Viljandi Muuseum, 2010
Käesolev monograafia annab ülevaate Läti Karutapja ordeni ja Eesti vabaduse Risti ajaloost ning kasutamisest. Tegemist oli iseseisvunud vabariikide esimeste teenetemärkidega, mida annetasid mõlemad riigid Vabadussõjas aastatel 1918–1920 vastastikku osutatud teenete eest.
Raamatu mahukama osa moodustavad ordeni pälvinud isikute ülevaatlikud elulood. Karutapja orden annetati 142 Eesti sõjaväelasele ning Vabaduse Risti sai 50 tsiviilisikut ja sõjamehest Läti kodanikku. Teos on rohkesti illustreertitud teemakohaste fotodega. Lisatud on kronoloogiline loend mõlema riigi teenetemärkide annetamise kohta ning läti-ja ingliskeelne lühikokkuvõte.
Käesolev monograafia annab ülevaate Läti Karutapja ordeni ja Eesti vabaduse Risti ajaloost ning kasutamisest. Tegemist oli iseseisvunud vabariikide esimeste teenetemärkidega, mida annetasid mõlemad riigid Vabadussõjas aastatel 1918–1920 vastastikku osutatud teenete eest.
Raamatu mahukama osa moodustavad ordeni pälvinud isikute ülevaatlikud elulood. Karutapja orden annetati 142 Eesti sõjaväelasele ning Vabaduse Risti sai 50 tsiviilisikut ja sõjamehest Läti kodanikku. Teos on rohkesti illustreertitud teemakohaste fotodega. Lisatud on kronoloogiline loend mõlema riigi teenetemärkide annetamise kohta ning läti-ja ingliskeelne lühikokkuvõte.
Arvustused:Haav, Margus. Raamat täidab lünka / Margus Haav . - Sakala (2010) 22. juuni, lk. 1
Renno, Olav. Relvavendlusest sündinud vabadus / Olav Renno . - Sakala (2010) 10. juuli, lk. 5
Pajur, Ago, 1962-
Kui eestlased tapsid Lätis karusid / Ago Pajur .- Akadeemia, ISSN 0235-07771. (2010) ak. 22, nr. 10, lk. 1894-1899.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar