas Elfriede Lenderi Eragümnaasiumi ning õppis aastatel 1938–1941 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas inglise filoloogiat (ei lõpetanud), aastal 1951 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna inglise filoloogina.

1941. aastal evakueerus ta (koos abikaasa Mart Rauaga) Nõukogude Liidu tagalasse.

Valda Raud on tõlkinud peamiselt inglise ja vene keelest. Oma esimesed tõlked tegi ta vene keelest ("Äike", 1946), hiljem asus vahendama inglise ja ameerika kirjandust. Tänu Valda Rauale on eesti lugejateni jõudnud sellised teosed nagu Mark Twaini "Valitud jutustused", George Bernard Shaw "Pygmalion", Ernest Hemingway "Ja päike tõuseb", Theodore Dreiseri "Õde Carrie", Kurt Vonneguti "Tšempionide eine", Harper Lee "Tappa laulurästast", Jerome D. Salingeri "Kuristik rukkis" ja John Fowlesi "Prantsuse leitnandi tüdruk". Tema viimaste tööde hulka kuuluvad "Keldi nägemus" ja "Keldi palved" (2003). Rohkem kui pool sajandit kestnud tõlkijateed märgivad mängulised, vaimukad, suurepärase rütmitajuga tehtud eestindused, mis valgustasid ja lõbustasid terveid põlvkondi eesti lugejaid ja teatrisõpru ning avardasid nende maailmapilti. Ta on kirjutanud ka tõlgetele saatesõnu ning artikleid inglise ja ameerika kirjanduse kohta.

Valda Raud oli Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1967.

Tema abikaasa oli Mart Raud ja tütar on tekstiilikunstnik Anu Raud, poeg on tõlkija Annus Raud. Tema isa Voldemar Otto Aaviste (1893–1941) oli sõjaväelane (kolonelleitnant). Viimased aastad elas Valda Raud oma tütre, tekstiilikunstnik Anu Raua juures Kääriku talus Heimtalis.

Valda Rauda on tunnustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Allikad:

• In memoriam: Valda Raud // Sirp (2013) 17. okt. URL: https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/in-memoriam-valda-raud/
• Lahkus Valda Raud // Sakala (2013) 9. okt. URL: https://sakala.postimees.ee/2331446/lahkus-valda-raud
• Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Valda_Raud

29. jaanuar - Johan Ludri 125

Foto http://history.milportal.ru/sudba-flagmana-1-ranga-i-m-ludri/?print=print
(vaadatud 29.05.2020)

Admiral
Johan Ludri 125
29.01.1895 Ärma t, Halliste khk - 26.11.1937 Moskva

Admiral Johan Ludri (Ivan Martõnovitš Ludri) sündis 29. jaanuaril 1895 Halliste kihelkonnas Ärma talu popsi pojana. Lõpetas 1911. aastal Laatre ministeeriumikooli ja asus õppima Kroonlinna merekooli.

Osales Esimeses maailmasõjas ja mereväekomissarina Venemaa kodusõjas. 1918. aastal astus Kommunistlikusse Parteisse. 1923-1927 õppis mereväeakadeemias. NSV Liidu laevastiku juht, I järgu flagman (admiral), oli komissar mitmes laevastikus. 1937. aastast Leningradi Mereväeakadeemia ülem, NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi nõukogu liige.

Autasud:

• Punalipu orden 1928
• Punatähe orden 1935

Johan Ludri hukati 26. novembril 1937 stalinistliku repressiooni ohvrina. Ta rehabiliteeriti 1956. aastal.

Johan Ludrile on Ärma talu õuele püstitatud mälestusmärk.

Allikad:

• Ludri, Johan // EE : Eesti Entsüklopeedia URL: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ludri_johan1 (vaadatud 02.06.2020)
• Судьба флагмана 1 ранга И.М. Лудри // Военно-Исторический Журнал : Издание Минобороны России URL: http://history.milportal.ru/sudba-flagmana-1-ranga-i-m-ludri/?print=print (vaadatud 02.06.2020)

Foto: Mälestusmärk Ärma talus. URL: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ludri_johan1 ( vaadatud 02.06.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht