Eduard-Ervin Liibus
13.01.1893 Palu t, Vanamõisa v, Pärnumaa – 20.12.1941 Molotovi obl UssolLag
Sündis talupidaja peres. Õppis Pärnu gümnaasiumis, 1914 Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas, 1914-1915 Pauli sõjakoolis, 920-1925 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud), 1921-1922 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1925-1927 Kõrgemas sõjakoolis. Korp! Vironia liige.
Sõjaväelist karjääri alustas I maailmasõja ajal tõustes alamkapteni järguni ning 1918 jaanuarist märtsini oli 2. Eesti polgu 2. pataljoni ülem. Vabadussõja ajal alates 23.11.918. 2. jalaväepolgu 5. roodu ülem, detsembrist 1919 2. pataljoni ülem, novembrist 19191 polguülema abi. Kapten juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eesti ja Lätimaal. Sai autasuks Harjumaal Kabala vallas Kingu talu ja prii kooli kõrgkooli lõpuni. 18. veebruaril 1925 sai Eduard-Ervin Liibus II liigi 3. järgu Vabadusristi. Jätkas sõjaväelist karjääri, tõustes 1938. aastal koloneliks. Oktoobris 1940 vabastati teenistusest.
Oli sõjaringkonnakohtu liige, 2. ja 7. jalaväerügemendi ohvitseride kogu esimees, 2. jalaväerügemendi kohtu eesistuja ning VRVÜ Tartu, hiljem Valga osakonna liige.
Sügisel 1940 asus elama Abja valda Palu tallu.
Abikaasa Minna, sündinud Uin (1899-1982). Pojad Valdeko (1926-1940) ja Hanno-Rein (1933-2009).
Nõukogude võim arreteeris ta 2. juulil 1941 Palu talus, viidi Venemaale. Suri 20. detsembril 1941 Molotovi obl UssolLagis.
Nimi tahvlil Tori kirikus.
Teised autasud:
- 1935 Kotkaristi III klassi teenetemärk
- Vene Anna III ja IV klassi orden
- Vene Stanislavi III klassi orden
Allikas: Pihlak, Jaak. Liibus, Eduard-Ervin // Jaak Pihlak, Mati Strauss, Ain Krillo. Eesti Vabaduse Risti kavalerid. Viljandi Muuseum, 2016. Lk. 405-406
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar