Priit Põhjala. JUHUSLIKE SÕNADE RAAMAT

Tänapäev, 2024 
366 lk

Lugemisbingo mängulehe soovituslikud teemad, kuhu võiks sobida: Aimekirjandus, Huumor

*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

Eesti Raamatu Aastale kohaselt tasub tänavu kätte võtta ka mõni eesti keelest jutustav raamat ning Priit Põhjala kauni kaanekujundusega kogumik on selleks täiesti sobiv.

Autor on raamatusse kogunud 2017-2024 Õpetajate Lehes ilmunud sõnalood, seetõttu võib mõni peatükk lugejale ka tuttav tunduda. Samas on ajaleheartikleid raamatu jaoks tublisti täiendatud, lisatud asjakohaseid viiteid, sõnaloojate fotosid ja väljavõtteid digitaalarhiividest. Raamatu peatükid on sisult hoogsad ja humoorikad ning mugavalt lühikesed väikese puhkepausi sisustamiseks. Keelevara rikastamiseks leiab ideid küllaga.

Aga selmet somes repunseerida, tuleks nüüd türp selga tõmmata, õved kaasa kutsuda ja tiidsalt raamatukokku minna, et sealt mõni morbe õõvar tubaseks õdumiseks laenutada.

Raamatut luges: Marju Roosileht

Raamatuga saab tutvuda:  ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2420645

Nikola Huppertz. ELAMISEKS LIIGA PIKK

 

Lugemisbingo mängulehe soovituslikud teemad, kuhu võiks sobida: Ilukirjandus, Lastekirjandus, Noortekas, Tõlkekirjandus

*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

Nikola Huppertz on hea kirjanik. Ma teadsin seda siis, kui ilmus "Kaunis nagu kaheksa" ning nüüd olen ma selles veelgi enam veendunud.

Uue eesti keelde tõlgitud raamatu peategelane on 13-aastane tüdruk. Ja nagu kõikidel 13-aastastel läbi kõikide aegade ja ülemaailmselt pole Magalilgi kerge oma nahas olla. Tema peamiseks mureks pole kehakaal ega midagi hirmsamat kui "teadlikku vanemlust" harrastavad lapsevanemad ja 5 aastat vanem suurema osa tähelepanust saav õde, vaid see, et tema normi ületava pikkuse tõttu eksisteerib reaalne oht, et keegi teda ilmaski ei suudle. Sest kuigi ta on pikk nagu hernekepp, pole keegi peale naabrite paljulapselise pere huski ja teise korteri 98-aastase naabrimehe ilmaski teda ennast päriselt näinud ega teadvustanud.

Saanud soovimatult kingiks kuldsete äärtega märkmiku, mis oli antud vihjena, et ta peaks õe eeskujul päevikut pidama, otsustab ta ehtsa taustaelemendina hakata jälgima ja üles märkima tähelepanekuid inimestest enda ümber. See mida ta näeb ja kogeb (nt kuidas õigesti surra), milliseid kaasteelisi ta endale selle protsessi jooksul leiab ja vestlusi peab, õpetab teda aga eneselegi märkamatult õigesti elama.

Tagumist kaant ette lüües oli selle raamatuga see imeline tunne, et ei taha veel käest panna ja tahaks, et kõik seda loeks, sest lihtalt nii hea raamat on. Saab samastuda, teadvustada, naerda ja pisaratki kiskuda. Soovitaksin lugejaile vanusest 12.

Raamatut luges: Veronika Raudsepp Linnupuu

Raamatuga saab tutvuda:  laste- ja noortekirjanduse saal (3. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2302785