Eesti Raamat, 2018
212 lk
212 lk
Ühteaegu äge ja naljakas,
seikluslik ja samas mõnusa kergusega lihtsamaid ja keerukamaid noorteprobleeme
lahkav raamat. 200 leheküljele mahub tõesti palju: sõprus ja armastus,
koolitarkuse vastandumine päriselule, rassism ja inimeste erinevused, vaesus,
alkoholism jne.
Peategelane Maik õpib ühes
Berliini gümnaasiumi 8. klassis, koolis on ta märkamatu, kellel ei ole sõpru
ega suhtle ta eriti ka klassikaaslastega. Ühel päeval saabub aga klassi uus
poiss Andrei Tšihhatšov (Tšikk) - mongoliidsete näojoontega vene päritolu,
„asotsiaalse“ välimusega poiss, kelle nime hääldamisega pedagoogidki hätta
jäävad. Temast saab edasiste sündmuste käivitaja. Koolivaheajal, mil Maigi isa
on sõitnud silmarõõmuga puhkama ja ema viibib järjekordselt võõrutusravil,
ilmub Tšikk „laenatud“ helesinise Lada Nivaga Maigi ukse taha. Tšikk suudab
Maigile selgeks teha, et temagi on ühe lõõgastava puhkuse ära teeninud ja
kutsub poisi reisima Valahhiasse. Alguse saab tragikoomiline road movie,
millesse mahub mitmeid värvikaid tegelasi, õnnetusi ja õnnelikke pääsemisi,
nalja ja kurbust, prügimägesid ja kaevandusi. Maigi jaoks on see midagi
ennenägematut ja täiesti pöörast, Tšikk võtab aga kõike stoilise rahuga.
Pöörane suvine seiklus ilma kindla sihi, teekaardi ja mobiilita. Teekonnal saab
poistele selgeks kui hindamatu on sõprus, ustavus ja ausus. Autor on suutnud
tempoka süžee ja sooja huumoriga luua noorteraamatu, mis lugedes endasse haarab
ja peategelaste seiklustele kaasa elama paneb. Raamatu põhjal on vändatud ka
noortefilm. („Tchick“).
„Miks me varastasime auto“ on täiendus noortekirjanduse riiulis, sest teismeliste poiste probleeme, muresid ja mõttemaailma ei leia noortele suunatud raamatutest just eriti sageli.
Raamatut luges: Epp Raudsepp
Raamatuga saab tutvuda: laste- ja noortekirjanduse
saalis (3. saal)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar