Foto allikas: Jakob Livenström (1830–1902, Viljandi) – Eesti Kirjandusmuuseum
Ado Tõllasepp
kasutusel ka Aadu Tõllasepp
9. juuli 1869 Kangilaski talu, Vana-Võidu vald, Viljandimaa – 28. september 1943 Austria, Viin
Viljandi raamatukaupmees ning majandus- ja seltskonnategelane
Alghariduse omandas Vana-Võidu valla- ja Viljandi
kihelkonnakoolis, hiljem täiendas end eratundides.
Õppis Tartus dr. Hermanni juures raamatu- ja
kirjastusäri. Asunud Viljandisse, oli ta seotud Hans Leokese raamatukaupluse
asutamisega 1899. aastal Veski ja Harjutuse (nüüd Jakobsoni ja Koidu) tänava
nurgale Hentsoni majja. Avas ka 1894. aastal laenuraamatukogu. Tegutsemise
algaastail töötas ta koos Hans Leokesega, kes oli tema õemees, hiljem
läksid nende meeste teed lahku.
1896. aastal kutsuti ta Viljandis avatud „Postimehe“ abitalituse
juhatajaks.
22. jaanuaril 1901 saatis ta Riiga palve trükikoja avamiseks
Lossi uulits 14. Sama aasta 16. märtsil
ani talle välja trükikoja asutamise luba (nr. 2455, ühe trükimasinaga, mille
suurus oli 620x460, hiljem on trükikojal olnud 2 kiirpressi).
A. Tõllasepp tegeles nii raamatute kirjastamise, trükkimise
kui ka müügiga. Tema nimega tuli välja õpperaamatuid, praktilisi nõuandeid,
näidendeid ja juturaamatuid.
1903. ilmus A. Tõllasepa juures trükituna Ado Reinvaldi „Rahva
lõbu ja nalja lehe „Suur Naljahammas““ esimene number. Jõuluks lubati teist
numbrit, aga seda enam ei ilmunud.
1905. aasta lõpul asutas ta ajalehe „Rahvaleht“
(1905-1908), mille toimetajateks kutsus põllutööinstruktor Ado Johansoni ja
kaubandusteadlase Hermann Namsingu. „Rahvaleht“ ilmus esialgu kord ja 42.
numbrist kaks korda nädalas kuni 1909. aasta detsembrini. Lehe lisad olid: „Rahvalehe
lisa“ (1906), „Rahvalehe kirjanduse ja teadus“ (1908-1909), „Rahvalehe
kirjandusline lisa“ (1906-1909), „Rahvalehe teadusline lisa“ (1908) ja „Lõbus
ajaviide“ (1907).
1910. aastal hakkas ilmuma „Viljandi Teataja“ (kaks
proovinubrit 1909), mida tükiti A. Tõllasepa trükikojas. 1913. aastal läks
ajalehe trükkimine üle Tartusse „Postimehe“ trükikotta, kuid kaks lehekõlge
(Viljandi osa) trükiti A. Tõllasepa juures. 1. novembril 1914 ühines „Viljandi
Teataja“ „Sakalaga“ ja ajalehte hakati uuesti A. Tõllasepa juures trükkima.
Ajaleht „Viljandi Teataja“ ilmus veel 1918. aasta jaanuaris 7 numbrit, kuid
trükikoja sekvesteerimise tõttu jäi siis seisma.
Oma äritegevuse kõrval võttis aktiivselt osa kohalikust seltsielust,
küll laulukoorides ja näitelaval, juhatades sega- kui ka puhkpillide orkestrit
ja mängides ise mitmes asjaarmastajate orkestris kaasa. Lisaks oli juhatuse
liikmena tegev „Vabaduse", „Koidu" ja tuletõrje seltsis. Oli Viljandi
Esimese Lugemisringi (praeguse Viljandi Linnaraamatukogu eelkäija) üks
asutajaliige. Ka oli ta Krediit ühisuse asutaja ja nõukogu liige. Samuti on ta
Viljandi linnuvabriku ja OÜ Radixi asutaja ning kauaaegne juhatuse liige.
14. augustil 1908 võeti A. Tõllasepp Eesti Kirjanduse Seltsi liikmeks. Kuulus
ka linna volikogusse.
Alates 1918 aastast läks elama Tallinna. 1920. aastal oli ta
üks likööri- ja veinitehaste „Alko“ asutajatest Viljandisse.
Allikad:
- Joandi, Aimur. Kolm kanget Adot Viljandis sada aastat tagasi // Sakala (2006) 7. jaan. URL: https://sakala.postimees.ee/2168727/kolm-kanget-adot-viljandis-sada-aastat-tagasi
- Ado Tõllasepa juubel // Sakala (1878-1940), nr. 81, 9 juuli 1929. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1929/07/09/30.7
- Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Ado_T%C3%B5llasepp
- Viljandi trükikojad ja trükised 1875-1944. Viljandi : Viljandi Linnaraamatukogu, 2000. Lk. 26-28
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar