teisipäev, 8. märts 2022

Jeremy Clarkson. AASTA FARMIS

Helios, 2021
192 lk

Tundub, et „koroonaaeg“ on tootnud ohtralt juurde kahte tüüpi kirjandust. Raamatuid, kus jutustatakse järjest võikamatest viirustest, mis maailma inimtühjaks laastavad,  ning teised, kus autorid kirjeldavad seda, kuidas nad pealesunnitud piirangute ajal uutmoodi elama on hakanud.

Kui Jeremy Clarkson, tuntud saatejuht ja autoajakirjanik, ei saanud enam Sunday Timesis autoveergu kirjutada, oli tal valida, kas üldse mitte kirjutada või kirjutada talupidamisest, millega ta 2020. aasta kevadel alustas.

Tuhandeaakrise maatüki omanikuna ei teadnud ta enne märgilist aastat talupidamisest suurt midagi. Ühtäkki leidis ta ennast keset majapidamist, mida kõikide ponnistuste kiuste püüdsid lämmatada halb ilm, totter bürokraatia, Brexit ja koroonapiirangud. Lisaks elasid tema valdustes uskumatult suitsiidsed lambad ja mitte rohkem arukad kanad ning iga põllutöömasin üritas peremeest tappa. Ainukesed olevused, kes autorile tõsiselt rõõmu valmistasid ning veidigi raha sisse tõid, olid mesilinnud.

Vaatamata sellele, et ma ei üritanudki ennast kurssi viia, kes on raamatus mainitud Nicholas Witchell või Jean Brodie (selliseid tundmatuid tegelasi on raamatus palju rohkem), oli lugemine iseenesest lõbus ja nauditav. Ei olegi nii suurt vahet Euroliidu müüri taha kadunud Inglismaa ja väikese eurotruu Eesti taluelu valudel ja vaevadel. Kas ei tule mitte tuttav ette autori kiidulaul seakasvatusele: „Kujutage ette, et olete talunik ja keegi, kelle maa piirneb teie omaga, hakkab teile miskipärast närvidele käima. Muidugi võib paluda abi kohtust või vallavolikogust või kohalikust ajalehest, aga minu kogemused näitavad, et sellest pole mingit kasu. Hoopis kavalam on lasta sead selle mölaka maa kõrvale põllule ja kuulutada, et ei kavatsegi neid mujale viia, enne kui ta nõmetsemise lõpetab.“

Raamatut soovitan lugeda kõigil, ka neil, kes taluelust midagi ei tea või vastupidi seda idealiseerima kipuvad. Vähemasti õpetab Jeremy Clarkson raskustest huumoriga üle olema.


Raamatut luges: Marju Roosileht
Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2011953

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar