Kaali Kirme
Jaan Koorti päevaraamat
Tänapäev, 2009Kaalu Kirme «Jaan Koorti päevaraamat» räägib silmapaistva maalikunstniku, skulptori ja keraamiku Jaan Koorti (1883–1935) elust ja tegemistest põhiliselt Tartus, Pariisis ja Moskvas. Fiktiivse päeviku on Kaalu Kirme koostanud Jaan Koorti artiklite ja kirjade põhjal ning osaliselt on kasutatud ka kunstiajaloolisi uurimusi ja Koorti kaasaegsete mälestusi. Päevik on meeleolukas lugemine, mis loob oma ajastu pildi, rääkides põnevalt ka eesti kunstnike ja kirjanike aktiivse kogukonna elust Pariisis 1905–1915. Raamatut ilmestavad fotod Koortist, tema perest ja sõpradest ning loomulikult tema töödest.
Rainer Alas Järvamaa mõisad : Mis kusagil oli ja mis sellest järel on : Kihelkonniti 2005. aasta maakonna piirides
Kuma, 2009
Järvamaad iseloomustab väga mitmekesine maastik, mille määravaks olemuseks on tema asend Eestimaa suurel veelahkmel Soome lahe, Väinamere ja Pärnu vesikondade vahel. Et maakonna aluskorraks on lubjakivi, siis on mõisaarhitektuuris selle kivi domineerimine iseenesestmõistetav. Vaid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul lisandub suurejooneline maakivi kasutamine, seda eriti viinavabrikute ja tallide ehituses. Vähesel määral võeti omaks ka tellise kasutamine mõisa peahoones. Sellised ehitusmaterjalid on teguriks, miks Järvamaal on säilinud sedavõrd rikkalik mõisaarhitektuuripärand. Samuti on 1905. aasta sündmused ja sõjad Järvamaad säästnud. Järvamaa tänastes piirides oli kuni I maailmasõja lõpuni 109 mõisat, sealhulgas 79 rüütlimõisat.
Raamatus on:- Rüütli-, kõrval- ja poolmõisad ning pastoraadid kihelkonniti 2005. a maakonna piirides valdade kaupa
- Lühikokkuvõte hoonestusest ja omanikeringist
- Heraldilise kirjeldusega aadlisuguvõsade vapid
- Asukohakaardid, register
- Huvitavat lisalugemist vanemast trükisõnast
Loe veel ka asjaarmastaja arvamust Nahkanuia ajaveebist