Sakala kalender 2011 : loomingulise kollektiivi Sakala Kalender väljaanne

Loominguline kollektiiv Sakala Kalender: Heiki Raudla, Ain Vislapuu, Jaak Pihlak, Marge Liivakivi, Olav Renno
Sakala Kalender, 2010

Äsja ilmunud 22. «Sakala Kalender» võtab luubi alla sellised Viljandimaaga seotud inimesed, kellest ajaloo annaalides tihti ei räägita. Kalendrit välja andva loomingulise kollektiivi eestvedaja Heiki Raudla ütles, et muu hulgas on juttu ehitusmeister Jaan Rotbergist, kes ehitas Viljandis ja selle ümbruses üle poolesaja maja. Pikem käsitlus on peaaegu 108-aastaseks elanud mehest Juhan Kallastest. Trükitud on ülevaade Ilmar Raua turniiridest ja lugu sellest, kuidas taassündis Seasaare teater. Samuti on juttu linnapea põgenemisest Saksamaale 1991. aastal. Lisaks leiab käsitlusi meedium Helmi Reisest, vapsidest Kihnu saarel ja paljust muust. Traditsiooniliselt on kalendris koha leidnud kalendaarium, tähtpäevade loend ja kultuurisündmuste kroonika.

(Allikas: «Sakala Kalender» keskendub isikutele .- Sakala (2010) 14. sept., lk. 3)

Olav Renno "Sakalamaa uus tähtraamat pakub teavet ja aimet"
Veel enne sügisest pööripäeva jõudsid Põltsamaa trükkalid päevavalgele lasta järgmise, 2011. aasta «Sakala Kalendri». See on pärast 1991. aastat taas ilmuma hakanud kalendri 22. järjestikune köide. Vahepeal oli kunagine «Sakala Tähtraamat» pool sajandit varjusurmas olnud. Tema ilmumislugu küünib tagasi koguni 1879. aastasse, mil Schnakenburgi trükikoda andis Tartus välja «Sakala Kalendri». Järgmised tähtraamatud sellesama või lähedase tiitliga ilmusid üsna heitlikult: järgmise 62 aasta kestel kokku 28.

Tüse ja sisukas
Niisiis võime Sakala kalendrite praegust seeriat pidada üheks meie vabariigi stabiilsuse näitajaks. Kummatigi on tema trükiarv aasta-aastalt kahanenud, nii et paarikümne aasta taguse 30-tuhandelise tiraaži asemel läheb kalendreid seekord müüki umbes 35 korda vähem.

See tõik ei osata üldsegi, et Sakalamaa tähtraamatud oleksid jäänud sisutühjemaks kui näiteks tosina aasta eest ilmavalgust näinud üllitised — ka siinkohal ilmutab end kurikuulus masu. Aga täppest peaks see noorpõlvest välja jõudnud seeria küll kaugel olema! Aastate vältel põhjalikult uuenenud loomingulise kollektiivi esiritta on jäänud väga produktiivne ja sihikindel publitsist Heiki Raudla, kelle õlul lasub enamik tegemisi ja kes on olnud kalendriideede põhigeneraator.

Äsja lugejate lauale jõudnud kalendriköide on parasjagu tüse ja sisukas.Tavakohasele kalendaariumile, tähtpäevade loendile ja kultuurisündmuste
kroonikale järgnevad põhiliselt Viljandimaaga seotud kirjutised, nii enneolnud asjust kui praegustest päevaprobleemidest.

Saame pildi Viljandi kultuurimaja ajaloost, 19 aastat sisukalt tegutsenud Viljandi kunstisaali käekäigust, kuulsaima Viljandis sirgunud maletaja Ilmar Raua ja legendaarse fotomeistri Endel Veliste elukäigust, Viljandi muuseumi meestenäitusest ja muudestki kultuuriilmingutest.

Ajaloolainetel saame tuttavaks järjekordse pühakoja, Penuja Kõikide Pühakute kirikuga, Sakalamaa hobupostijaamade ja 150 aasta taguse postikorraldusega ning ühega Eestimaa kunagistest vähestest pagenduskohtadest, Kihnu saarega ja sinna välja saadetud mitut plaani tegelinskitega. Huvipakkuv on Viljandi autobaasi üle 60 aasta kestnud tegevus.

Õpetlik ja optimistlik
Leiame põnevaid isikulugusid. Viljandis on Eesti kõigi aegade vanimaks, 107-aastaseks meheks elanud Juhan Kallaste. Siin on oma taieseid loonud kunstnik Helmi Reise ning hulga hoonete püstitamisel toimetanud ehitusmeister Jaan Rotberg. On pajatatud ka karikaturist Olav Nõmme, baltisakslannast filantroobi Inge von Minckwitzi ja mitme teise Viljandiga seotud inimese elust.

Mõndagi õpetlikku ja optimistlikku leidub intervjuudes ettevõtja Imre Michalsky ja
põllumajandusminister Helir- Valdor Seedriga. Esimene soovitab uut ettevõtet alustada enne masu lõppu, sest see on pannud inimesi nuputama ja rohkem tegutsema. Helir-Valdor Seeder aga jagab muljeid ja mõtteid Valgevenest. Need polegi nii pessimistlikud, kui võinuks arvata.

Saame teada, miks ja kuidas pages pöördeaastal 1991 Saksamaale tollane linnapea Ahto Ani. Räägitakse lahti, mis on kinesioloogia ja kuidas iidsest ajast Hiinas arendatud võtetega saab abi mitme ihuhäda puhul, ka eneseravi korras.

Uus kalender edastab traditsiooniliselt mõtteteri, mis sobivad nii seletuseks kui lohutuseks paljude eluseikade juures. Kümmekond läbimõtlemist väärivat pala seisab pealkirja «Kuldsed lood» all. Omapärased kihlveod panevad lugeja pisut muigama nagu ka neile järgnev rubriik «Mõndasugust». Siit ja sealt nopitud piibulood on võib-olla tõesti aset leidnud.

Nii et päris suur hulk teavet ja aimet, ajalugu, pajatusi ja huumoritki on saanud kalendrikaante vahele. «Sakala Kalendreid» on raamatusõbra riiulile kogunenud nüüd juba poolteise vaksa jagu ja mõndagi huvitavat leidub selle varasemates aastakäikudes.
(Allikas: Renno, Olav. Sakalamaa uus tähtraamat pakub teavet ja aimet /
Olav Renno. - Sakala (2010) 22. sept., lk. 9)