Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

teisipäev, 13. oktoober 2009

Ihu, hinge ja tervise heaks : 10/2009

Peter Abrahams
Eakate tervise-entsüklopeedia
TEA Kirjastus, 2009

-Levinumad haigused
-Praktilised nõuanded haiguste ära tundmiseks, ennetamiseks ja raviks
-Järg populaarsele «Pere terviseentsüklopeediale» ja «Lapse terviseentsüklopeediale»
-Üle 600 värvifoto ja illustratsiooni
-Selge ülesehitus ja põhjalik indeks
-Konsultantideks on tuntud Eesti arstid
-Esmatrükk Suurbritannias 2009

Lisaks asjatundjate koostatud ning tõlgitud tekstidele sisaldab raamat enam kui 600 kõrgekvaliteedilist fotot ja illustratsiooni. Ühtaegu üksikasjalik ja ülevaatlik teatmetos on väärt käsiraamat igasse peresse ning praktiline lisamaterjal perearstidele ja meditsiiniõppuritele. Teos käsitleb väga põhjalikult mitmesuguseid olulisi teemasid, näiteks menopausi, luude hõrenemist, angiini, infarkti, südamehaiguseid, dementsust (sealhulgas Alzheimeri tõbe), insulti kui keskealiste ja eakamate inimeste kõige sagedasemat invaliidususe põhjust, eesnäärmevähki, katarakti ja glaukoomiat ning muid eakatele iseloomulikke vaevusi, näiteks liikumispuuet, diabeeti, pidamatust ja kroonilist bronhiiti. Eraldi peatükk on pühendatud sellelegi, kuidas kõrges eas treenida ning heas kehalises vormis püsida. Huvipakkuva teema või otsitud lõigu leidmise lihtsustamiseks on raamatu lõppu lisatud põhjalik register.

Timo Atula, Karin Blomgren, Anu Kantele, Virve Koljonen, Kyösti Oikarinen, Jari Suvilehto ja Hanna Thorén
Kõrva-, nina-, kurguhaigused : Valvearsti teatmik
Medicina, 2009


Vaatamata erialale puutuvad valvearstid kokku kõrva-, nina- ja kurguhaigetega igas valves. Just erakorralise abi- ja perearstide töö lihtsustamiseks soovisimegi anda juhtnööre erakorraliste kõrva-, nina- ja kurguhaiguste diagnoosimiseks ja raviks. Lisaks leidub peatükkides ka suuniseid eriarstidele. Oleme püüdnud liita samade kaante vahele kõrva-, nina- ja kurguhaigused kui ka muud lähemalt seonduvad ägedad probleemid. Raamatus leiavad käsitlemist ka esmaabi juhised tihti probleeme tekitavatele ägedatele hambahaigustele, millest arstide põhikoolituses on suhteliselt vähe juttu. Lisasime ka informatsiooni ravi- ja diagnoosimise meetoditest erihaiglas. Ulatusliku pildimaterjali tõttu ongi raamatu sõnaline osa suhteliselt kokkusurutud.

Mütoloogia : Maailma müüdid ja legendid
Pegasus, 2009


“Mütoloogia” on ülevaatlik ja usaldusväärne teejuht maailma müütide ja legendide juurde, mis kirjeldab nende olulist rolli meid ümbritseva maailma seletamisel. Teoses vaadeldakse ka müütide eesmärki – kuidas on aegade jooksul seletatud meid ümbritseva maailma tekkimist, loodusnähtusi, armastust ja õnnetusi.

Müütides on esindatud üldinimlikud teemad – loomine, emake maa, loomad, armastus, sünd ja surm –, sest neil motiividel on oluline osa kõigi paikkondade inimeste elus. Kuid leidub ka teistsuguseid lugusid, mis väljendavad vaid teatud kultuuridele ja maadele omaseid või teatud ajaloosündmustega seotud uskumusi.

Käesoleva kogumiku müütilised lood jagunevad kuude ossa: klassikaline ajajärk, Euroopa mütoloogia, Egiptuse ja Aafrika mütoloogia, Lähis-Ida ja Aasia mütoloogia, Okeaania mütoloogia ja Ameerika mütoloogia. Iga osa viib lugeja reisile kaugetesse aegadesse, ellu ärkavad maailma levinumatest müütidest tuntud kaasakiskuvad sündmused ja tegelased.

Eepilised lood mõrvadest ja sõdadest on kõrvuti kütkestavate lugudega õnnelikust või õnnetust armastusest ning müütidega veidrustest, ebatavalistest ja üleloomulikest nähtustest. Alustades Heraklese, kuningas Arthuri, Osirise ja Gilgamešiga ning lõpetades Šiva ja Quetzalcoatliga räägib “Mütoloogia” jumalatest ja kangelastest, kes on andnud ainest imelistele lugudele – maailma müütidele ja legendidele.

Rikkalikud illustratsioonid – üle 750 värvilise reproduktsiooni skulptuuridest, gravüüridest, kaljujoonistest ja maalidest, mis pärinevad maailma suurematest galeriidest, muuseumidest ja erakollektsioonidest – teevad “Mütoloogiast” üle aegade kestva lugemisvara.

20. sajandi mõttevoolud
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009


«20. sajandi mõttevoolud», tutvustab 20. sajandi mõjukaid mõttevoolusid alates elufilosoofiast ja lõpetades ostkoloniaalsete uuringutega. Kogumiku 36 portreepeatükki keskenduvad sajandit enim mõjutanud mõtlejatele, lisatud on kümne mõttevoolu üldtutvustused. Kogumiku sissejuhatus annab ülevaate 20. sajandi filosoofiliste voolude omavahelistest seostest ning mõjudest kaasaja kultuurile.

Loe lisaks:
Johannes Saar „20. sajandi mõttevoolud: kogu talveks lugemist ja magamist“
Raimu Hanson „Teadusraamatute taevasse kerkis uus särav täiskuu“
Aija Sakova „974 lehekülge mõtlevale lugejale“

Hannes Vanaküla
Mees ja naine. Inimese kirjeldus
2009

Eesti maagid otsisid planeedi mälupangast inimese kirjeldust. Kuna nad seda ei leidnud, teadsid nad, et on esimesed, kes on jõudnud pruuni egregori nähtamatus pooles kaheksandale astmele, seega on nende kirjeldus mehest ja naisest esimene siin planeedil.
Varem on küll kirjeldusi tehtud, aga need on vigased või hävinenud. Alati on mingi osa jäänud avastamata.

Timothy Leary
Ekstaasipoliitika
Tallinn,
2009

Kuuekümnendate aastate vaimne revolutsioon lõi uue postpoliitilise, ecstasyl ja individuaalsel vabadusel põhineva ühiskonna. See liikumine oli «vaimustus», millest oleks võinud arvata, et see saabub alles 21. sajandil. See oli müstiliste, üleloomulike, kummituslike ja viirastuslike unenägude kulminatsioon, mille me lõime kõrgeimas psühhedeelilises (avatud meele) seisundis. Ekstaasipoliitika esimene väljaanne ilmus 1968. aastal. Hiroshima-järgsete elektrooniliste laste esimene laine oli siis just saanud 21-aastaseks. See raamat oli dramaatiliselt erinev varasematest tekstidest, kus mõõdukad Harvardi psühhometristid kirjutasid teadvust avardavadest toiduainetest ja droogidest. Psühhedeeliline kogemus ja psühhedeeliline lugeja olid õpetlikud kirjutised, mis olid rajatud vanadele šamaanitraditsioonidele ja millest võisid saada juhendid küpsetele mõtlevatele otsijatele.

Hartwig Hausdorf
Kohtumised hoomamatuga : Fantastiliste fenomenide reisijuht
Olion, 2009


Autor võtab meid kaasa oma maailmareisile, kus võib leida asju, mis panevad hinge kinni. Ta jagab lugejaile praktilisi nõuandeid ja reisiinfot, mille abil ise suunduda meie planeedi saladuslikke paiku külastama. Ta viib meid Hiinasse püramiide avastama, Maltale saladuslikke «rattarööpaid» vaatama, Austraaliasse egiptuse hieroglüüfe imetlema, Lihavõttesaarele hiiglaslike raidkujude üle pead murdma, Mehhiko varemetelinna Toetihuacani meie päiksesüsteemi iidse mudeliga tutvuma, Saksamaa väikelinna koduloomuuseumi «kanainimest» uudistama ja veel paljudesse hämmastavatesse kohtadesse.

Loe raamatu kohta ka Õhtulehe raamatublogist
Vasakul: Monstrum humanum rarissimum
Paremal: Deformeeritud kalju Peruust


Georg Brandes
Søren Kierkegaard
Sari Avatud Eesti Raamat
Ilmamaa, 2009

Georg Brandese (1842–1927), kirjandusteaduse võrdlev-ajaloolise meetodi looja realistlik ja seni vähetõlgitud monograafia tema rahvuskaaslasest, Taani filosoofia suurvaimust Sören Kierkegaardist. See pole ainult ühe isiku lugu, vaid vaade tervele ajastule. Georg Brandes oli nooreestlaste kaasaegne ning on mõjutanud näiteks Gustav Suitsu, Friedebert Tuglast, Johannes Aavikut. Köide sisaldab ka Jaan Pärnamäe järelsõna ning Peeter Oleski põhjalikku esseed «Georg Brandes, Kierkegaard ja Eesti». Käesolev teos on vajalik täiendus seni eesti keeles ilmunud Kierkegaardi teostele.

Isetegemine : 10/2009

René Pere
Kohupiimavärv ja savikrohv
Ajakirjade Kirjastus, 2009


Praktiline raamat poppidest remondimaterjalidest. Kohupiimavärv ja savikrohv on tervislikud ja keskkonnasõbralikud ning nendega saab viimistleda nii vanu kui uusi maju.

Iseremontijale mõeldud raamat tutvustab põhjalikult kohupiimavärvi ja savikrohvi valmistamist ja kasutamist. Kirjas on erinevad värviretseptid, õpetused soovitud tooni saamiseks, aga ka võimalikud vead ja hilisemad probleemid värvitud pinnaga.

Materjalidega töötada on tore ja loov, kaasa lüüa saavad lapsedki. Mitu peret jagavad oma kogemusi kodu remontimisest ökomaterjalidega. Arvukad fotod näitavad kohupiimavärvi ja savikrohvi sobivust mitmes stiilis interjööridesse.

Kultuur : 10/2009

Jõgevamaa : Kuninglik väärikus, Kalevipoja jõud
Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2009


Kuigi Jõgevamaa on Eesti maakondade hulgas suuruselt alles üheksandal kohal, ulatub ta Euroopa Liidu idapiirist Mandri-Eesti keskpunktini. Tema territooriumile mahub kolm üsna eriilmelist piirkonda: seal on nii sooalasid kui ka kõrgustikke ning oma osa mängib Euroopa suuruselt neljanda järve – Peipsi – hingus. Ehkki iseseisva maakonnana on Jõgevamaa eksisteerinud ainult kuuskümmend aastat, on tänaste jõgevamaalaste ja nende eelkäijate panus Eesti aja- ja kultuurilukku ning majanduse arengusse olnud väga suur. Rohkete värvifotodega esindusraamat annab ülevaate Jõgevamaa ajaloost, loodusest ning majandus-, haridus-, kultuuri- ja spordielust, samuti kõigist maakonna omavalitsustest – kolmest linnast ja kümnest vallast. Eraldi peatükk on pühendatud Jõgevamaa seotusele Kalevipoja muistenditega. Raamatu lõpust leiab valiku maakonna eri piirkondadest pärit traditsioonilisi toiduretsepte.

Meeste maailm 20. sajandi algul = The World of Men in the Early 20th Century
Tallinna Linnamuuseum, 2009


Tallinna Linnamuuseumi muuseumiaasta raames valminud näituse kataloog. Näitusel on eksponeeritud 20. sajandi alguse meeste igapäevast ja pidulikku riietust, aga ka spordiriietust ning erinevaid aksessuaare. Külastajad saavad uudistada omaaegseid meeste hügieenitarbeid nagu juuksevõided, vuntsihoidjad jm. Kui aeganõudev oli meeste riietumisprotseduur, selgub fotoseeriast „Härrasmees riietub“. Näha võib ka haruldasi mundreid, sealhulgas Mustpeade vennaskonna paraadmundreid koos uhkete kiivrite, püstoli- ja padrunitaskute, õla- ning vöörihmadega. Näitus jääb avatuks kuni 15. novembrini.

Eesti perioodika : 1941-1944
Eesti Rahvusraamatukogu, 2009

Kronoloogiaregister
Teemaregister
Ilmumiskoharegister
Asutuste ja organisatsioonide register
Trükikojaregister
Isikuregister
Kasutatud kirjandus

Acta Semiotica Estica (6. osa)
Tartu Ülikool, 2009

Järjekorras kuues Acta Semiotica Estica sisaldab taas läbilõiget mitmepalgelisest semiootika-aastast. Selle aasta sisse mahtus konverents «Kohane ja kohatu semiootika», millel peetud ettekannete põhjal loodud artiklid moodustavad käesoleva kogumiku põhiosa. Seetõttu on kesksed kohasuse ja kohatuse, kohandamise ja kehastamise, aja ja ruumi teemad. Mitmed artiklid tegelevad uurimisobjekti ja uurimisvahendite vaheliste suhetega. Peeter Toropi artikkel kõneleb kultuuri analüüsitavusest ja selle uurimisvahendite kohandamisest kultuuri kui objekti spetsiifikale. Silver Rattasepp uurib erinevaid aja mõtestamise viise. Tiit Remm käsitleb ajalisuse ja ruumilisuse problemaatikat «lõpu» ja «alguse» probleemi linna uurimises. Ruumi korrastustüübi spetsiifika kaudu uurib Velázqueze maali «Las Meninas» Linnar Priimägi. Peeter Selg ja Andreas Ventsel analüüsivad laulva revolutsiooni diskursuse näitel nimetamise rolli hegemoonses tähistamisprotsessis. Maria-Kristiina, Mihhail ja Rebekka Lotman jätkavad eelmises numbris alustatud käsitlust autometakirjeldusest eesti luules. Luulet uurib ka Katre Väli, ent seda suulise esituse ja kehastamise ning aega ja ruumi paigutamise aspektist. Katre Pärn käsitleb kinokeelemudeli arengut strukturalistliku kinosemioloogia perioodil. Tavalisest mahukamas «Märkamiste» rubriigis sisaldub sel korral Tartu-Moskva koolkonna liikme Boriss Gasparovi järelsõna raamatule «Kirjanduslikud leitmotiivid» (tõlkinud Eva Lepik), Mihkel Kunnuse mõtisklus religiooni mõjust inimesele, Malcolm Ashmore'i, Derek Edwardsi ja Jonathan Potteri artikkel reaalsusdemonstratsioonide retoorikast, Meelis Kaldalu neli semiootilist mõtteharjutust ja Ülo Vooglaiu austusavaldus tuntud vene sotsioloogile Vladimir Jadovile kui Õpetajale. Nagu alati, sisaldab kogumik ka ülevaadet Eesti semiootikute tegevustest eelmisel aastal.

Peter K. Austin
Tuhat keelt : Elavad, ohustatud ja hääbunud
Koolibri, 2009


Maailmas kõneldakse enam kui 6000 keelt, mille kõnelejaskonnad ulatuvad ühest-kahest inimesest sadade miljoniteni. Iga keel on väga rikas: keeles kajastub rahva elu, tegevus, mõtteviis ja tunded. Asjatundjate hinnangul on 2050. aastaks hääbunud pooled tänapäeva keeltest.

Juhtivate keeleteadlaste põhjalik käsitlus tutvustab keeli geograafiliste piirkondade kaupa. Iga keele juures on antud selle kõnelejate arv, kirjeldatud keele arengut ja geograafilist leviala. Suuremate keelte juures on ära näidatud ka kirjapilt ja selle eripära või samatähenduslikud sõnad mõne sugulaskeelega.

Tihti on üles loetletud ka numbrid ühest kümneni. Raamat on illustreeritud asjakohaste kaartide ja fotodega, lisatud on ka väike lingvistiline seletav sõnastik.

Ajalugu ja ajalooteadused : 10/2009

Riikliku iseseisvuse taastamine parlamentaalsel teel aastatel 1990-1992 : Rahvusvaheline ajalookonverents 21.-22. august 2008. Ettekannete kogumik
20. Augusti Klubi, 2009


Käesolev kogumik annab ülevaate 21.-22. augustil 2008. aastal Tallinnas toimunud rahvusvahelisest konverentsist, mis keskendus Balti riikide iseseisvumise ning kogu Nõukogude Liidu lagunemisega lõppenud ajalooperioodile.

Kogumik püüab anda objektiivse ülevaate ka Eesti iseseisvuse taastamisest parlamentaarsel teel aastatel 1990-92. Konverentsile esitatud ettekanded Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest olid inimestelt, kes ise osalesid pöördeliste aastate sündmustes ja arengutes.

Teine tulemine II : Välisministeeriumi taasloomise lugu
Välisministeerium, 2008


Kogumiku „Teine tulemine“ II osa „Välisministeeriumi taasloomise lugu“ on järg ja ühtlasi lõpetus 2001. aasta sügisel alanud välisministeeriumi taastamisega seotud mälestuste kogumisele. Välisteenistuse 90. sünnipäevale pühendatud osa on keskendunud sündmustele peamajas perioodil umbes 1990-1995, rõhuasetusega iseseisvuse taastamisele ja sellele vahetult järgnenud perioodile.

Mati Laur ja Tõnu Tannberg
Inimene, ühiskond, kultuur (3. osa) : Uusaeg
Avita, 2009


Õpikusarja kolmas, uusaega käsitlev osa. 21 peatükis käsitletakse kolme suurema plokina Euroopa ajaloo põhijooni absolutismiajastul, revolutsioonide ja restauratsiooni perioodil ning rahvusriikide ajastul.

Peatükk raamatust nähtav SIIT

Eesti oikumeenia lugu
Eesti Kirikute Nõukogu, 2009


Käesolev väljaanne on esimeseks katseks kokkuvõtvalt esitada oikumeenilist tegevust Eestis viimase saja aasta jooksul.

Oikumeenia ajaloo uurimise algatajaks oli Eerik Jõks, kes on teose toimetuskolleegiumi juhataja ehk teisisõnu kannab organisatoorset vastutust raamatu ilmumise eest. Eeltöid Eesti oikumeenilise liikumise ajalugu käsitleva raamatu väljaandmiseks on tehtud juba 2007. aasta sügisest. Oma panuse teose valmimisse on andnud üle kümne autori, kelle saadetud kaastöödest peatükkide toimetajad n-ö loo vormisid. Raamatu viimasesse, 3. peatükki on muu hulgas koondatud erinevate inimeste mälestused ja arusaamad sellest, miks ja kuidas EKN 1989. aastal asutati.

Koostöös Tartu ülikooli usuteaduskonnaga väljaantava raamatu kokkupanemisel seati Jõksi sõnul eesmärgiks, et teos poleks pelgalt kitsale lugejaskonnale mõeldud, vaid köidaks kõiki, kes tunnevad huvi Eesti aja- ja kirikuloo vastu.

Raamatus on kolm osa:
-20. saj algus kuni II maailmasõjani
-II maailmasõjast kuni 1989
-1989 kuni tänase päevani.

Lisaks veel mitmeid huvitavaid rubriike, palju fotosid. Koguteos lõpeb leksikoni ja isikunimede registriga.

Tõnu Tannberg ja Bradley Woodworth
Vene impeerium ja Baltikum: venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses
Sari Eesti Ajalooarhiivi toimetised
Eesti Ajalooarhiiv, 2009

Seekordsed Ajalooarhiivi toimetised üritavad anda oma tagasihoidliku panuse paljurahvuselise Vene impeeriumi äärealade poliitika tundmaõppimisse. Kogumiku «Vene impeerium ja Baltikum: venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses» kokkupanekul lähtuti kahest eesmärgist: tuua eestikeelse lugejani valik huvipakkuvaid võõrkeelseid artikleid ning avaldada eelkõige Eesti ajalooga seotud originaaluurimusi kõnesoleva perioodi kohta. Kogumik koosneb kahest köitest, millest esimeses keskendutakse Venemaa arengute analüüsile ning Eesti (laiemalt Baltikumi) ajaloo üldisematele probleemidele, teise aga on koondatud konkreetsemad uurimused.

Rohkem toimetistes kajastatust saab lugeda SIIT

Keskaja küla : [rahvusvaheline ajalookonverents : 21. mai 2009, Padise] : ettekannete kataloog = Medieval village : catalogue of papers
Padise Vallavalitsus, 2009

Raamat sisaldab 2009. aasta kevadel Padisel toimunud rahvusvahelise ajalookonverentsi ettekannete tekste nii eesti kui inglise keeles. Ettekanded keskenduvad keskajale maal, peamiselt Padise-piirkonnas. Aivar Põldvee ettekanne annab ülevaate Padise kloostri suhetest Lõuna-Soomega. Kaur Alttoa ettekanne keskendub Padise kloostri kunstiajaloo aspektidele ning kloostri uurimise hetkeseisule. Helen Böme keskendub artiklis Padise kloostri raiddetailide tähendusele. Krista Andreson kõneleb Harju-Risti kiriku Kolgata grupi päritolust. Taani ajaloolase Lene Møllerupi artikkel keskendub Taani Ømi tsistertslaste kloostri eluolule. Soome arheoloogi Andreas Koivisto ettekanne kõneleb Vantaa lähedal Gubacka keskaegses külas korraldatud väljakaevamiste tulemustest. Elisabeth Iregreni ettekanne annab ülevaate lastest keskajal Kesk- ja Lõuna-Rootsi luuleidude põhjal.

Maailmapärand : Erakordsete paikade täielik teejuht
Tänapäev, 2009


Käeolevast raamatust saab ülevaate kõikidest praeguseks kirjeldatud UNESCO maailmapärandi objektidest. Seda suurepärast raamatut ilmestab üle 650 kauni värvifoto. „Maailmapärand“ on meie planeedi kultuuri ja loodusaarete ainulaadne teejuht, mis aitab levitada üldisi ideaale ja väärtusi, mida UNESCO püüab oma üleilmse ettevõtmisega toetada.Raamatust leiate:¤ Üle 650 jalustrabava foto¤ UNESCO maailmapärandi 878 paiga kirjeldused¤ Asukohakaardid iga paiga juures

See on liialdamata kõige põhjalikum raamat, mis seni UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud vaatamisväärsuste kohta ilmunud. Selle poolest ei ole raamat ainulaadne mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas.

Paikasid, mida raamatus kirjeldatakse, on 878. Just nii palju oli neid UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud 2009. aasta märtsi seisuga. Ühtede kaante vahele kokku panduna annavad need hoolikalt välja valitud kohad värvika ülevaate meie planeedi ajaloo põhietappidest, olulistest bioloogilistest ja ökoloogilistest protsessidest, Maa bioloogilisest ja kultuurilisest mitmekesisusest, loodusnähtustest, inimese loomegeniaalsusest ja suhetest loodusega, inimasustuse kujunemisest ja paljust muust. Kõikehõlmavuse ja mitmekülgsuse poolest võiks “Maailmapärandit” nimetada entsüklopeediliseks teoseks.

Kuidas raamatule aluseks olev maailmapärandi nimistu üldse loodi ja mida see endast täpsemalt kujutab? Koïchiro Matsuura sõnadega: “Viiskümmend aastat tagasi ujutati Aswāni kõrgpaisu ehitamise tõttu üle suur osa Niiluse orust, kus asusid paljud muistse Nuubia aarded, sealhulgas Abu Simbeli templid. Teades, et ohustatud templid ja taiesed on midagi palju enamat kui lihtsalt rahvusliku huvi ja uhkuse objektid, algatas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsioon (UNESCO) esimese rahvusvahelise päästekampaania. Koondati raha ja asjatundjaid, et need monumendid lahti võtta ja uues asupaigas taastada. UNESCO üleskutse päästa maailma ühe rikkama ja vanema tsivilisatsiooni tõeliselt silmapaistvad mälestised aitas kogu planeedi inimestel mõista kultuuripärandi kõikehaaravat mõõdet. Nõnda triumfeeris tehnika enneolematu vägitegu; pealegi aitas see ülimalt edukas kampaania sillutada teed põhjapanevale arusaamale, mis tähendus on inimkonna ühisel pärandil, nagu rõhutab UNESCO koostatud ja selle liikmesriikide poolt 1972. aastal vastuvõetud “Maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon”.

Selle, üldiselt “Maailmapärandi konventsioonina” tuntud rahvusvahelise lepingu on praeguseks ratifitseerinud 186 riiki ja kuulsasse maailmapärandi nimekirja kuulub nüüd 878 paika meie planeedi 145 riigis. Nimekirja on kantud maailma kõige kuulsamaid paiku nagu muistsete nabatealaste Petra linn Jordaanias, legendaarne Ateena akropol, Austraalia Suur vallrahu, Peruu “inkade kadunud linn” Machu Picchu ja Tšiili Rapa Nui rahvuspargi päratult suured moai’d (kivipead). Peale kuulsate paikade on nimekirjas ka palju vähem tuntud kohti, näiteks Kreeka Meteora kloostritega kroonitud kaljutipud ja “draakon”, kelle kodu on Indoneesia Komodo rahvuspark.”

Richard Cavendish
1001 ajaloolist paika mida elu jooksul peab nägema
Varrak, 2009

See, UNESCO-ga koostöös valminud põhjalik raamat on mõtteline järg populaarsele raamatule «1001 looduse imet, mida elu jooksul peab nägema« ning pakub ulatusliku ülevaate tuntud ajaloolistest paikadest. Lugeja viiakse põnevale rännakule mööda maailma, et tutvustada selliseid iidse pärandi hulka kuuluvaid rajatisi nagu Suur Hiina müür, Egiptuse püramiidid, aga ka 20. sajandi olulisimaid sündmusi tähistavaid memoriaale; ühtlasi tutvustatakse maailma kuulsamaid religioosseid objekte nagu Nutumüür Jeruusalemmas või Orvieto katedraal Itaalias. Esindatud on ka tähelepanuväärsed valitsejate residentsid alates Versailles'st kuni Valge Majani ning maailma ajaloo suurimad lahingutandrid alates Gettysburgist kuni Somme'ini. Kogu seda geograafiliselt liigendatud teavet illustreerib enam kui 800 vapustavat fotot.

Esteetika ja kunst : 10/2009

Eesti vallamajad
Tänapäev, 2009

Vanade vallamajade saatus on olnud erinev – nii mõnedki väärikad hooned on vallavalitsuste kasutuses tänaseni, osa täidab muid ühiskondlikke ülesandeid, paljudest on saanud elamud, kuid suur osa neist on hävinenud.

Kindlasti võib nõustuda väitega, et poole sajandi pikkune omavalitsuskogemus oli see pinnas, millelt 1918. a sai sündida Eesti riiklus. Nõnda oli selles täita oma roll ka vallamajadel. Just neis hooneis õppis eestlane valima esindajaid, määrama makse, koostama eelarvet, majandama valla elu ning kaaluma tõde ja õigust.

Album „Eesti vallamajad“ sisaldab üle 200 foto, tutvustused on lisaks eesti keelele ka inglise ja saksa keeles.

Viljandi maakonna vallamajadest on selles raamatus kajastatud Adavere, Aidu, Heimtali, Holstre, Imavere, Kabala, Kõo, Kärstna, Olustvere, Pajusi, Puiatu, Pärsti, Riidaja, Rutikvere, Soosaare, Suure-Kõpu, Sürgavere, Taevere, Tuhalaane, Uue-Põltsamaa, Uue-Võidu, Uusna, Vana-Põltsamaa, Vana-Võidu, Viiratsi, Viljandi, Võisiku ja Õisu vallamajad.
Pool sajandit restaureerimist Eestis 1950-2000 = Restoration of architectural heritage in Estonia 1950-2000 : Eesti Arhitektuurmuuseumi näitus Rotermanni soolalaos 22. maist-16. augustini 2009
Eesti Arhitektuurimuuseum, 2009


Näituse «Pool sajandit restaureerimist Eestis. 1950–2000» kataloog tutvustab 20. sajandi teise poolel Eestis restaureeritud ehitismälestiste koorekihti. Kataloogi sissejuhatus annab ülevaate olulisematest perioodi restaureerimismaastiku kujundanud sündmusest. Sissejuhatuse autoriks on aastakümneid muinsuskaitset juhtinud arhitekt Fredi Tomps.

Eesti parkide almanahh 2
Muinsuskaitseamet, 2009

Keskkonnaministeeriumi ja Muinsuskaitseameti koostöös on valminud "Eesti parkide almanahhi” teine osa, milles eri alade spetsialistid käsitlevad parkidega seotud temaatikat ning probleeme nii Eestis kui ka välismaal.

"Eesti parkide almanahhi" eesmärk on väärtustada Eesti maastike erinevaid aspekte, tõsta inimeste keskkonnateadlikkust ning aidata kaasa Eesti parkide ja seeläbi kultuuri ja looduspärandi säilimisele. Kogumik kätkeb endas pikemaid ja lühemaid pargiteemalisi artikleid oma ala asjatundjatelt. Käsitletakse parkide looduskaitselisi, muinsuskaitselisi, kultuurilisi, ajaloolisi ning kaasaegseid probleeme ja lahendusi. Tegu on perioodilise trükisega, mille esimene number ilmus 2007. aastal.“Eesti parkide almanahhi” teine number tutvustab laiemale lugejaskonnale ajaloolisi ning nüüdisaegseid parke, linnahaljastuse probleeme ja lahendusi, samuti parkide hoolduse ja korrastamisega seotud küsimusi. Trükis on mõeldud nii maastikuarhitektidele, ajaloolastele, loodus- ja keskkonnakaitsega tegelevatele inimestele kui ka kõigile teistele pargihuvilistele. Väljaannet saab osta suurematest raamatupoodidest ning Muinsuskaitseameti raamatukogust. Almanahhi toimetajaks on Tiina Tammet. Toimetuskolleegiumisse kuulusid Anneli Randla, Urve Sinijärv, Piret Palm ja Tiina Tammet. Väljaandmist toetasid SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Keskkonnaministeerium ja Muinsuskaitseamet.

70 meie maakera arhitektuuripärli : Imekspandavad rajatised ja kuidas need ehitati
Koolibri, 2009

Siia köitesse valikute tegemiseks oleks võrdse veenvusega sobinud mitu kriteeriumi. Praeguses mõttes käivad «ime» alla inimeste mõtte- ja kätetöö viljad, mis kujutavad teetähist mingi liigi arengus – olgu siis tegemist suurte sildade kavandamise või tammide, kanalite ja katedraalide ajalooga. Iga mõõdupuu järgi jätkavad selles köites esitatavad rajatised inimeste innustamist ja vaimustamist, kas külastamisel või lihtsalt neist lugemisel. Oleme kandidaate otsinud üle maailma, kuna meistritööd pole kunagi piirdunud lääne tsivilisatsioonidega.

Haridus ja kasvatus : 10/2009

Väärtused, iseloom ja kool : Väärtuskasvatuse lugemik
Tartu Ülikool, 2009

Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks, hoolivaks? Kui jah, siis kuidas? Käesolev tõlke kogumik annab ülevaate kaasaegse anglo-ameerika haridusfilosoofia kolmest enim levinud lähenemisest.
Ratsionalistlik kõlbluskasvatuse mudel, sh väärtuste selitamise meetod, keskendub protsessile, mille kaudu saavad õpilased jõuda oma väärtusteni.

Iseloomukasvatuse mudel paneb rõhku hariduslikele tingimustele, mis toetavad vooruslike iseloomujoonte kujunemist ja kinnistumist.

Integreeriv eetiline kasvatus püüab kaht mudelit ühendada, pidades võrdselt oluliseks nii reflektiivse arutlusvõime arendamist kui ka iseloomujoonte kujundamist.

Lugemik annab ka palju praktilisi näpunäiteid, kuidas väärtuskasvatust tulemuslikult läbi viia. Siin esitatud mudelid on pärit teistsugusest kultuuriruumist, nii et neid ei saa üks-üheselt üle võtta. Samas aitab teiste maade kogemuse tundmine meil töötada välja Eesti koolile sobiliku(d) väärtus kasvatuse mudeli(d).

Liisusalmid ja lasteriimid : Liisusalmide ja lasteriimide kasutusvõimalused lasteaia õppe- ja kasvatustegevuses
Sari Õpetajalt õpetajale
Ilo, 2009


Riimi tajumine on lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamise oluline eeldus. Liisusalmide ja lasteriimide kasutamine integreeritud tegevustes ehitab silla ühest tegevusest teise. Mida rohkem seoseid tekib, seda enam areneb lapse intellekt. Lisaks aitavad liisusalmid meeleolu tõsta ja õpitut paremini meelde jätta.

Liisusalmid ja lasteriimid on jaotatud raamatus 5 teema alla:
-keele ja kõne arendamine
-lugemisvalmiduse kujundamine
-liikumistegevused
-loodusõpetus
-matemaatika

Lasteaiaõpetaja tunnustamise ja hindamise võimalusi
Sari Õpetajalt õpetajale
Ilo, 2009

Kogumik on mõeldud nii lasteaia pedagoogidele kui juhtidele, samuti eelkoolipedagoogikat õppivatele üliõpilastele. Keskne teema on õpetaja motiveerimine, tunnustamine ja hindamine lasteaias. Temaatika on aktuaalne, kuna tänapäeval uuritakse palju õpetaja professionaalse arengu toetamise võimalusi, kus olulisel kohal on ka motiveerimise ja hindamise süsteemid. Lasteasutustes sõltub personali tasustamine enamasti omavalitsuse võimalustest, seega on oluline leida ka mitterahalise tunnustamise võimalusi ning luua töötaja vajadusi arvestav tunnustussüsteem. Kogumik koosneb neljast artiklist, kus lisaks teoreetilistele alustele on esitatud ka praktilisi näiteid.

Sõiduõppe liiklusülesanded = Упражнения по правилам дорожного движения
Jeppe Auto, 2009


Väljaanne soovib olla abiks autokoolis õppijale ja algajale autojuhile ning huvitavaks meeldetuletuseks juba kogemustega sõitjale keeruliste liiklusolukordade lahendamisel. Raamat sisaldab erineva raskusastmega ülesandeid ning vastuseid neile ülesannetele koos lühikommentaaride ja viidetega liikluseeskirjale. Teoses kasutatud skeemide kujundamisel on arvestatud kaasaegsete trükitehniliste võimalustega. Tõlge ka vene keelde.

Eesti Üliõpilaste Seltsi album (19. osa)
EÜS, 2009


Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) XIX album pakub sissevaadet Eesti vanima akadeemilise üliõpilasorganisatsiooni loosse ning kutsub kaasa mõtlema ja tegutsema Eesti riigi, ülikooli, hariduse, meie lipu tähenduse ja tuleviku heaks.
0Seltsi esimene album ilmus aastal 1889. Nüüdseks kolme sajandi vältel välja antud albumid on olnud alates esimestest kuni käesolevani väga erineva saamisloo, sisu ja ülesandega. Eesti rahva, ülikooli, riigi ja EÜSi tuleviku teema on olnud olulisel kohal. EÜSi, kuid selle kaudu ka Eesti ülesannete ja tuleviku eesmärkide teemal kutsub kaasa mõtlema ning rääkima ka 19. album.

Tartu Kõrgem Kunstikool. Lend 2008 : Tartu Kõrgema Kunstikooli valitud diplomitööd 2008
Sari Toimetised 10
Tartu Kõrgem Kunstikool, 2009


TKK toimetiste trükkimine algas 2003. aastal Peeter Linnapi koostatud fototekstide kogumikuga „Käsitlusi fotograafiast”, rektor oli toona Ants Juske. Sel kevadel publitseeritud toimetiste 10. number „Valitud diplomitööd 2008” sisaldab 20 tudengi kirjatükid. Tudengite diplomitööde kirjalike osade kogumikuna ilmus ka toimetiste 6. ja 7. number, mis näitab, et tegu on traditsiooniga. Ajakirjanikutaustaga Tartu Kõrgema Kunstikooli rektor Vallo Nuust on võtnud kunstitudengite kirjaoskust isikliku asjana, korraldades selleteemalisi seminare ja loovkirjutamise kursusi. Kuna erialasid on TKKis seitse, on ka kirjutisi seinast skulptuurist ja animatsioonist kuni fotograafiani. Merilyn Püss kirjutab fotograafia seostest tsensuuriga plaadikujunduses. Ta teeb järelduse, et tsensuur on kaotanud suure osa oma tähtsusest ning sunnitud kohanema muutuva maailmaga. Lea Tui leiab artiklis „Lühike uurimus hirmust ja hirmudiskursuste muutustest 20. sajandil”, et ohud meie ümber on muutunud, kuid instinktid jäänud samaks. XXI sajandiks on evolutsiooniline hirm koondatud kehalisse kogemusse, igapäevased vitamiinid, toonust tõstvad dieedid, vananemisvastased kreemid, ilukirurgia, treeningurežiimid on meie vastus surmahirmule.

Evelin Kuusiku „Alasti kirjanikud” on lühiuurimus enesepaljastusest ja selle vältimatusest kunstiloomingus. Diplomitöö autor jõuab järelduseni, et loominguline paljastus on loomingu kaudu avalikkusele esitatud reaalsus, milleks võib olla näiteks autori või kellegi teise elu. Riina Niine lühiuurimus „Animatsiooni hingestamine” on seotud ka tema enda filmiprojektiga. Autor selgitab asjaolusid, millest sõltub elulisus ja usutavus animatsioonfilmi hingestamisel. Kogumikust leiab veel kuueteistkümne autori artikli.

Developments in political, legal, societal and cultural thought : articles in social sciences and humanities
Sari Proceedings of the Institute for European Studies International University Audentes No. 5
International University Audentes, 2009


The fifth issue of the Proceedings of Institute for the European Studies, IUA, TUT “Developments in political, legal, societal and cultural thought” came out of print recently. The editor-in-chief of this peer-reviewed collection with an international editorial board is Prof Peeter Müürsepp and IUA is represented by the articles by James Thurlow, James O’Neil, Katarina Pijetlovic and Ranno Tingas. The other contributions come from EBS, University Nord, University of Bedfordshire (UK) and Aarhus University (Denmark). From now on the Proceedings of the Institute for European Studies will appear twice a year. This is an important step on the way of transforming the edition into an internationally recognized scientific journal.

Lembit Andresen
Algust otsimas
Tallinna Ülikool, 2009

Tallinna Ülikooli emeriitprofessori Lembit Andreseni 80. sünnipäeva puhul ilmunud kogumik annab ülevaate tema elust ja teadustegevusest. Raamat algab Vello Paatsi pikema usutlusega juubilari varasemast elust ja õpingutest, temaga koos töötanud inimestest, läbielatud sündmustest, teadustegevusest, reisidest, muuseumi rajamisest jm. Teine mahukam osa hõlmab valiku publitseeritud artikleid, mis annavad ülevaate L. Andreseni teadushuvidest ja nende kujunemisest läbi aja. Raamatu lõpus on professor Andreseni publikatsioonid aastatest 2004–2009 ja kirjutiste bibliograafia tema enda kohta.

Mart Rannut, Ülle Rannut ja Anna Verschik
Keel, võim, ühiskond : Sotsiolingvistika ja keelepoliitika õpik
TPÜ kirjastus, 2003


Raamat annab konspektiivse ülevaate keelepoliitikast ja -korraldusest. Ta jaguneb kolmeks püramidaalstiilis kirjutatud osaks. Alguses antakse keelepoliitika üldkäsitlus ajaloolises arengus, järgnevalt vaadeldakse kolme komponenti -- võimu, ühiskonda ja keelt --, selle omadusi ning sellega seonduvaid nähtusi ning kolmandas osas jõutakse välja keelekorralduseni, kus vaadeldakse selle eri aspekte ning alajaotusi täpsemalt.

Selgituseks on lisatud näiteid eri maade keelekorraldusest. Iga peatüki lõpus on pakutud välja rühmatööks sobivad arutlusteemad ning kirjandus sügavamaks uurimiseks.

Muusika. Kino. Teater. Sport : 10/2009

Maria Lord ja John Snelson
Muusika ajalugu : Antiikajast tänapäevani
Sari Kultuurilugu
Koolibri, 2009


”Kultuuriloo” sarja raamatud on mõeldud lugejale, kes soovib saada kiiret, kuid põhjalikku ülevaadet kultuuriajaloo oluliste teemade kohta. Informatsioon on toodud kronoloogilises järjekorras ning edastab põhiteadmisi, kirjeldades ajastute tähtsamaid suundumusi, teemasid ja tegijaid.„Muusika ajaloo“ autorid on võtnud kokku lääne muusika arenguloo, kirjeldades kronoloogilises järjestuses kõige olulisemaid muusikalisi sündmusi ja arenguid läänemaailma üldise ajaloo taustal. Oma käsitluses lähtuvad Lord ja Snelson Euroopa suurtest stiiliperioodidest, võttes peatükkide kaupa vaatluse alla erinevad ajastud neile iseloomulike tunnustega. Muusikastiilidest rääkides selgitavad autorid lugejale ka ajastutele omast mõttelaadi ja erinevate piirkondade ajaloolis-poliitilisi tagamaid, samuti toovad paralleele kirjandusest ja kujutavast kunstist ning kirjeldavad tehnoloogilisi arenguid, tänu millele on lugejal kergem jälgida teatud muusikastiilide ja -voolude kujunemise lugu.

AegKiri (3. osa) : Variatsioone eesti muusikale
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, 2009

Raamatus on esile toodud Peterburi konservatooriumi mõju eesti rahvusliku heliloomingu, interpretatsioonikunsti ja muusikahariduse kujunemisele. Kuues peatükis on arhiivmaterjale tutvustavaid artikleid, muuseumi korraldatud konverentside materjale, noorteadlaste uurimusi, suurkujude tähtpäevadele pühendatud kirjutisi (Gustav Ernesaks 100, Eugen Kapp 100, Jüri Variste 100 jt), museaalsete harulduste tutvustusi (näiteks John Dunstable'i haruldane käsikiri pärgamendil) ja ülevaadet muuseumi tegevusest. Värvi lisavad muusikalised akvarellid muuseumikogust.
Raamatuga on kaasas CD Heino Elleri loominguga. CD saab küsida Viljandi Linnaraamatukogu üldlugemissaali letist.

Justin Scott
Trummari piibel : Trummimängu ABC
Sinisukk, 2009


Lihtne info ja käepärased nõuanded algajale trummarile. Õppetunnid keskenduvad mängutehnikale ja liigutustele, et saaksite mängida oma esimeses bändis olenemata sellest, kas olete rocki, funki, kantri, R'n'B, tehno või reggae fänn.

Diagrammid ja illustratsioonid hajutavad noodikirja saladuseloori, võimaldades lugeda nooti ja mängida rütme. Raamatut on mugav kaasas kanda – nii saate alati harjutada. Spiraalköide võimaldab ka mängides teksti jälgida.

Raamatuga on kaasas CD, mida saab küsida Viljandi Linnaraamatukogu üldlugemissaali letist.

Loodusteadused ja geograafia : 10/2009

Enn Pirrus
Eestimaa suured kivid : Suurte rändrahnude lugu
Teaduste Akadeemia kirjastus, 2009

Rändrahnud kuuluvad pankranniku ja meteoriidikraatrite kõrval Eesti olulisemate geoloogiliste loodusmälestiste hulka. On vähe neid, kes hiiglaslikele rahnudele aukartusega pilku poleks pööranud või lapsena "kivikuningat" mänginud. Suurtest kividest pajatab rahvasuu erinevaid legende, aga teadlastele räägivad rändkivid eelkõige jääajast ning mandriliustiku liikumise seaduspärasustest.

Suuri kive - rändrahne, millel ümbermõõtu vähemalt 10 m - on Eestis teaduslikult kirjeldatud ja uuritud juba alates 19. saj. teisest poolest. Süstemaatiliselt sai nende registreerimine alguse 20. saj. alguses Loodusuurijate Seltsi eestvedamisel. Viimase 25 a vältel koostatud "Eesti ürglooduse raamatu" andmebaasis on selliseid kive ligi 1800. Enamik suurematest ja tähelepanuväärsematest suurtest kividest on tänaseks looduskaitse all ning mitmedki kivihiiglased kujutavad endast olulisi turismiobjekte.

Raamatus "Eestimaa suured kivid" annab geoloog ja teenekas populariseerija prof. Enn Pirrus põhjaliku ülevaate suurte rändrahnude olemusest, uurimise metoodikast, nende mõõtmetest, koostisest, levikust, kasutamisest ja kaitsmisest ning paljust muustki. Raamatu aluseks on "Eesti ürglooduse raamatu" andmebaas ning autori ulatuslikud välitööd viimasel 15 a. Põhiteksti lisadena on raamatus ära toodud ülevaatlikud andmed nii hiidrahnude (ümbermõõt üle 25 m) kui ka paljude seni vähetuntud ning -külastatud suurte kivide kohta. Teksti illustreerivad joonised ja graafikud ning ligi 100 värvifotot.

Elektrooniline koopia (pdf vormingus) on kõigile kättesaadav kahe erineva versioonina:
Täisversioon (pdf, 60 MB)
Ilma värvifotodeta (pdf, 5 MB)

Raamatu elektroonilist versiooni või selle osasid võib mitteärilistel eesmärkidel vabalt kasutada ja levitada viidates autorile (Enn Pirrus) ja väljaandjale (TTÜ Geoloogia Instituut); täpsemad litsentsitingimused vt. Creative Commons, http://creativecommons.org/licenses/by-nc/3.0/.
Raamatu trükkimine ning elektrooniliselt kättesaadavaks tegemine sai võimalikuks tänu
Keskkonnainvesteeringute Keskusele ning koostööle looduskalender.ee meeskonnaga. Raamatu käsikirja koostamist toetas ka Eesti Teaduste Akadeemia.

Enn Pirrus (24.11.1935).
Lõpetanud Tartu Ülikooli 1959. a geoloogina, teaduste kandidaat aastast 1966 ning teaduste doktor aastast 1989. Töötanud Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudis teaduri ja sektorijuhatajana (1959–1992), Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituudis rakendusgeoloogia professorina (1992–2002), aastast 2002 emeriitprofessor. Avaldanud teaduslikke uurimusi settekivimite kujunemise, meteoriidikraatrite geoloogia, loodushoiu ja maavarakasutuse kohta. Geoloogiaõpikute ning suure hulga populaarteaduslike kirjutiste autor. E. Kumari looduskaitsepreemia laureaat 2005. Aastatel 1994–2001 juhtis geoloogiliste loodusmälestiste üleriigilise andmebaasi “Eesti ürglooduse raamat” koostamist, selle rändrahnude osal baseerubki käesolev raamat.

Suured looduseuurijad
Sinisukk, 2009

Raamat loodusloo tekkest – Aristotelesest Darwinini – läbi maailma suurimate loodusuurijate elukäigu, avastuste, kirjelduste, süstemaatika ja tervikorganismide mõistmise. Ajalugu illustreerivad kaunid maalid ja täpsed joonised, millel on kujutatud linde, loomi, fossiile, kalu, limuste kodasid ja geoloogilisi objekte.

Loe veel Indrek Rohtmetsa ülevaadet „Võluv retk looduseuurimise lätetele“ (Horisont 1/2009)

Joanna Yarrow
Kuidas vähendada oma ökoloogilist jalajälge : 365 ettepanekut rohelise mõtteviisi järgimiseks
Sinisukk, 2009


Ökoloogiliseks jalajäljeks nimetatakse inimtegevuse mõju keskkonnale energia- ja veekasutusest jäätmekäitluseni ning seda väljendatakse pindalana, mida on loodusel tarvis inimtegevuse mõju tasakaalustamiseks. Säästev eluviis pole kasulik mitte ainult planeedile ja mõnikord pangaarvele, vaid ka teie tervisele. Raamatust leiate praktilisi juhiseid, mis aitavad vähendada teie poolt tekitatud keskkonnamõju. Professionaalid õpetavad, kuidas pöörata oma elus uus, roheline lehekülg.

Ökoloogilise jalajälje arvutused põhinevad kahel tõsiasjal:
- esiteks on võimalik jälgida ja identifitseerida enamikku ettevõtte tarbitavatest ressurssidest ning jääkainetest, mida tekitatakse;
- teiseks on enamik ressursi- ja jäätmevoogudest võimalik ümber arvutada bioloogiliselt tootlikuks alaks, mis on vajalik nende ressursside tootmiseks ja jäätmete kõrvaldamiseks.

Ökoloogiline jalajälg hindab toote või teenuse elutsükliga kaasnevat ruumikasutust ja on mõõdetav hektarites aasta kohta.
Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ja vett on hõivatud materjalide tootmiseks.

Austraalia
Sari Silmaringi reisijuhid
Koolibri, 2009


See reisijuht aitab teil oma Austraalia-külastust maksimaalselt nautida. «Teretutvus Austraaliaga» asetab kogu selle kauge maa geograafilisse, ajaloolisse ja kultuurilisse konteksti. 17 peatükki, sealhulgas «Sydney», kirjeldavad kaarte, fotosid ja jooniseid abiks võttes riigi eri piirkondi ja suuremaid linnu ning tähtsamaid huviväärsusi. Soovitusi hotellide, restoranide, kaupluste ja meelelahutuspaikade kohta leiate «Reisija teatmikust». «Elutähtsaid juhiseid» jagab nõuandeid reisil toimetulekuks. Praktilise teabe jagu on eraldi olemas Sydney, Melbourne'i ja Brisbane'i peatükkides.

Silmaringi reisijuht : TOP 10
Koolibri, 2009


Kreeta

Ehkki väga kreekapärane, on Kreeta siiski riik riigis, sel on oma ajalugu, folkloor ja tavad. Reisijuht jaotab saare kolmeks piirkonnaks. Keskmine piirkond hõlmab Kreeta pealinna Irákleiot, suurimaid arheoloogiliste väljakaevamiste kohti Knossost, Phaistósi ja Górtyst ning Mália ja Liménas Chersonísou kuurorte. Läänepiirkond hõlmab Réthymnot, Chaniád ja kaunist Samariá mäekuru. Idapiirkond hõlmab puhkekuurorti Ágios Nikólaost.

Parimatest kuurortidest kuni vaatamisväärsuste, tavernide ja pidustuste loeteludeni – esikümned annavad teile näpunäiteid, mida iga reisija hädasti vajab. Aja ja raha säästmiseks on koguni nimekiri kümnest asjast, mida kindlasti vältida.

Küpros

Top10 on taskuformaadis raamat sarjast "Silmaringi reisijuht", mis annab nõu, kuidas leida, osta, maitsta, näha sihtkoha kümmet kõige tähtsamat asja ning kuidas valmistada oma reis ette nii, et reisil olles aega võimalikult sihipäraselt kasutada. Igas Top10 raamatus on täpsed ja detailsed kaardid ning värvifotod ja arvukalt edetabeleid. Nõnda võib olla kindel, et ükski tähtis vaatamisväärsus või meelelahutus ei jää märkamata.

Käepärases raamatus on välja toodud:
- 10 tähtsamat muuseumi ja galeriid,
- 10 tähtsamat kirikut, mošeed või templit,
- 10 paremat restorani, baari ja klubi,
- 10 väljapaistvamat ajaloolist või moodsat ehitist,
- 10 paremat hotelli igas hinnaklassis,
- 10 lustakamat kohta lastele,
- 10 ostupaika,
- 10 põnevamat jalutuskäiku, kaunimat aeda ja parki,
- 10 kasulikku nõuannet.

Poliitika, majandus ja seadusandlus : 10/2009


Õiguse sotsiaalsest olemusest ja toimest ühiskonnas : Artiklite kogumik
Avatar Holding, 2009


Silvia Kaugia koostatud kogumik "Õiguse sotsiaalsest olemusest ja toimest ühiskonnas" on pühendatud õiguse instituudi eelkäija IUA õigusteaduskonna professori Eduard Raska mälestuseks.
Pilt Themisest. Sama kujutis on ka raamatu kaanel

Kogumiku väljaandmist toetasid TTÜ õiguse instituut ning selle juures tegutsev Jean Monnet teadmuskeskus.

Haldusõigus üldosa : Tekstid toodud muudatuste ja täiendustega seisuga 1. september 2009
Juura, 2009

- Haldusmenetluse seadus
- Riigivastutuse seadus
- Asendustäitmise ja sunniraha seadus
- Halduskoostöö seadus


Kaitsepolitseiamet : Aastaraamat 2008

Kaitsepolitseiamet on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi kaitsepolitsei taastati Politseiameti osakonna staatuses ametlikult 1. märtsil 1991. Iseseisva ametkonnana alustas Kaitsepolitseiamet tööd 18. juunil 1993. Alates 01.03.2001 jõustunud Julgeolekuasutuste seadusega muutus Kaitsepolitseiamet politseiasutusest julgeolekuasutuseks. Kaitsepolitseiameti põhiülesanneteks on riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele suunatud tegevust puudutava teabe kogumine ja töötlemine ning taoliste tegude ennetamine, riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine, riigisaladuse kaitse, terrorismivastane võitlus, kõrgemate riigiametnike võimalike korruptiivsete tegude paljastamine ning seaduses sätestatud juhtudel kuritegude kohtueelne uurimine ja väärtegude kohtuväline menetlemine. Kaitsepolitsei uurimisalluvusse kuuluvad süüteod Eesti Vabariigi või rahvusvahelise julgeoleku vastu; terrorism; süüteod inimsuse ja rahu vastu; sõjasüüteod; tsiviilkäibes keelatud lõhkematerjali ja lõhkeseadeldiste ebaseaduslik käitlemine ning nendega plahvatuste korraldamine; osad kõrgemate riigiametnike poolt toime pandud ametialased süüteod; salakaubavedu kui kuriteo objektiks oli radioaktiivne aine, lõhkematerjal, strateegiline kaup, tulirelv või laskemoon või kui kuriteo pani toime ametiisik oma ametiseisundit ära kasutades; riigisaladuse avalikustamisega seonduvad süüteod; sotsiaalse vaenu õhutamine. Kaitsepolitseiametil on osakonnad Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel ja Pärnus ning jaoskonnad Võrus ja Narvas. Peahoone paikneb Tallinnas Tõnismäel.

Aastaraamatuga tutvu SIIN

Eesti statistika aastaraamat. 2009 = Statistical Yearbook of Estonia. 2009
Statistikaamet, 2009


Kogumik koosneb trükisest ja CD-ROMist, koondades olulisema statistilise info Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaal- ja majanduselu kohta. Trükise rõhuasetus on 2008. aasta andmetel, mida võrreldakse kolme-nelja viimase aastaga. Raamatu alguses on analüütiline sotsiaal- ja majandusülevaade, samuti Eestit iseloomustavad teemakaardid. Omaette peatükk esitab võrreldavat statistikat peamiselt Euroopa riikide kohta. Raamatu lõpus on statistiliste mõistete ja definitsioonide tähestikuline loend ning sisujuht. Trükisele on lisatud CD-ROM, mis pakub statistiliste näitajate pikemaid aegridu ja esitab statistikat ka maakondade ja omavalitsusüksuste kohta. Tarkvarapakett PC AXIS võimaldab koostada statistika andmebaasi tabelitest uusi tabeleid, opereerida andmetega tabeli sees ja tabelite vahel, esitada andmeid graafiliselt ning teha teemakaarte. CD-ROMil on ka Statistikaameti 2008. aasta tööaruanne. Mõeldud laiale kasutajaskonnale.

CD saadaval Viljandi Linnaraamatukogu üldlugemissaali letist.

Maakonnad arvudes. 2004-2008 = Counties in Figures. 2004-2008
Statistikaamet, 2009


Piirkondliku statistika analüütiline kogumik koosneb trükisest ja CD-ROMist. Trükis käsitleb maakondade arengut Eesti regionaalarengu strateegias püstitatud eesmärkidest lähtudes. Maakondi võrreldakse omavahel ka teemakaartide abil, mõnda valdkonda käsitletakse põhjalikumalt. Igale Eesti maakonnale, Tallinnale ja kogu Eestile on pühendatud viie aasta sotsiaal-majanduslikku arengut kajastav peatükk, mis põhiliselt koosneb tabeli kujul esitatud infost. Maakondi iseloomustab ühesugune näitajatevalik: pindala, haldusjaotus, mitmesugused rahvastikku, haridust, tervishoidu, kuritegevust, tööhõivet, elanike sissetulekut ja kulutusi, ettevõtlust, maafondi, keskkonda jms iseloomustavad näitajad.CD-ROM sisaldab maakondade arengut iseloomustavate põhinäitajate aegridu, Baltimaade võrdlusandmeid, regionaalarengut käsitlevate artiklite arhiivi ja valikut Statistikaametis tehtud kaartidest.

CD saadaval Viljandi Linnaraamatukogu üldlugemissaali letist.