Kalle Gaston. Ma olin pastor ehk püha (t)öö

Killukesi kirikuteelt
Kulla (Viljandimaa) : K. Gaston, 2011

Raamat sisaldab ühe endise pastori mälestuste- ja loomekatkeid kaheksa aasta pikkuselt kirikuteelt – humoorikaid juhtumisi, pastoriks kujunemist, õnne ja õnnetusehetki ning muudki. Peatükid on paigutatud piiblis leiduvate raamatute raamistikku. Igast neist on autor võtnud salmi või paar meetodil „silmad kinni-sõrm peale.“

Loe ka Margus Haava Sakalas ilmunud artiklit "Mees, kes loobus ametist, kuid mitte usust"

Ajatud lood

Koostajad Heiki Raudla, Raul Kilgas
Toimetaja Raul Kilgas
Kujundaja Hille Jääger
Sator, 2011

„Ajatud lood“ on paariline varem mitmes trükis ilmunud „Kuldsetele lugudele“. See on uus valik mõistu- ja muid jutte, mis annavad jõudu ja juhivad meid meie sisemise tarkuse juurde. Enamik metafoorseid süžeesid on arhetüüpsed ja levinud mitmesugustes variantides, erinevate ümberjutustustena. Sellistel lugudel on samuti tähtis koht paljudes usundeis ja pärimuslikes vaimsetes õpetustes. Raamat, mida ikka ja jälle avada ja üle lugeda.

Loe veel:
Silja Lättemäe "Ajatud lood on täis võlusõnu" (Maaleht)

Hiljuti jõudis raamatupoodidesse väike salmikuna mõjuv lühilugude kogumik “Ajatud lood”, mille on koostanud Heiki Raudla ja Raul Kilgas. Kena kinkida ja mõnus lugeda, sest kiirustavas maailmas saad lühilugusid haarata tükikaupa. Loe edasi

Jaak Kõdar. Ütlemata ütlused : 1980 : 1990

Steamark, 2011

Mõtlemisi ja ütlemisi sotsialistliku nurumajanduse ajast.

Raamat algab luuletusega:
On väga ohtlik- nii ütelnud Voltaire,
kui sul on enam õigust asjades,
kus suurte meeste seisukoht on väär...

Ja lõpeb:
Minevik tuli, oli ja jäi,
teda ma kummardan paljapäi.

(Jaak Kõdar)

Alli Lunter. Gilgamešist "Puhastuseni"

Gümnaasiumi kirjanduskonspektid
Koolibri, 2011


Sirvi raamatut SIIT

Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Alli Lunter on Viljandi Maagümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse pedagoog

Konspektide kogumik on koostatud uue õppekava nõudeid järgides ja sisaldab gümnaasiumis käsitletavate proosa- ja draamateoste ülevaateid. Samaväärselt teose probleemide vaatlusega on tähelepanu pööratud ka žanrile, stiilile ja keele kujundlikkusele. Nii maailma- kui ka eesti kirjanduse teosed on reastatud kronoloogiliselt.

Kogumik sobib kasutamiseks koolitunnis, aga on abiks ka iseseisvas töös ja eeldab kirjandusteose läbilugemist, sest konspektide autori tõlgendus teoseist on vaid üks võimalus paljudest.

Abja aastad ja inimesed : II

Koostaja Aksel Tiideberg
Abja Vallavalitsus, 2011

Kogumiku koostamisele aitasid kaasa kaasautorid Leida Lepland, Salme Vainlo, Ants-Vello Rõigas ning toetaja Peeter Rahnel.

Üle kolme aasta tagasi ilmus kodulooline ja mälestuste kogumik "Abja aastad ja inimesed". Aeg möödub, selle jooksul me unustame palju, samas aga suudame mõndagi meenutada, täpsustada, uuendada. Eelmise kogumiku ja üle-eelmise koduloolise ülevaate ilmumise vahe oli samuti üle kolme aasta (2003). Tundub, et 3-4 aastat on optimaaalne aeg, mille jooksul koguneb piisavalt materjali, et seda avaldada.

Kogumik sisaldab artikleid, milles keskendutakse Vabadussõja-aegsetele pöördelahingutele, vabatahtliku tuletõrje 110 tegutsemis-aastale, Abja valla taluhäärberitele, Abja mõisale 1915. aastal, kohalike õpilaste vastupanuliikumisele ning Abja Keskkooli teatripäevadele, Abja motoklubi tegevusele ja veel paljule muule

XIII Suure-Jaani Muusikafestival

17.-23. juuni 2010 ; pühendatud heliloojatele Kappidele

[2010]

Suure-Jaani on oma kauni loodusliku asukoha ja rikkaliku kultuuripärandi tõttu ideaalselt sobiv paik suvisteks kultuurisündmusteks. Sellist kultuurikontsentratsiooni ei leia me kuskilt mujalt: heliloojad ja muusikud Artur Kapp, Villem Kapp, Eugen Kapp, Mart Saar, Julius Vaks; maalikunstnik Johann Köler; naivistlik kunstnik Paul Kondas - need on vaid mõned Suure-Jaani kandist pärit suurmehed.

1998. aastast alates korraldatakse suvises Suure-Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestivali, mille kunstiliseks juhiks on Andres Uibo.

Suure-Jaani Muusikafestivali traditsioonilisteks kontserdipaikadeks olid esimestel aastatel Suure-Jaani Ristija Johannese kirik, Heliloojate Kappide majamuuseum, RMK Suure-Jaani jahimaja ja laululava. Igal aastal on lisandunud uusi huvitavaid kohti: kohvik Arturi Juures, tuletõrjetorn, Olustvere loss, Lõhavere linnamägi ja Hüpassaare rabasaar. Kontserdid on toimunud nii sees kui väljas, keskpäeval, õhtul, hilistel öötundidel ja koidu ajal!

Kui esimesel muusikafestivalil kõlas vaid Artur Kapi, Villem Kapi, Eugen Kapi ja Mart Saare muusika, siis aastatega on lisandunud teosed paljudelt eesti heliloojatelt, maailma muusikaklassikast, aga ka kaasaegsemast loomingust. Traditsioonilistele kontsertidele on lisandunud meeleolukad Strauss-oskestri ajaloolistes kostüümides tantsudega kontserdid ja lõunamuusikatunnid Arturi Juures, kus interpreedid ja heliloojad mängivad ning räägivad muusikast. Festivalipäevil toimuvad kunsti- ja fotonäitused.

2007. aastal pälvis Suure-Jaani Muusikafestival Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aastapreemia.

Suure-Jaani Muusikafestival toimub traditsiooniliselt igal suvel jaanipäeva paiku ja on pühendatud heliloojatele Kappidele.

Võhma Gümnaasiumi Almanahh nr 4

2010

Selles raamatus on lood Võhma Gümnaasiumist läbi erinevate inimeste silmade. Esindatud on erinevate põlvkondade mälestused ja läbi aegade kestev kool... (Külli Saarnik, Võhma Gümnaasiumi direktor)

Kalmetu luulepäev 2010

Kalmetu, [2011]

Maakondlik põhikooliealiste õpilaste luulekogu on kokku pandud Kalmetu Põhikoolis. Seekord juba kaheteistkümnes. Luuletused kirjutati 19. veebruaril 2010. aastal V. Luige nimelisel Kalmetu Luulepäeval Viljandi Linnaraamatukogus. Sel päeval esinesid noortele inspireerijana luuletaja Mehis Heinsaar ning Vilajndi muusikakoolist Piret Villem, Taavi Toomsalu ja Liisi Toomsalu. Kohal oli 16 kooli 90 õpilast.

Johannes Tetsmann. Mis oli, mis tuli

Meenutusi 1950-1990-ndatest aastatest Viljandis ja Kõpu-Tipus, vaadetega ka pisut taha- ja ettepoole

Fotod autori erakogust ning Janis Tobreluts

Arvutikiri, küljendus ja kaanekujundus Piret Holtsmann

J. Tetsmann, 2011

Raamatu väljaandmist on toetanud Viljandi Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapitali Vilajndimaa ekspertgrupp, AS Viljandi Metall, Print Best OÜ

Paljudele minu generatsiooni inimestele ei pruugi raamatus peituv info olla uudise väärtusega. Kuid tunduvalt rohkem on neid inimesi, kes ei ole 1950-1960-1970-1980-ndate aastatega üldse kokku puutunud või on mujalt siia elama asunud. Need ei tea mõnekümne aasta tagustest sündmustest ja tegemistest midagi ega ole saanud jälgida tänase kodulinna kujunemist selliseks, milline see on. [...]

Kirjatöö annab ülevaate ka kohaliku ajalehe saatusest ja tegemistest 1954-1994. Mis tingimustes neil aastakümnetel lehte tehti, sellest ei ole vist eriti kirjutatud. Peatükk annab ülevaate toimetuse koosseisust läbi aastakümnete ja aktiivsematest välisautoritest. (Lk. 3, Sissejuhatuseks)

Johannes Tetsmann on sündinud 1. augustil 1929. aastal Viljandimaal Sürgavere vallas. Sealt on siirdunud 8-aastasena Kõpu valda Kõpu-Tippu, mis on jäänudki tema kodukülaks. On lõpetanud 1943. aastal Tipu Algkooli, 1949. aastal Viljandi Maagümnaasiumi ja 1967. aastal Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas. Ta töötas 1954-1994 aastani Viljandi ajalehe toimetuses, kus on pidanud kõiki kirjutamise ja toimetamisega seotud ameteid, viimased 22 aastat olnud peatoimetaja.

Loe veel: Helgi Kaldma intervjuud Johannes Tetsmanniga Sakala Onlines

Jüri Jaanson

Gunnar Press
Sauruse tee
Menu Kirjastus, 2011

Kui Jüri Jaanson 15-aastasena Viljandis esimesse sõudetrenni jõudis, ütles ta treenerile otsesõnu, et tahab tulla Nõukogude Liidu meistriks. Eesti kullad jättis ta vaimusilmas lihtsalt vahele. Mõni päev hiljem uuris ta koduköögis kalendrit ja teatas, et jõuab 1988. aastal olümpiale. Vend Erkiga sõlmis ta kirjaliku lepingu, millega kohustus tulema maailmameistriks. See kõik juhtus 1981. aastal teiste naeru saatel. Aga samm-sammult ülespoole liikudes täitis Jaanson kõik lubadused. Tema karjäär kasvas maailma spordiloo üheks pikemaks, esimest MM-i ja viimast olümpiamedalit lahutab 20 hooaega. Raamatus avab Jaanson heade ja halbade aegade tagamaid, räägib oma perest, treeneritest ja suurtest konkurentidest.

Kuidas Viljandiga seotud?

• Viljandis keskkooli lõpetanud Jaanson võistles siinsel järvel 1988. aastal enne Souli olümpiat.
• 2010. aastal krooniti Jüri Jaanson Viljandi paadimeheks

Jaak Kõdar. Jää, lume ja jäätise raamat

Steamark, 2011

Kõigil meeldib elada oma kuningriigis. Lumi lõpmatuis pilvedes ja lumeväljades, jää veekogudel, jäätis aga on kõige pirtsakam. Kui keegi temast välja ei tee, ei tee ka tema teistest.Pirtsakas jäätis hetkega sulada ja teda ei leia enam keegi. Nii juhtub kõigi pirtsakatega. Kolmteist muinasjuttu aitavad lastel aru saada, kes on tugev, hoolitsev ja sõber, kes jäiselt külm ja vaenulik.

Viljandi Muuseumi toimetised. I

Viljandi Muuseum, 2010

Eelkäija: Viljandi Muuseumi aastaraamat

Toimetised on jätkuks kuni 2009. aastani ilmunud kaheteistkümnele muuseumi aastaraamatule, jätkates ajaloo ning muuseumi kogudes olevate kultuuriväärtuste tutvustamist. Väljaande uus nimetus on tingitud muutunud oludest ning vajadusest paindlikuma vormingu järele. Trükis ilmub nüüd ka suuremas B5 formaadis, mis lubab kujutisi paremini esitada.

Artiklite valiku põhimõtted on esialgu jäänud samaks, kuid plaanis on avardada nii geograafilisi, kronoloogilisi kui ka temaatilisi piire.

Toimetiste esimeses väljaandes kirjutab Tiina Parre kollektsionäär Olev Bendist ja tema väärtuslikust fotokogust, Ain Vislapuu Viljandi Kodu-uurimise Seltsi tegevusest aastatel 1929–1944 ning Jaak Pihlak lõpetab oma uurimuste sarja Vabaduse Risti kavaleridest.

Koostööpartneritelt Tartu Ülikoolist ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiast pärineb kolm kirjutist. Andres Tvauri artikkel käsitleb 2009. aastal Viljandis Lossi tänav 21 tehtud arheoloogilisi kaevamisi, Eve Rannamäe artikkel kõneleb Viljandi arheoloogilistest luuleidudest ja Inna Raud on kirja pannud Vändra kihelkonna kirivööde analüüsi.

Traditsiooniliselt on oma osa ka mälestustel. Koolipõlvest pärinevad lood on üles tähendanud Peeter Hunt, Olav Renno, Jüri Schvede ja Arno Seemen.

Viljandi muuseum tänab kõiki kaasautoreid ja toetajaid, kelle abiga toimetiste ilmumine võimalikuks sai: Harald Nurk Rootsist, Helgi Sooaru Kanadast, Helju Salumets Kanadast, Detlef Masing Saksamaalt, Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp, Eesti Kultuurkapital.

Vt ka Viljandi Muuseumi toimetised I sisukorda ja sissejuhatust


Loe veel:

Margus Haav. Muuseumi toimetised said kaante vahele (Sakala)

Veekahjustustega arhivaalide käsitsemine

Jaan Lehtaru
Eesti Ajalooarhiiv, 2010

Täiendatud juhis kirjeldab erinevat tüüpi arhivaalide võimalikke veekahjustusi, arhivaalide evakueerimise ettevalmistamist ja teostamist ning vahendeid ja meetodeid kahjustunud arhivaalide pakendamiseks, märgistamiseks, külmutamiseks ja konserveerimiseks. Võrreldes 2005. aastal koostatud juhisega on lisatud illustratiivset materjali, täiendatud sisuliselt ja uuendatud asjakohaste teemat kajastavate viidetega.

Juhise eesmärk on tõhustada õnnetusjuhtumiteks valmisolekut, parandada päästetööde organiseerimist ning vähendada arhivaalide väärkäsitsemisest tingitud kahjustuste tekkimise ohtu.

Veekahjustustega arhivaalide käsitsemise juhis on mõeldud rahvusarhiivi soovitusena arhiividele ja arhiivimaterjale hoidvatele ning säilitavatele asutustele. Juhisest on abi ka kõigil teistel (raamatukogud, muuseumid, erakogud, organisatsioonid), kes on seotud meie kultuuripärandi säilitamisega.

Raamatu e-versioon SIIT

Ühistegevus Karksi mail minevikus ja tänapäeval

Karksi Kultuuriseltsi projekt "Arendame kodukohta ühistegevusega"
Koostas Helve Joon
Karksi, 2008

Füüsiline kirjeldus 27 lk. : ill. ; 21 cm

Aastad ja inimesed Karksi kultuuri- ja hariduselus : I

Helve Joon [sissejuhatuse autor]
[Viljandi] : Hetika, 2010

Karksi Kultuuriseltsi ja Karksi Haridusseltsi koostööna on valminud raamatu „Aastad ja inimesed Karksi kultuuri- ja hariduselus“ esimene osa.

See on kogumik, kuhu on koondatud A. Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi õpilase Valdis Vilumetsa uurimistöö Lille-Astra Arrastest ning õpetajate mälestusi oma kooliajast ja tööaastatest. Raamatuid on kavas välja anda osadena, sõltuvalt rahastamisvõimalustest.

Raamatututvustus: Juhan Viiding, eesti luuletaja

Juhan Viiding, eesti luuletaja : Artikleid, esseid, mõtisklusi. Bibliograafia
Koostajad Marin Laak ja Aare Pilv

Bibliograafia koostajaks on Aare Pilv

Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2010

Väheste kirjanike tähendus eesti kultuuripildis on kasvanud sedavõrd suureks kui see nii iseenesest mõistetavalt on juhtunud Juhan Viidinguga. Tundub, nagu oleks Juhani kirjutusmasin vaikinud alles eile, ometi on tema tekstid meie keelemälus kindlalt salvestunud, tähendused täidetakse üha uuesti, ravi kestab. Kas ehk seepärast, et tema luule on puudtanud seda tabamatut kunsti tulist tuuma, milles tõde on nii tajutatavalt-talumatult lähedal? Ja milles meile kõigile teadaolevatest sõnadest saab kunst, luule, mis loob ümber maailu.

Üdi ja Viidingu luulesse on kodeeritud 1970. ja 1980. aastate õhustikku, hoiakuid, piiranguid. Kuid paradoksaalselt, isegi kui lugeja seda aega enam ei mäleta või pole kogenud oma nooruse tõttu, on Üdi/Viidingu luuleread, lugematute helisalvestuste kaudu ka Juhani hääl ja rütmid, tema lausete eriline „kurb soojus“, saanud märkamatult osaks meie igapäevakõnest.

Katkend raamatu eessõnast.

Kirjanik Aare Pilvest siin blogis

Raamatututvustuse koostasid praktikandid Heleen Karja ja Mai-Liis Niit

***

Kogumik "Juhan Viiding, eesti luuletaja" koondab legendaarse eesti luuletaja Jüri Üdi ja Juhan Viidingu kohta kirjutatud artikleid, esseid ja mõtisklusi. Tegemist on esimese selletaolise raamatuga, esmakordselt ilmub ka Viidingu/Üdi bibliograafia. Raamat pakub nii mälestuspilte luuletaja noorpõlvest tema sõpradelt ja kaaslastelt kui ka põnevaid arutlusi Üdi/Viidingu üksikute luuletuste tähenduste üle.

Arutletakse ka laiematel teemadel, näiteks luuletaja rolli üle 1970. aastate kultuurikontekstis – oli ju Üdi/Viidingu luule ka teravalt sotsiaalne. Raamatus avaldatud artiklite ja esseede aluseks on Tartus 29. ja 30. augustil 2008 peetud Juhan Viidingu 60. sünniaastapäeva mälestuskonverents, mis tõi ülikooli raamatukogu suurde konverentsisaali üle mitmesaja kuulaja. Raamatu kaastöölisteks on peale eesti nimekate kirjandusteadlaste Arne Merilai, Mart Velskri, Ülar Ploomi, Hasso Krulli ja tema õpilase Laura-Madeleen Vaariku ka Juhan Viidingu tütar luuletaja Elo Viiding, kirjanduslikud kaaslased ja sõbrad Viivi Luik, Doris Kareva ja Joel Sang, lapsepõlvesõber filosoof Rein Ruutsoo ja filosoof-teoloog Jaan Kivistik, mälestuste põhjal on artikli kirjutanud Mihkel Kaevats.

Kogumiku teiseks osaks on «Juhan Viidingu ja Jüri Üdi bibliograafia», koostajaks Aare Pilv. See on terviklik vahekokkuvõtte mitmel pool avaldatud luuletaja loomingust, tema rollidest teatrilavadel ja muusikast, mis on tema luuletuste tekstidele loodud. Lisatud on kõik allikad, millest on Viidingust kirjutatud. Raamat on illustreeritud rikkaliku fotomaterjaliga, Riina Viidingu, Viivi Luige ja fotograaf Jaan Klõšeiko erakogudest ning Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi fotokogust.

Väljaande on tundlikult kujundanud kunstnik Ly Lestberg. Raamat on mõeldud kõikidele Juhan Viidingu luule austajatele, see on tänuväärne abimaterjal emakeele ja kirjandusõpetajatele. Bibliograafia sihtrühma võiks kuuluda iga lugeja, muusika ja teatrihuviline.

Marin Laak

Raadioteater : Kuula ja sa näed

Luuleruum: Juhan Viiding, eesti luuletaja

Mõtteid ja meeleolusid Juhan Viidingu loomingule pühendatud konverentsilt Tartus. Sõna võtavad kirjanik Elo Viiding, religioonifilosoof Jaan Kivistik, luuletaja Doris Kareva, sõber Rein Ruutsoo, kirjandusteadlane Mart Velsker. Repliigi korras saavad sõna Joel Sang ja Hando Runnel.

Laulab lavakunstikooli tudeng Kristjan Üksküla.

Salvestanud helirežissöör Külli Tüli, toimetaja Maris Johannes

Sissejuhatus võrgutehnoloogiasse

Erkki Laaneoks

Tartu Ülikool, matemaatika-informaatikateaduskond, Arvutiteaduse Instituut

Teine, täiendatud trükk

Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010

Raamat on mõeldud kasutamiseks Tartu Ülikooli ainete Võrgutehnoloogia I ja II õppematerjalina ning sobilik arvutiga rohkem kokkupuutunud ja teadlikumatele kasutajatele, kes soovib ennast iseseisvalt võrgutehnoloogia alaselt harida või täiendada.

Vanadel tehnoloogiatel peatutakse vaid siis, kui see on vajalik edaspidise mõistmiseks. Samuti püütakse võimalikult vähe käsitleda ajalugu.

101 Eesti pühapaika

Marju Kõivupuu

Sari 101 Eesti…

Varrak, 2011

Matthias Johann Eisenile omistatakse ütlust, et eestlasel on kolm püha kohta – saun, hiis ja kirik. Selles raamatus saunast juttu ei tule, küll aga rändame Eesti maastikel nii ajas kui ruumis, et (taas)avastada Eestit läbi pühapaikade.

Eestlase hingele on eriti lähedased looduslikud pühapaigad – hiied, põlispuud, kivid, jõed ja ojad-allikad. Pühapaikadega seotud kohalood, uskumused, tavad ja kombed on väärtuslik osa meie rahva ühismälust. Looduslikke pühapaiku mitte ainult ei mäletata, vaid nii mõnegi paiga pühadust on hoolikalt ja järjepidevalt hoitud tänaseni.

Pühad on paigad, kus kodumaa vabaduse eest on verd valatud verd; pühad on paigad, kuhu koguneme, et tähistada oma rahva ajaloo tähtsündmusi ja pühad on paigad, kus puhkavad igavest und meie lähedased. Ajaloosündmustega otseselt või kaudselt seotud pühapaigad ning mälestusmärgid peegeldavad ka meie rahva valusat kogemust elada ida ja lääne kultuuride piirialal.

See rikkalikult fotodega illustreeritud raamat toob lugejani põnevad lood Kaali meteoriidikraatrist ja Kagu-Eesti ristimetsadest, Tuhala nõiakaevust ning paljudest teistest meile olulistest paikadest.

Sirvida saab raamatut SIIT

Kuulata raamatust:
„Nädala raamat“ (Hallar Lind, raadio Kuku), 08.04.2011? Kuula SIIT


Loe veel:
Olav Renno. Pühapaigad seovad meid esivanematega

Pühaks peetakse nii looduslikke kui inimkätega loodud paiku, kus ollakse silmitsi muinaskultuuri, uskumuste ja ajaloosündmustega.Eestimaad mitmekülgselt tutvustav 101-seeria on saanud väärt täienduse: eelmisel kuul jõudis raamatulettidele rahvakultuuriteadlase filosoofiadoktor Marju Kõivupuu raamat meie pühapaikadest.
[..]
«Keskpõranda» lõunaservalt Mulgimaalt on raamatusse mahtunud kolm paika, Põhja-Viljandimaalt veel kaks. Helme ordulinnus polnud ju esimene sealne rajatis: koopad ja allikad olid teeninud maarahvast tuhat ja enamgi aastat varem, läheduses paiknev Orjakivi võis nendest praktilisema, pelgu leidmise ja arstimise otstarbega kohtadest olla paras jagu eemal ohvritoomise varjuvajaduse pärast.


Ka Läti piiri äärne Annemägi oli nii ohverdamise ja matmise kui pillerkaaritamise paik. Kirjutises on segi läinud kaks Annemäge: teine pärimuskild ja väiksem foto pärinevad Holstre-Polli kandist.


Loodi Siniallikad on tuntud ohverdamiskohana ja varanduse peidupaigana, Sinialliku linnamägi aga on muinsuse pöördumatu rikkumise näide: esialgu võeti sealt raudteetammi rajamiseks kruusa ja 60 aastat hiljem kohendati paika veelgi, et kolhoosirahvas peoplatsile juurde pääseks.


Vastemõisa lähedal paiknev Risti kabeliase on tüüpiline muinaspühapaik. Et lõpetada «ebajumalate» kummardamine, ehitas katoliku kirik samasse kohta kristliku kabeli. Kui rahvas seal ikka vanu usukombeid harrastas, tuli ka uus palvepaik maha lõhkuda. Koht jäi kummatigi alles ning inimeste kogunemist ja vanade rituaalide toimetamist ei saanud kuidagi takistada.


Uusimast ajast on märkimist pälvinud Pilistvere kiriku lähedale eestlaste möödunud sajandi kannatuste mälestuseks kokkukantud kivikangur. Loe edasi Sakalast

Tanel Veenre. Marju Kõivupuu: peaksime saama suuremaks ka hingelt : [intervjuu]

Kuigi teadlasena on folklorist Marju Kõivupuu teemaks olnud tihti üsnagi hämar valdkond – surma ja haigustega seotud pärimus folklooris ja usundis –, on tema sotsiaalse närvi tundlad tänapäevas. Meie vestlust läbib punase niidina mure, kuidas saaks nõnda, et inimestel oleks parem. Loe edasi Eesti Päevalehest

Folklorist Marju Kõivupuu (s 1960) on arvukate lõunaeesti keelt ja kultuuri puudutavate tele- ja raadiosaadete (kaas)autor ning konsultant. Tema raamatud ja artiklid on peamiselt rahvausundi ja rahvameditsiini vallast. 1995. aastal on ta saanud Eesti Vabariigi presidendi peapreemia rahvaluule kogumise eest.

Raamatututvustuse koostas praktikant Galina Antropova

Konrad Mägi

Maie Raitar, Andres Sööt

Täiendpealkiri Kunstnik. Looming. Aeg

Ilmamaa, 2011

Konrad Mäge (1878–1925) võib pidada eesti kunsti imeks. Talle oli

loominguaega antud ligikaudu 18 aastat, mille järel võis tema pärandi

hulka arvata vähemalt 400 maali (eelkõige maastikud, aga ka portreed,

natüürmordid ja figuraalkompositsioonid). Tuntud on ta ka kui üks

kunstiühingu Pallas asutajaid.

Teda on ärgitanud stiilimuutustele matkad ja erinevad elukohad, kuid

tihti on kunstnik ühendanud uueks veenvaks tervikuks mitmeid ajas ja

ruumis kaugeid algeid. Mäe jaoks ei olnud kunst mitte jäljendus, vaid

alati eneseväljendus, eneseteostus ja uue maailma loomine vastavalt

välisilmast tekkinud muljetele. Kogu tema loomingus helises kaasa tema

kaasaegne kunstiareng, kuid seda täiesti isikupärases käsituses.

Ligikaudu paarikümne aasta jooksul oli Konrad Mägi olnud üks kõige

populaarsematest eesti kunstnikest. Ta lõi oma erilise maastikukooli,

sugereeris hulkadele oma loodustunde, oma värviilma, oma kunstilise

ilmamõistmise ja vastuvõtlikkuse.

Käesolev raamat sisaldab hinnatud kunstniku tööde reproduktsioone

(sealhulgas haruldasi, kodumaal tundmata töid), tema kaasaegsete

kommentaare ja arvamusi ja killukesi tema elust ja ajast.

Sirje Kiin. Kas Ameerika on olemas?

Variantpealkiri Kirjad Madissonist 2005-2009

Tammerraamat, 2011

Sirje Kiin (Sirje Ruutsoo; sündinud 23. augustil 1949 Viljandis) on eesti kirjandusteadlane, kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija. Kriitiku ja kirjandusteadlasena on ta keskendunud eesti luulele.

Sirje Kiin: "Mul olid USA suhtes eelarvamused, nagu on ikka neil, kes seal käinud ega elanud pole. Ent viis aastat tagasi kohtusin inimesega, kellesse armusin. Mees on kümnendat põlve ameeriklane. 2007. aastal abiellusime ja rajasime uue kodu Madisonis, Lõuna-Dakotas. Avastasin teispool maakera uue ilma. Aga aluseks on armastuslugu, mis viis kokku eesti naise ja ameerika mehe. Kirjutasin sõpradele Eestisse oma USA-elust kirju, valik neist on saanud raamatuks. Niisiis, see on minu Ameerika-avastamise raamat."

Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus

Erkki Tuomioja

Varrak, 2011

Eesti esimesest iseseisvusperioodist kerkib esile kaks nime: Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts. Nende koostöö ja konkurents on lõimelõngaks ka siinses põhjalikus Jaan Tõnissoni eluloos.

Päts alustas vasakradikaalina, aga lõpetas autoritaarse riigipeana.Tõnisson oli parempoolne rahvuslane, lehe- ja riigimees, kes tõusis mitut keerdkäiku pidi liberaalse opositsiooni juhiks ja kadus Nõukogude salapolitsei vangistatuna.

Erkki Tuomioja on valinud oma teosele huvitava lähenemisnurga: ta põimib

Anzori Barkalaja. Lohelausuja

Luuletused
Fotod: Epp Barkalaja, Urmas Volmer
Kujundus: Epp Barkalaja
Eesti Loomeagentuur : Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011

Varem peamiselt laulutekstide kirjutajana tuntud autor on võtnud ette jalutuskäigu keeleradadel ilma muusika abistava toeta. Selles küpses ja klassikalisena mõjuvas debüütluulekogus põimitakse kartmatult ja valehäbita armastuslüürikat, loodusluulet ja hetkiti ka konkreetsemaid ühiskondlikke heiastusi. Ometi domineerib kõige ja kõigi üle luuletustes siiski loodus. Ka teistele inimolenditele lähenetakse siin eelkõige just läbitunnetatud looduspildistuste kaudu. See on eesti nüüdisluule võõrandunud linnatraagika taustal piisavalt ootamatu lähenemine, vanas ja heas mõttes poeetiline ning samas hinnatavalt nooruslik randevuu, mis kestab läbi vihmahoogude ja päiketõusude. Ikka ja alati kutsutakse siin lugejat shelleyliku lõokesena argisusest kõrgemale lendama ja inimsuhetes jõuliselt sügavamale püüdma ning alati ja eelkõige - kõigest ümbritsevast ilust vaimustuma. Kes vaevub looduspiltide metafoorikardinate kihtide taha kiikama, leiab eest riivamisi osutusi üldinimlikele olemistele, mida tänasel päeval aeg ajalt enese sees äratada tasub.

44 luuletust ja 26 fotoillustratsiooni.

Excel 2007-2010 tavakasutajale

Riina Reinumägi
Binari Pro, 2011

Käsiraamat kujutab endast ülevaadet Excel2007 ja Excel2010 töökeskkonnast ning on mõeldud neile, kes on omandanud algteadmised mõne varasema Exceli versiooniga ning soovivad tööle asuda Exceli uues versioonis. Raamat ei ole mõeldud päris algajale Exceli kasutajale vaid neile, kelle jaoks Excel on igapäevane töövahend ning kes tunnevad vajadust rutiinset tabelitöötlust kiiremaks ja mugavamaks muuta. Käsiraamat sobib nii eesti- kui ingliskeelse Exceli kasutajale. Samuti on raamatus kirjeldatud, kuidas saaks kasutaja ise Exceli töökeskkonna keelt valida.

Viljandimaa terviseprofiil ja terviseedenduse tegevuskava 2010-2013

Koostaja ja kujundaja Elo Paap
Autorid: Paap, E., Karjus, A., Pihlak, A., Kivi, A., Mõim, E., Sepp, G., Sepp, H., Kärmas, I., Sova, J., Razumov, N., Grauberg, K., Mauring, K., Puusild, K., Vilu, L., Kruuse, L., Vitsur, L., Pajo, M., Tirmaste, M., Saar, M., Laan, M., Servinski, M., Schihalejev, R., Tootsi, R., Leier, S., Pärnamets, T., Lumi, Ü.
Viljandi : [s.n.], 2010

Teemad:

- Maakonna üldandmed

- Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused

- Tööturusituatsioon

- Toimetulek

- Kaasatus kogukonna tegevustesse

- Laste- ja noorte turvaline ning tervislik areng

- Tervislik elu-, õpi- ja töökeskkond

- Tervislik eluviis

- Terviseedendused

Väljaande veebiversiooniga saab tutvuda SIIT

Valguseoks. XI

Viljandi luuleklubi almanahh

Toimetanud Ülo Alo Võsar
Kujundanud Hilve Koidla
Küljendanud Piret Holtsmann
Viljandi : Viljandimaa Luuleklubi, 2010

Raamatu väljaandmist on toetanud Kultuurkapitali Viljandimaa Ekspertgrupp; Viljandi Linnavalitsus; Abja, Karksi, Kolga-Jaani, Tarvastu ja Viiratsi Vallavalitsus; OÜ Sallasto

Autorid: Veronika Ariva, Rein Aunistu, Vaike Birk, Mari Karilaid, Lev Konovalov, Maie Lond, Tiiu Luht, Reet Oidermaa, Heinrich Oja, Antu Ott, Maie Perve, Reet Post, Kerly Tammaru, Jüri Tamtik, Aadu Tomson

Mae Lender. Minu Taani : Tuuline teekond keelatud maal

Toimetaja Monika Pais
Kaanekujundus Anna Lauk
Petrone Print, 2010

Katkend sissejuhatusest

Muidugi oleksin eelistanud kohale minna tööloaga taskus, kuid see polnud lihtsalt võimalik. Kui oleksin alustanud paberite korjamisest, siis arvestades Taani bürokraatiat ja minu vanust - olin minnes kolmkümmend kaheksa - oleks kogu üritus kohe alguses luhtunud. Tollal, kui Eesti veel Euroliitu ei kuulunud, said töö- ja elamisloa Euroopa maadesse lihtsamalt kätte need, kes läksid sinna vahetus(üli)-õpilasena, põllumajandus-ettevõtetesse praktikandiks või näiteks mehele. Minul ei olnud neist variantidest abi loota.

Nii et läks nagu läks. Keskeale lähenev illegaalist maailmaavastaja - olge lahked! Aga tulgu mu lugu siis anonüümselt ja muudetud nimedega. Nagunii ei ole see tüüpiline eestlase Taanimaa avastamise lugu.

Raamatu tagakaanelt:

Kaheksa aasta eest poleks mulle pähegi tulnud võimalus valida elukohaks Taani. Masendav kliima, õudne keel, kummalised inimesed…ja ämblikest ma siis veel ei teadnudki.

Ent mõni kuu hiljem ma just siia jõudsingi – praktiliselt üleöö, mitte enam esimeses nooruses, illegaalina, konkreetse töökohata. Lisaks sattusin oma ebakindlas staatuses elama Saksamaa-Taani piirile nii lähedale, et piirivalvurite autod ja vormiriietus vilksatasid silme eest mööda mitu korda päevas.

Minu Taani ei ole Kopenhaagen, ei ole üliõpilaslinnakud koos metsikute pidudega, ei ole ilmatukuulus Roskilde festival, ei ole lustimine Tivolis, Legolandis või BonBonLandis. Minu Taani on üks pisike nurgake Lõuna-Jüütimaal, mille süda tuksub omas rütmis ja kus kõike vana on rohkem kui uut. Siin on metsikud hobused, ekstsentrilised vanaprouad-härrad, lõputu seltsielu, lossid ja prints Joachim ning loomulikult Jakob oma koleerilise õe Helgaga. Siin olen ma leidnud armastuse selle tusase tuulisevõitu maa, tema rahulike pikatoimeliste inimeste… ja võib-olla iseendagi vastu.

Loe veel:
Katkendeid raamatust saab lugeda Petrone Print kodulehelt

Kuidas me "Minu Taanit" tegime...
Ei, ma ei kirjutanud kogemata, et "tegime", kuigi viisakam oleks vist öelda, et "kirjutasime". Tegelikult oligi see rohkem tegemine kui kirjutamine, vähemasti hetkel tundub sedamoodi. Loe edasi Mae blogi

Minni Nurme. Kentaurid

Teine trükk
Sari Eesti Romaanivaramu
Eesti Raamat, 2010

Valdavalt luuletajana ja tõlkijana tuntud Minni Nurme (1917–1994) tuli kirjandusse hoopis prosaistina. «Kentaurid» (1939, Minni Raudsepa nime all) on tema esimene raamat. See räägib maalt pärit kunstihuvilise neiu Kirsli Kõivu sobitumispüüdeist 1930-ndate aastate pealinna-keskkonda.

Perke, pseud. Me oleme üksikud rändurid öös

Perke laulud

Toimetaja Aili Kiin
Tehniline toimetaja Helle Jõesaar
V. Eilonen, 2010

Esikaas : "Üksik rändaja" / V. Eilonen, õli 1997/
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa Ekspertgrupp

Liig palju pihtimusi ühte
raske on köita
pärast peab valvama
öödes ja päevades
pilku jää alla peitma.
Liig palju elulugusid
ühte elu et täita
kirjutriibuliseid tüdrukuid
ühte et südant võita
pärast peab lõputuis
aegades pikakdes
üksindust öistes ridades naitma
kustunud linnade tuledes
varjudes läitma.

Enn Kont. Tundeehe luulekogu

Veidi aega tagasi nägi trükivalgust kena kaanepildiga luulekogu "Perke laulud", mille autori nime raamatukeselt ei leia.

Tundmatu tegija luuletused võtad enamasti kätte hirmuseguse ootusärevusega: kas neis leidub midagi, mis meeli erutab, või tekib kümmekonna lehekülje järel pettumustunne.

"Perke laulud"on keskeas Veljo Eiloneni esimene avaldatud teos. [...]

"Perke laulud" sisaldab kaunis ühtlaselt kõnekaid luuletusi, mis on kergesti loetavad: mõtte tabad enamasti ühekordse lugemisega. Värsimõõdu reegleid ei ole alati järgitud, aga ilmselt polegi seda eesmärgiks seatud.

Loe edasi: Sakala (2010) 5. jaan., lk. 7

Jaak Kõdar. Kriimu-Reinu lõpuraamat ehk Tont Kont Lont

Pildid joonistanud Hülle HaabKujundus ja makett Andres JaaksooSteamark, 2010
Raamat sisaldab seitset jutukest:
"Kivil kasvav kuusk"
"Põrgusse!"
"Pärispõrgus"
"Põrgupidu"
"Põrgu karjalaskepäev"
"Tondikas tont"

Viivi Luik, Hedi Rosma. Ma olen raamat

Toimetaja Kerttu-Liina Tuju
SE & JS, 2010

See on raamat, mis omal moel võtab kokku kõigi inimeste vaikivad igatsused ja arutleb küsimuste üle, millele inimene peab iseendas vastuse leidma. Siin puutume kokku paljude selliste sõnade, tähenduste või väljenditega, mida tavaliselt elus ei kasutata, millest vaikitakse, sest valusa kogemuse kartuses häbenetakse olla siiras. Nad kirjutavad, et „ei tule kuulata, mida maailm arvab, vaid tuleb kuulata, mida oma sisetunne ütleb, isegi kui see on risti vastupidine kõikide teiste arvamustega.” Sõnastavad seisundi, mida arvatavasti meist paljud on tundnud, kuid pole osanud seda nii väljendada: „Küps inimene teab, et armastus ei ole seebikate roosamanna, vaid MÕÕK JA TULI, mis kogu olemust muudab. Kui üht inimest armastad, õpid kaastunnet kõigi vastu.” Räägivad sellest, et pühendumus on alandlikkus. Tunnevad ära tähtsaima: „See lapike sinist taevast halli argipäeva kohal.”

Loe veel:
Sven Vabari blogist Ma olen olemas, ma olen raamat
Õnneks on ka Viivi Luige raamat omamoodi kirjad noorele luuletajale. Õieti küll mitte kirjad, sest tegu on vestlusega, ning mitte luuletajale, sest Luige vestluspartneriks on poetessist 37 aastat noorem humanitaar, kultuuriteooria magister Hedi Rosma. Päris intervjuuga tegemist pole, sest Luik ja Rosma lihtsalt jätkavad vaheldumisi mõttelõnga, kuigi Rosma teeb seda tunduvalt lühemalt ning raamatu põhiteemaks on siiski Viivi Luik ja tema vaade maailmale. Mis Rosma osasse selles raamatus puutub, siis peab ütlema, et üldiselt on ta mitmeski mõttes oma ülesannete ning vestluspartneri kõrgusel. See on suur asi. Loe edasi Sven Vabar

Rando Tooming Viivi Luik: kõike pole tarvis teada. Ela!
Kirjanik Viivi Luigelt ilmus sel aastal peaaegu järjest kaks teost, mõlemad pikisilmi oodatud, kirjandussündmuseks nimetamise väärilised. Peamiselt autori Roomas elamise viiest aastast jutustav "Varjuteater" ning Urmas Oti abilise Hedi Rosmaga kahasse kirjutatud "Ma olen raamat". Loe edasi Õhtuleht