434 lk.
Seitsmekümnendate Suurbritannia karm ja hall reaalsus oli teravaks kontrastiks rõõmsameelsele ja värvikale muusikale, sest kätte oli jõudnud süntesaatori ajastu.
Katkend raamatust lk. 42
“mis kuradi värk see veel on? Tollal ma ei saanud sellest veel aru, aga see kõik muutis meie elusuunda. See maailm oli minu jaoks nagu ligitõmbav sireenide laul. Ma tean, et see on klišee, aga ma olin tõesti vaid teismeline ööliblikas, keda tõmbas ligi popmuusika glamuurileek.”
Vanemate soovitusel saada endale hea haridus, asus Nick õppima eksperimentaalsesse kunstikolledžisse, mis oli osa Briminghami Polütehnikumist. Seal tutvus ta kaastudengi Stephen Duffyga ja nad teadsid kohe, et bändi tegemiseks on aeg küps.
Ajapikku saigi punkarite soojendusbändist Duran Duran 80ndate tuntuim popbänd. Tänu säravale välimusele ja põnevatele muusikavideotele said neist MTV algusaegade suurimad tähed. Bändi ajatutest hittidest võiks esile tuua mitu lugu. “Girls on film” kus kõlasid Nicki ulmelised sündihelid ja jõuline bass - just sellest loost on saanud Duran Durani firmamärk. Lüüriliselt voogava kitarrisoologa “To the Shore” või siis “Save a prayer”. Kes on kursis Bondi filmidega, teab et filmi tunnuslugu “A view a kill” kuulub samuti bändi repertuaari. Palju kõmu tekitas muusikavideo “The wild boys” mis jutustab loo tsivilisatsioonihukust ja humanoididest, kes suudavad järglasi saada naiste abita. Loomulikult 90ndate singel “Come undone”, mis on tänini fännide lemmiklugu.
Bändi tõusudest ja mõõnadest, omavahelistest suhetest, osalemisest suurel kontserdil “Live Aid”, kõigest selles raamatus juttu tulebki. Raamat võiks huvi pakkuda nii vanadele kui ka uutele fännidele. Lugemise kõrval mõjuks nagu kirss tordil ka bändi Duran Duran hittide kuulamine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar