Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

laupäev, 26. jaanuar 2013

Creating your library brand

Elisabeth Doucett
Communicating your relevance and value to your patrons
Chicago (Ill.) : American Library Association, c2008
xiii, 124 lk. : ill.

From McDonald's arches to Nike's swoosh, logos are part of the everyday landscape. These are the visual representations of brands' extensive marketing stories, defining the meaning and message of the company.

Branding is one part of the marketing process that focuses on developing a laser-clear message and the means to communicate that message to the intended audience. But as a library, where does branding fit?

In the new media mix, libraries need to stand up and effectively communicate their benefits as a preferred provider of information and entertainment resources. By following the step-by-step guidance of Doucett, branding pro turned librarian, libraries can begin to develop branding that makes a difference. With branding scaled and tailored to the nonprofit public library arena, this guide

# Clarifies marketing and branding
# Explains where to start
# Shows how to define the message and grab attention with visuals
# Considers pitfalls

Kodused hoidised

Olustvere hoidistemessi parimad palad
Maire Vesingi, Kaiti Pirs, Malle Peterson, Tiina Randaru
Fotod: Lauri Kulpsoo
Kujundanud Külli Kuusik
Tallinn : Hea Lugu : Maalehe Raamat, 2012
192 lk. : ill.
Sari Maalehe raamat

Koostöös Olustvere hoidistemessiga valminud raamat „Kodused hoidised“ on mõeldud nii algajale kui kogenud perenaisele. Raamat algab hoidistemessi parimate retseptidega ja jätkub suure hulga soolaste ja magusate hoidistega. Lisaks jagatakse häid nippe ja soovitusi, kuidas neid hoidiseid koduköögis kasutada. Autorid kutsuvad kõiki panema maitsvaid ja tervislikke kodumaiseid vilju purki, sügavkülma või kuivatatuna köögikapiriiulile ning kasutama neid lihtsate ja kiiresti valmivate toitude tegemiseks.

Lepinguvälised võlasuhted

Tambet Tampuu 
Õigusteaduse õpik
Kaanekujundus: Jaana Kool
3. täiend. ja muudetud tr.
Tallinn : Juura, 2012
344 lk.

Käesolevas õpikus käsitletakse lepinguväliste võlasuhete õiguse olulisemaid probleeme. Õpik on mõeldud eelkõige Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele lepinguväliste võlasuhete õppeaine omandamise hõlbustamiseks. Loodetavasti pakub õpik ka üldisemat teoreetilist ja praktilist huvi.

Õpiku näol on tegemist varem kahes trükis ilmunud õppevahendi „Lepinguväliste võlasuhete õigus“ (2007) parandatud ja täiendatud versiooniga. Mitmeid teemasid on varasemast põhjalikumalt käsitletud. Õpikus on hulgaliselt uusi viiteid vahepealsel ajal ilmunud lepinguväliste võlasuhete sätteid käsitlevale võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandele, õiguskirjandusele ning kohtupraktikale.

Loomaelu atlas

John Farndon
Inglise keelest tõlkinud Olav Renno
Tõlke toimetanud Anu Sillaots
Imetajate nimetusi konsulteerinud Mati Kaal
Tallinn : Varrak, 2012
160 lk. : ill. ; 29 cm.

Võite ju teada, millised loomad elutsevad teie lähedal metsas ja tunda isegi Aafrika savannides elavaid loomi, ent kas teil on aimu, millised olendid asustavad Lõuna-Ameerika puutumata rohtlaid või Põhja-Kanada kõledaid tundraid? Meie maakera on hämmastava elukirevuse kodupaigaks – osa loomi ujub järvedes ja jõgedes, osa lendab õhus ja osa siugleb, roomab või jookseb maapinnal.
See raamat annab põhjaliku ülevaate, kus loomad elavad ja miks nad just seal elavad. Raamatus on tutvustatud üle 1000 loomaliigi ning nende suhteid ümbritseva keskkonnaga, samuti hämmastavaid seiku loomade sageli vähetuntud käitumisest. Ülevaatlike digitaal- ja piltkaartide ning just selle raamatu jaoks koostatud illustratsioonide ja loomafotode saatel viib iga peatükk teid eri elupaikadesse ja tutvustab mandrite kaupa loomade valimikku, kellele see elupaik on koduks saanud. Suurepärane käsiraamat nii keskkooliõpilasele kui ka lihtsalt loodushuvilisele.

Tutvu raamatu sisuga SIIT

Neljapäeval näeme

25 aastat head Eesti lehte
Sulev Oll, Mati Soomre ja autorid
Eessõna: Marju Lauristin, Peeter Vihalemm
Žaržid ja kujundaja Valdek Alber
Tallinn : Maalehe Raamat, 2012
256 lk. : ill.

Mis kirjutatud on, seda ei laku koergi maha. (TARTU) Maalehe esikülg, 29. detsember 2005 Kui Maaleht 1987. aasta sügisel ilmuma hakkas, olid nii Eesti ajakirjandus kui ka ühiskond veel täiesti nõukogulikud. Inimesekeskne häälestus tegi lehe kiiresti populaarseks üle terve Eesti. Nii ei ole imestada, et 1989. aastal oli Maalehe trükiarv uskumatu 225 000 ja seda luges kolmveerand täiskasvanud eestlastest.

«Neljapäeval näeme» pole aga raamat mitte ainult ajalehest, vaid ka ajast endast. See raamat meenutab, kuidas Eesti taas iseseisvaks sai ja kuidas kujuteldav sotsialism siin tegelikuks kapitalismiks muutus. «Neljapäeval näeme» kirjeldab 25 aasta muutusi kogu Eesti elus. Oma loo jutustavad Maalehe esimene peatoimetaja Ülo Russak, arvamustoimetaja ja vabaduslaulik Jüri Leesment, ajakirjanik, näitleja ja laulja Jüri Aarma, astroloog Igor Mang ja paljud teised tuntud tegelased.

Põhiõigused kriminaalmenetluses

Uno Lõhmus
Pealkiri kaanel Põhiõigustest kriminaalmenetluses
Toimetaja Margit Kiisler
Kaanekujundus: Jana Kool
Tallinn : Juura, 2012
224 lk.

Kriminaalmenetlus mõjutab põhiõigusi ja põhiõigused mõjutavad kriminaalmenetlust. Menetlus mõjutab põhiõigusi sel viisil, et sekkub mitte üksnes kahtlustatava või süüdistatava põhiõigustesse, vaid sageli ka teiste kodanike põhiõigustesse, kellel pole puutumust kuriteoga. Selline risk kaasneb sageli jälitustegevusega. Põhiõigused mõjutavad kriminaalmenetlust omakorda sel moel, et menetleja tegevus peab jääma põhiseaduse ja inimõigusalaste instrumentidega määratud raamidesse.

Kriminaalmenetlus võib piirata muidki põhiõigusi, eeskätt õigust era- ja perekonnaelu ning kodu puutumatusele ning sõnumite saladusele. Põhiõiguste kaitse kriminaalmenetluses on Eesti tänases õiguskorras endiselt aktuaalne, mistõttu autori tahe osutada küsitavustele kohtupraktikas on põhjendatud ja tunnustamist väärt. Praktiseeriva juristi kirjutatud ülevaade õigusnormidest ja kohtupraktikast tänases aegruumis on kindlasti kasulik lugemismaterjal kõikidele juurahuvilistele.

Uno Lõhmus, Ph.D., on Euroopa Kohtu kohtunik. Ta oli Euroopa inimõiguste Kohtu kohtunik 1994-1998 ja Eesti Vabariigi Riigikohtu esimees 1998-2004. Tartu Ülikooli külalisprofessorina on ta kogumike "Inimõigused ja nende kaitse Euroopas" (2003), "Põhiseaduslikkuse kohtulik järelevalve" (2004) autor ja koostaja ning kommenteeritud väljaande "Eesti Vabariigi põhiseadus" (2002, 2008) üks autoreid.

Põhjuslikkus, tõlgendus ja teadmine

Donald Davidson
Valitud filosoofilised artiklid
Koostanud, toimetanud [ja eessõna:] Jaan Kangilaski, Bruno Mölder
Inglise keelest tõlkinud Tiiu Hallap ... jt.
Kujundaja Eve Kask
Järelsõna: Ernie Lepore ja Kirk Ludwig
Tallinn : Varrak, 2012
638 lk. 
Sari Avatud Eesti raamat

Artiklikogumik koondab Donald Davidsoni (1917–2003), ühe mõjukaima 20. sajandi analüütilise filosoofi, olulisemaid artikleid keele- ja vaimufilosoofia, epistemoloogia ning metafüüsika valdkondadest. Vaatluse all on analüütilise filosoofia kesksed teemad nagu tõde, tähendus, tõlgendus, põhjuslikkus, ratsionaalsus ja teadmine ning nende omavahelised seosed. Kogumikul on Ernest Lepore’i ja Kirk Ludwigi, tänapäeva peamiste Davidsoni tõlgendajate spetsiaalselt eestikeelsele väljaandele kohandatud järelsõna.

Rudolf Tobias: kirjad

Koostanud ja kommenteerinud Vardo Rumessen
Saksakeelsed kirjad tõlkinud Oskar Kuningas, Leo Laur
Toimetanud Tiiu Tosso
Noodigraafika: Valdo Preema
Kujundanud Tiina Sildre
Tallinn : TEA Kirjastus, 2012
158 lk. : ill.

Käesolevas kogumikus on avaldatud kõik meieni säilinud Rudolf Tobiase kirjad, mis on kirjutatud ajavahemikul 1896 kuni 1918. Kahjuks on suur osa kirjadest läinud aja jooksul kaduma või on raskesti kättesaadavad, mille tõttu paljude kirjade originaalide asukoht on kahjuks teadmata või on allikviited puudulikud. Enamus nende originaalidest asuvad Tartu Kirjandusmuuseumis, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis ning Eesti Riigiarhiivis Tartus. Kogumikust on välja jäetud mitmesugused sünnipäevade- ja jõulupühade õnnitlused, samuti pöördumised rahaliste toetuste saamiseks. Kuna Tobiase koduseks keeleks oli saksa keel, siis on osa kirju kirjutatud gooti kirjas saksa keeles, mis on käesolevas väljandes tõlgitud eesti keelde. Eestikeelsetes kirjades on tehtud vajalikud ortograafilised parandused lähtuvalt kaasajal väljakujunenud tavadest. Kohati on Tobiase käekiri raskesti loetav, sageli ka arusaamatu, millised kohad on tekstis märgitud nurksulgudesse. Kahjuks puuduvad mitmetel kirjadel kuupäaevad ning need on dateeritud ligikaudselt kirja sisust lähtudes.

Tobiase kirjades avalduvad helilooja selged kunstilised põhimõtted, tema sihikindlus, aga samuti ka elusraskused, millega ta pidi võitlema Saksamaal elades pärast kodumaalt lahkumist 1908. a.

Eesti professionaalse muusika rajaja ja selle esimese väljapaistvaima esindaja Rudolf Tobiase kirjad on kahtlemata oluliseks täienduseks Eesti muusika ajaloo tundmaõppimisel.

Uued väliseestlased



Eesti elulood avatud maailmas
Koostanud Enno Tammer
Kujundanud Andres Tali
Toimetanud Mare Nurmoja
Tallinn : Tammerraamat, 2012
359 lk. : ill.

Tuhanded ja tuhanded on jätnud Eestimaa, leidnud endale uue töö, kodu ja elu välismaal. On tekkinud väikese Eesti rahva suur kild, keda võiks kutsuda uuteks väliseestlasteks. Me ei isegi tea, kui palju selliseid inimesi on, rääkimata siis sellest, kes nad on, miks nad läksid, kuidas neil on läinud. Ometi on need inimesed meie keskelt, meie kõrvalt ja lähedalt. Igaühel neist on oma lugu. Need lood on aga veel jutustamata. Seda lünka asusime täima. Otsisime igal moel kontakte uute väliseestlastega, et küsida, kas nad on valmis ise midagi kirja panema. Vajadusel aitasid neid ajakirjanikud. Lõpuks kogunes 44 lugu 19 riigist. Ning lisaks palju huvitavaid fotosid, mis samuti raamatusse jõudsid. Iga uue väliseestlase lugu on erinev ja kordumatu, kuid eks kohtab üldistki. Üllatuslikult vähe kerkis pinnale äramineku põhipõhjusena rõhutatult võimalus teenida välismaal rohkem kui Eestis. Maailm on Eesti inimese jaoks lahti läinud. Ning paljud tahavadki seda maailma vaadata – ehk nii näeb Eestitk

Vanarahva pulmatarkus



Koostaja Reeli Reinaus
Tallinn : Vigor Grupp , 2012
126 lk. : ill.
Sari Vigori väike pärimusraamat
 
Vana kuu sees ei minda paari, sest tulla lapsed vana- ja ullunäulised. Aga noore kuu sees tulla ilusad ja viksid lapsed. Risti 1898

Pulmi, mis peeti nii peiu kui ka pruudi kodus, kutsuti kaheotsaga pulmadeks. Vaesemate juures peeti pulmi ainult peiu kodus. Kihelkonna 1947

Vanarahva pulmatarkused Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivist on raamatuks vorminud Reeli Reinaus. Raamatut illustreerivad vanad fotod Eesti perekondade arhiividest.

XXX olümpiamängud

London 2012
Tekst: Enn Hallik, Ivar Jurtšenko, Andres Kalvik ... jt.  Peatoimetaja Gunnar Press
Statistika: Ants Põldoja
Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2012
398 lk. : ill.

Raamat annab mitmekesise ja ülevaatliku pildi 2012. aasta Londoni olümpiamängudest, pöörates erilist tähelepanu Eesti sportlaste sooritustele suurvõistlusel. Asjatundlikud autorid analüüsivad tulemuste põhjuseid ja tagajärgi. Raamatu lõpus on esitatud mängude ülevaatlik statistika. EOK ametlik olümpiaraamat.

Naerata ometi [DVD]

Režissöörid Leida Laius ja Arvo Iho
Stsenarist Marina Šeptunova
Operaator Arvo Iho
Helilooja Lepo Sumera
Tallinn : Eesti Päevaleht : Hea Lugu : Eesti Ajalehed [levitaja], 2012
1 DVD (1 tund ja 25 min.) : värv.
Sari Eesti filmiklassika ; 27

Silvia Rannamaa teose „Kasuema“ ainetel vändatud linateos on kaasahaarav psühholoogiline draama lastekodulastest ja nende vanemate vastutusest oma laste saatuse eest. Film näitab, kuidas kõigist raskustest hoolimata on võimalik säilitada endas inimlikkus.
 
„Naerata ometi“ on oma ajastu kohta tavatult ühiskonnakriitiline ja aus film. Kuigi 1985. aastal puhusid endises Nõukogude Liidus juba muutuste tuuled, šokeeris „Naerata ometi“ oma eheda, ilma igasuguse ilustamiseta lähenemisega. Ekraanil saab tõetruult näha seda valu, tigedust ja jõhkrust, milleni võib viia armastuse ja vanemliku hoolitsuse puudumine.
 
Film pälvis väga laia tähelepanu ning võitis mitmeid olulisi auhindu, sealhulgas peapreemia 1986. aasta üleliidulisel filmifestivalil ja UNICEFi auhinna Berliini filmifestivalil 1987. aastal.
Allikas: EPL Filmiklassika

Jõulud Vigalas [DVD]

Režissöör, stsenarist ja operaator Mark Soosaar
Helilooja Veljo Tormis
Tallinn : Eesti Päevaleht : Hea Lugu : Eesti Ajalehed [levitaja], 2012
1 DVD (1 tund ja 28 min) : värv.
Sari Eesti filmiklassika ; 28
 
„Jõulud Vigalas“ jutustab revolutsioonilise teadvuse kujunemisest ja sellest tekkinud rahutustest Eestis. Filmi põhineb Vigalas 1905. aastal aset leidnud sündmustel, kasutatud on osalejate mälestusi ja ballaade.
 
„Jõulud Vigalas“ on tuntud dokumentalisti Mark Soosaare seni ainuke täispikk mängufilm. Idee filmiks sai ta juhuslikult kohatud mehelt, kes oli pealt näinud Vigalas 1905. aasta revolutsiooni mahasurumist.
 
Filmi teeb eriliseks, et Soosaar kutsus rollidesse erinevaid kultuurielu suurkujusid. Nii saame ekraanil näha Ain Kaalepit, Linnar Priimäge, Jaan Kaplinskit ja Jüri Arrakut. Lisaks mittenäitlejate kaasamisele eksperimenteeris Soosaar filmimise käigus palju ja kasutas sageli improvisatsiooni, dokumentalistikast tuntud otseheli ja õlakaamerat, ühendades nii filmi dokumentaalse kui ka mängulise poole. Nõnda kutsus ta karistussalku juhtinud ja kohtuprotsessi läbi viinud kindral Bezobrazovi rolli Kesktelevisiooni uudistesaate diktori Viktor Balašovi. Selle sammu mitmetähenduslikkus oli selge ka võhikule. Igal juhul juhtus Soosaare filmiga nii, et pärast esilinastumist muutus selle näitamine Nõukogude Eestis ebasoovitavaks.
Allikas. EPL Filmiklassika

101 Eesti lahingut

Mati Õun, Hanno Ojalo
Kujundaja Mari Kaljuste
Toimetaja Ede Kõrgvee
Tallinn : Varrak, 2012
218, [2] lk. : ill., kaart., portr. 
Sari 101 Eesti...

Viimase tuhande aasta jooksul on Eestil ja eestlastel olnud vähe rahuperioode, kus puudus vajadus võidelda. Kaotusi on olnud võitudest rohkem ja iseseisvust oleme saanud vähem maitsta kui iket. Sõjaajaloolased Mati Õun ja Hanno Ojalo on toonud meie ajaloost välja 101 kõige olulisemat ja iseloomulikumat lahingut. Teos algab kirjeldusega Yngvari lahingust aastal 600 ning jõuab välja 20. sajandisse, sest märkimisväärse osa teosest moodustavad käsitlused I maailmasõja, Vabadussõja ning II maailmasõja lahingutest.

Eesti annid ristpistes

Tiia Artla 
Kujundaja Siim Saidla
Tallinn : Saidla, 2012
64 lk. : ill.

Populaarsete ristpisteraamatute «Muhu mustrid ristpistes» ja «Eesti õied ristpistes» autori Tiia Artla uuest kogumikust leiad värviküllaseid kompositisoone Eesti metsade ja aedade andidest. Nende kaante vahel on ka ristpiste ABC, mis teeb trükise sobivaks täiesti algajale. Samas leiab siit mustreid tõeliste suurteoste loomiseks, mis ka meistritele pinget ja inspiratsiooni pakuvad.

Kasutusjuhend: Soome

Sami Lotila 
Käsiraamat igale Soome kolijale
Kujundanud Aave Lentso
Karikatuurid: Annika Tonts
Tallinn : Massimedia, 2012
112 lk. : ill.

Kümned tuhanded on juba läinud – kas sina oled järgmine?
“Kasutusjuhend: Soome” on iga Soome kolija käsiraamat, andes Soome elama asujale, ja Soome huvilisele, kogu selle info, mida uues koduriigis vaja läheb.

Mis lubasid on Soomes vaja? Kas on vaja registreerida kuhugi? Kuidas leida korter, töö ja lapsele kool? Millist palka nõuda, ja kuidas sõlmida tööleping? Milliseks kujuneb tulevikus pension? Kui suured on töötu abiraha ja sotsiaaltoetused, ja kellele neid väljastatakse? Mis kasu on ametiühingust?

Raamat sisaldab ka üheksa põhjalikku ja paiguti isegi ššokeerivat intervjuud Soomes juba elavate eestlastega. Kas Soome tõesti on selline heaoluriik, nagu paljud väidavad? Kas Soomel, ja soomlastel, on ka pimedam pool?

Soome polegi üks suur jõulumaa, või kullipesa?

Raamatu kirjutaja, ajakirjanik ja publitsist Sami Lotila, elab ja töötab nii Helsingis kui Tallinnas, ja on õppinud ka Tartus. See on tema esimene raamat eesti keeles.

Nyt mennään, lähme nüüd – Soome!

Kriminaalmenetluse seadustik

Kommenteeritud väljaanne
Koostanud Eerik Kergandberg ja Priit Pikamäe
Tallinn : Juura, 2012
1135, [1] lk.

Kommentaaride ülesehituse puhul on järgitud karistusõiguslike seaduste (eeskätt karistusseadustiku) kommenteerimisel välja kujunenud traditsioone, mille kohaselt on kommentaaris arvestatud maksimaalselt Riigikohtu praktikat, enim kasutatud allikatele viitamisel kasutatud kirjanduslühendeid, mille täiskirjed on ära toodud kasutatud kirjanduse loetelus, ning teksti lühendamise huvides on õigusaktidele osutamisel tuginetud nende lühenditele.

Kuigi formaalselt on käesolev kommentaar koostatud 1. juulil 2004 jõustunud kriminaalmenetluse seadustikule, arvestab kommentaari tekst ulatuslikult ka enne nimetatud kuupäeva kujunenud kohtupraktikaga, kui see on täna kehtiva kriminaalmenetlusõigusega ühitatav.

Kommentaaride kirjutamisel on mõeldud eeskätt praktikuile ja praktikas tekkinud või tekkida võivatele probleemidele. Arvestades eestikeelse õiguskirjanduse nappust, võiks soovitada kommentaaridega tutvumist ka juuratudengeile.

Kommentaaride koostamisel on aluseks võetud kriminaalmenetluse seadustiku tekst selles tehtud muudatustega ja seaduse pinnalt kujunenud kohtupraktikaga seisuga 1. mai 2012.

Kuidas kirjutada tekste?

Merike Lees
Kirjade, dokumentide ja äritekstide koostamise käsiraamat Kujundaja Randolf Pukk
2., täiend. tr.
[Tallinn] : ME Kirjastus, 2012
243 lk. : ill.

„Kuidas kirjutada tekste? Kirjade, dokumentide ja äritekstide koostamise käsiraamat“ annab vastuse, kuidas
· vormistada dokumente
· koostada ameti- ja ärikirju
· kirjutada e-kirju ja kutseid
· teha ettekandeid
· kirjutada artikleid ja pressiteateid
· vastata kaebustele
· koostada meeldetuletuskirju
· kirjutada müügikirju
· teha reklaami
· vormistada karjääridokumente.

Praktiline ja rohkete näidetega illustreeritud raamat annab nõu, kuidas vältida sagedamini esinevaid keelevigu kirjade kirjutamisel, kuidas valida õige strateegia oma sõnumi kohale viimiseks ning kuidas esitada seda kõike nii, et see tunduks saajale viisakas.  

Loomakasvatus

Õpik kõrgkoolidele
Toimetajad Gerhard von Lengerken, Franz Ellendorff, Jürgen von Lengerken
Autorid Wilfried Brade, Manfred Golze, Hanfried Haring...[jt.]
Tõlkija: Olev Saveli
Tartu : Eesti Maaülikool, 2012
544 lk. : ill.

Riikliku programmi „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine“ rahalisel toel on ilmunud eestikeelne õpik „Loomakasvatus“. Õpik on tõlge 2006. aastal Saksamaal ülikooliõpikute seerias ilmunud raamatust „Tierzucht“. Raamatus tutvustatakse loomakasvatuse põhialuseid. Õpikus on käsitletud kõikide looma- ja linnuliikide üldbioloogilisi, aretuslikke, pidamise, söötmise, tervise, saaduste tootmise ja kvaliteedi tähtsamaid aspekte.
 
Riikliku programmi „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine“ rahalisel toel on ilmunud eestikeelne õpik „Loomakasvatus“. Õpik on tõlge 2006. aastal Saksamaal ülikooliõpikute seerias ilmunud raamatust „Tierzucht“. Raamatus tutvustatakse loomakasvatuse põhialuseid. Õpikus on käsitletud kõikide looma- ja linnuliikide üldbioloogilisi, aretuslikke, pidamise, söötmise, tervise, saaduste tootmise ja kvaliteedi tähtsamaid aspekte.

Lossid ja kindlused

Toimetaja-konsultant Charles Stephenson
Vanaaja, keskaja ja uusaja kindlustatud ehitiste ajalugu
Inglise keelest tõlkinud Marja Liidja
Toimetanud Siiri Soidro
Tallinn : Tänapäev, 2012
288 lk. : ill.

Ehkki sõna „loss” toob esmalt meelde uhke rohkete tornidega ehitud palee, on need ehitised läbi ajaloo täitnud ka väga olulist kaitsefunktsiooni. Raamat läheneb neile ehitistele arhitektuurilisest vaatenurgast, selgitab kindlustusehitiste liike ja nende osi, näitab, kuidas arhitektide, müürseppade ja inseneride mõte on koos ründerelvade löögijõuga arenenud algelisest piiramistornist kuni suurtükiväeni. „Enne ja nüüd” võrdlustes kõrvutatakse vanadel piltidel, mosaiikidel ja joonistel rajatised nende kõrgaja ilus ning värvifotodel praeguses seisukorras. See arhitektuuriline ekskurss kõrguvate tornide ja raskete müüride maailma on nii põnev jutustus kui visuaalne teatmeteos igale ajaloohuvilisele.

Mood ja külm sõda

Rööppealkiri Fashion and the cold war
Koostajad Eha Komissarov, Berit Teeäär
Tõlge inglise keelde: Juta Ristsoo
Eessõna: Anu Liivak
Tallinn : Eesti Kunstimuuseum, 2012
272 lk. : ill.

Kumu kunstimuuseumi näitusega „Mood ja külm sõda” (14.09.2012–20.01.2013) kaasnev mahukas raamat sisaldab hulgaliselt pildimaterjali ning huvitavaid tähelepanekuid ja olulisi kokkuvõtteid külma sõja aegsetest suhetest ja kontekstidest. Viimased hõlmavad poliitikat, majandust, moodi ja sellega seotud institutsioone, ajakirjandust, aga ka naise rolli, kööki ja kodu, noori ja subkultuure

Tsiviilkohtumenetluse seadustik

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus
Tallinn : Juura, 2012
356 lk.

Märksõnaline sisujuht : tekst toodud muudatuste ja täiendustega seisuga 20. september 2012

Tulipunane vihmavari

Betti Alver
Valik luulet
Koostanud [ja eessõna:] Mall Jõgi
Kujundanud Angelika Schneider
Tallinn : Tammerraamat, 2012
175 lk. : ill.

Valik armastatud luuletaja Betti Alveri loomingust, kus luuletused on järjestanud kronoloogiliselt ja avaldanud esialgsel kujul.
 
Lisaks Alveri mitmeid originaalkäsikirju ja huvitavaid fotosid Eesti Kirjandusmuuseumi kogudest.
 
Koostaja Mall Jõgi saatesõna saate lugeda SIIT

Vene kunst Baltimaade kogudest

Näitus Kumu kunstimuuseumis (23.03-12.08.2012) ja Kadrioru kunstimuuseumis (23.03-24.06.2012)
Rööppealkirjad Русское искусство из собраний стран Балтии : выставка в Художественном музее KUMU (23.03-12.08.2012) и Кадриоргском художественном музее (23.03-24.06.2012)
Russian art from the collections of the Baltic countries : exhibition in the Kumu Art Museum (23/03-12/08/2012) and Kadriorg Art Museum (23/03-24/06/2012)
Koostajad Tiina Abel ja Aleksandra Murre
Tekstide autorid: Tiina Abel ... jt. 
Tõlge inglise keelde: Krista Mits ... jt.
Kujundus: Andres Tali
Fotod: Stanislav Stepaško ... jt.
Tallinn : Eesti Kunstimuuseum, 2012
263 lk. : ill.

Kumu kunstimuuseumis ja Kadrioru kunstimuuseumis 2012. aastal toimunud näitusel „Avastamata šedöövrid. Vene kunst Baltimaade kogudest” tutvustati esmakordselt suurt 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse vene kunsti valikut Eesti, Läti ja Leedu muuseumidest. Väljapanek tutvustas nii vene realistlikku kunsti esindavate kuulsate peredvižnikute Ivan Kramskoi, Ilja Repini, Ivan Šiškini, Vassili Perovi jt loomingut kui ka nn hõbedase ajastu kunsti – vene impressionismi ning rühmituse Mir Iskusstva ja Ruutu Soldat kunstnike loomingut. Lisaks oli väljas valik revolutsioonilist agitportselani.
 
Näituse põhjal koostatud raamat tutvustab Baltimaade vene kunsti kollektsioone ning toimib samas ka teatmeteosena, sisaldades tuntumate vene kunstnike eluloolisi andmeid ja käsitledes olulisemaid Venemaa kunstiinstitutsioone ja -rühmitusi.
 
Neile lisanduvad märksõnadena lühikäsitlused vene kunsti arengut iseloomustanud olulisimatest kunstisuundadest.
Näitus oli jagatud kaheks osaks: Kumu kunstimuuseumis oli väljas 19. sajandi realistlik maal ja tolle aja ametlik kunst – akademism ja salongikunst. Esindatud olid nii peredvižnikute suurnimed – Ivan Kramskoi, Ilja Repin, Ivan Šiškin, Vassili Perov, Aleksei Savrassov jt kui ka hilise realismi esindajad. Kadrioru kunstimuuseumis eksponeeriti "Hõbedase ajastu" kunsti, alustades vene impressionismist kuni 20. sajandi alguse avangardsete vormiotsinguteni. Eraldi teemadena olid välja toodud rühmitusse Mir Iskusstva ja Ruutu Soldat kuulunud kunstnike looming ning teatri teema 20. sajandi vene kunstis. Mitmed suurepärased kunstnikud, nagu Boriss Kustodiev, Kuzma Petrov-Vodkin, Konstantin Korovin ja Mstislav Dobužinski olid näitusel esindatud arvukate töödega.
 
Näituse ettevalmistamine tõi kokku kolme Euroopa riigi professionaalid ja kunstiinstitutsioonid: Eesti Kunstimuuseum, Läti Rahvuslik Kunstimuuseum, Leedu Kunstimuuseum, M. K. Čiurlionise nim Rahvuslik Kunstimuuseum, Leedu Teatri-, Muusika- ja Kinomuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Narva Muuseum.
 
Näituse valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital, Läti Suursaatkond Eestis, Leedu Suursaatkond Eestis, Citadele Pank Eestis, Laima, Lux Express, SPI Distribution Estonia ja BLRT Grupp.

Arabella, mereröövli tütar [DVD]

Režissöör ja stsenarist Peeter Simm
Ooperaator Arvo Iho 
Helilooja Jaanus Nõgisto
Tallinn : Eesti Päevaleht : Hea Lugu : Eesti Ajalehed [levitaja], 2012
1 DVD (1 tund ja 19 min) : värv
Sari Eesti filmiklassika ; 26

"Arabella, mereröövli tütar" on Eesti film aastast 1982.
 
Oma teise pika mängufilmi (pärast "Ideaalmaastikku") stsenaariumi kirjutas Peeter Simm Aino Perviku jutustuse "Arabella, mereröövli tütar" põhjal. "Arabella, mereröövli tütar" ei ole Robert Louis Stevensoni "Aarete saare" laadis romantiline seikluslugu. Muidugi on selles ka romantikat, kuid ennekõike on tegu mitmekihilise, isegi traagilise linateosega hea ja kurja heitlusest.
 
Sealjuures pole headus ja kurjus teineteisest müüriga eraldatud, nagu see enamasti lastefilmides on olnud. Nimitegelase enda lihane isa on julmade ja kurjade mereröövlite pealik. Kapten Taaniel Tina on kaval, salalik ja julm inimene. Selge, et ka oma tütart püüab ta kasvatada endasaranaseks – julmaks ja kurjaks. Nagu tõeline mereröövel, oskab Arabella relva käsitseda ja kakelda ning kõik mereröövlite laeval kardavad teda.
 
Kuid ükskord sattub laevale heasüdamlik rännumees Aadu. Just Aadu toob muutuse Arabella ellu ja õpetab tüdrukut vahet tegema hea ja kurja vahel. Ka mõistma, et elus pole võimsamat asja kui headus.
 
Peeter Simmi filmis on traditsioonilise lastefilmi jaoks tavatultki rafineeritust ja julmust. Kuid eks ole seda ka Astrid Lindgreni "Röövlitüdruk Ronjas" ja isegi Hans Christian Anderseni "Lumekuninganna" röövlitüdrukus. Režissöör usaldab vaatajat ja usub, et ka laps tahab õppida vahet tegema hea ja halva vahel, mis elus pole hoopiski nii lihtne.
 
Samas on Simmi film mitmekihiline, sisaldades filosoofilist allteksti ja mõtteainet ka täiskasvanuile. Meie igapäevaelu vastuolude taustal on selles muinasloos hulgaliselt pidepunkte tänapäevaga.
Allikas: Vikipeedia

Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 55

Rööppealkirjad Yearbook of Estonian National Museum = Ежегодник Эстонского национального музея
Peatoimetaja Pille Runnel
Toimetajad Agnes Aljas, Tuuli Kaalep, Reet Ruusmann, Toivo Sikka
Tartu : Eesti Rahva Muuseum, 2012
217 lk. : ill.

ARTIKLID:
  • Piret Õunapuu. Rahva Muuseumi noorpõlve teostamata unistused
  • Pille Runnel, Pille Pruulmann-Vengerfeldt. Kui muuseumist saab sõnum osalevatele auditooriumitele
  • Kristi Jõesalu. Eesti nõukogudejärgne mälutöö: nõukogude minevik presidentide kõnedes
  • Terje Toomistu. Nõukogude sümboolika tähendustest siirdepõlvkonna hulgas Eestis ja Venemaal
  • Tuija Saarinen. Tuline nagu põrgu, must nagu öö. Eestlane ja kohv
  • Piret Jõgisuu. Viljandimaa kirikuõpetajate kirjad ajalooallikana 1880-1915
  • Mare Kõiva ja Andres Kuperjanov. Survakarid, kukerid ja teised

Eesti tuletorni pass

Rööppealkiri Estonian lighthouse passport
Tallinn : Remamp, 2012
44 lk. : ill.

Eesti Tuletorni Pass on väikeformaadis informatiivne taskuraamat, mis käsitleb kakskeelselt (eesti , inglise) enamuse Eesti tuletorne, kirjeldades ära nii tuletornide tehnilised andmed kui ka ajaloo. Tuletornipassis leiduva info põhjal on kergem teada saada ning üles leida neid tähelepanuväärseid arhitektuuri, ajaloo- ja päranditurismi objekte, mis kannavad endas mitmekesist kultuuripärandit. Eesti Tuletorni Passi on lisatud QR-koodid, mis on eriti praktiline reisijuhis: leides raamatust huvitava tuletorni, tehes ühe kaameraklõpsu, näed seda kaardil ja saad järgida sõidujuhiseid sihtkohta.

Eestist ja ettepoole

Erik Terk
Valik artikleid aastaist 1994-2012
Kujundanud Leonardo Meigas
Tallinn : Tallinna Ülikool, Eesti Tuleviku-uuringute Instituut, [2012]
226 lk. : ill.

TLÜ Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktori ja Riigiteaduste Instituudi professori Erik Tergi raamat sisaldab aastatest 1994 – 2012 valminud kirjutisi, mis kõik käsitlevad ühel või teisel viisil Eesti arengu sõlmprobleeme, foone ja valikuid. Raamatus sisaldub nii poleemikat konkreetsete ajaperioodide majandus-, sotsiaal- ja välispoliitiliste sõlmküsimuste ümber kui komplekssemate ja pikemale ajaperioodile mõeldud arengustsenaariumide kirjeldusi ja nende analüüsi. Eestis toimuvat ja tulevikus toimuda võivat on käsitletud laiemas kontekstis, rida kirjutisi on pühendatud arengutele Ida-Aasias, Venemaal ja Euroopa Liidus (eriti Läänemereregioonis) ning nende võimalikule mõjule Eestile. Raamatule lisavad väärtust praegusest ajaperspektiivist tehtud autori tagasivaated varemtehtud prognoosidele ja arengustsenaariumidele: mis varemeeldatust on tegelikkuses realiseerunud, mis viltu läinud ja miks.

Lugeja leiab raamatust peale Eestiga seotud strateegilist laadi materjali ka hea, nii teoreetilise kui praktilise pildi selle kohta, mis on üldse tuleviku-uuringud, miks neid tehakse, kes teevad ja kuidas on neid võimalik kasutada.

Raamat on kirjutatud hästi loetavas ja atraktiivses stiilis, sobib nii majanduse, poliitika kui üldse laiema arenguproblemaatika vastu huvi tundvatele lugejatele.

Harju-Madise murrak

Evi Juhkam
Toimetajad: Mari-Liis Kalvik, Helmi Neetar
Kujundaja Eneken Moorlat
Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2012
663, [1] lk. : ill. + 1 CD.

Raamat "Harju-Madise murrak" on valminud aastail 1958-1988 kogutud materjali põhjal (kuuldelised kirjapanekud ja lindistused). Ajalooliselt, etnoloogiliselt ja keeleliselt on tegemist väga huvitava alaga: siin on kesk-, lääne-, ja rannikumurde kokkupuutepunkt. Paljud keelekontaktid (eesti)rootsi, saksa, vene, soome on toonud siinsesse murrakusse mitmeid häälikulisi erijooni ja muutusi grammatikasüsteemi, samuti mitmesuguseid sõnalaene jm. Raamat sisaldab ligi 500 lk murdejutte, milles on etnograafi lisi kirjeldusi endisaegsest talu elust ja tööst, rahvameditsiinist ning toitudest. Kuid on ka rahvausundilisi muistendeid ning uskumusi. Lisatud on keeleline ülevaade ja sõnastik.

Jooksu anatoomia

Joe Puleo, Patrick Milroy
Tõlge: Marina Maran 
Toimetaja Meeli Roosalu
Kaanekujundaja Sirje Ratso
Tallinn : Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2012
188, [1] lk. : ill.
Sari Gigantum Humeris

Plahvatuslikult kasvav jooksuharrastajate kogukond vajab lisaks spordivarustusele ka teadmisi. Tunnustatud jooksuekspertide doktor Patrick Milroy ja treener Joe Puleo koostatud „Jooksu anatoomia“ ühendab praktilise jooksutreeningu ja anatoomia alased teoreetilised teadmised käepärases ja arusaadavas vormis käsiraamatuks nii algajale kui ka tippsportlasele.

Raamat sisaldab spetsiaalselt jooksjate vajadusi arvestades koostatud jõuharjutuste kavasid, mida täiendavad värvilised anatoomilised joonised, täpsed juhised ja põhjendused. Samuti leiab raamatust põhiteadmisi füsioloogiast, treeningmetoodikast, jooksjate enamlevinud vigastustest ja nende põhjustest ning jooksukultuurist üldisemalt.

„Jooksu anatoomia“ on mõeldud kõigile neile, kes enese või teiste jooksuvõimet arendavad, olgu siis parema võistlustulemuse, tervise või suurema jooksunaudingu nimel. Raamat on kavandatud õpikuks ja käsiraamatuks tippsportlastele, jooksuharrastajatele, treeneritele, kehakultuuri üliõpilastele, perearstidele jooksuhuvilise nõustamiseks, ning on heaks lugemisvaraks kõigile, kes soovivad jooksmise kaudu lähemalt tundma õppida inimkeha keerukust, ratsionaalsust ja ilu.