August Arumäe
Kuni 1939 Grünberg11.08.1895 Rõõsa talu, Heimtali vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 26.09.1976 Pärnu
Kirikuõpetaja
11. augustil 1895. aastal sündis Viljandimaal Paistu kihelkonnas Heimtali vallas edumeelse talupidaja kultuuri- ja muusikasõbralikus peres tulevane usuteadlane, kooliõpetaja ning muusikategelane August Arumäe (1939. aastani Grünberg).
Kooliteed alustas Heimtali
vallakoolis (1904-1906), järgnesid Viljandi kihelkonnakool (1906-1909) ja Pärnu
gümnaasium (1908-1916), mille lõpetas 1916. aastal Venemaal Muromis hõberahaga.
Kool oli Esimese maailmasõja eest sinna evakueeritud. Õppis 1916.-1918. aastal
Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas ja alates 1920. aastast usuteaduskonnas, mille
lõpetas 1924. aastal.
August Arumäe oli 1918.-1919. aasal Tuhalaane
kihelkonnakooli juhataja, 1919-1920 Viljandi Maakonna Reaalgümnaasiumi õpetaja
ja inspektor.
Prooviaasta tegi Tartu Pauluse kogudusega õpetaja Arnold
Habichti juures, töötades samal ajal Hugo Treffneri gümnaasiumis usuõpetajana.
1924. aastal abiellus Tartumaalt pärit Lilly Friederike
Loskitiga. Neil oli neli poega.
Õpetajaks ordineeriti ta Tallinna Jaani kirikus 1. märtsil
1925, kuid juba 14. detsembril 1924 valiti Pärnu Eliisabeti koguduse 2.
pihtkonna õpetajaks (aastani 1940) ja 1930. aastal ühtlasi Pärnumaa praostiks
(kuni 1941). Omandas 1934. aastal mag. tehol. astme. Akadeemiliselt kuulus
korp. „Ugala“ perre. 1939. aastal oli ta Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku
Hooldusnõukogu liige.
Arumäe oli EELK Usuteaduse Instituudi praktilise usuteaduse
õppejõud. Ta on paljude 1930. ja 1940. aastatel välja antud usuõpetuse
õpikutele autor või kaasautor. Pärnumaa koolinõuniku Luuriga koostas ta õpikud
“Piiblilugusid väikestele” (1929) ja “Piiblilugusid algkoolile” (1930), hiljem
“Usuõpetuse algkoolidele”. Samuti andis välja ajakirja Pühapäevakool.
14. juunil 1940 küüditati August Arumäe abikaasa ja kahe
poja, Sulevi ja Heitiga, Siberisse. Pojad Ilmar ja Kalle, kes sel ajal olid Viljandimaal
vanaema juures, pääsesid pikast teekonnast. Tagasi jõudis Arumäe poegadega 17
aasta pärast, kuid abikaasa jäi puhkama Siberi mulda.
Karmid Siberi-aastad ei murdnud mehe teotahet. Ta asus
endise innuga tööle. Kirjutas usuteaduste instituudi üliõpilaste tarvis
õppematerjali, leeriõpiku, käsiraamatuid. Pärast Siberist naasmist teenis ta
aastatel 1958–1964 Pindi kogudust ja seejärel aastani 1969 Häädemeeste kogudust.
1964. aastal abiellus ta teist korda laulukoori liikme Ada
Reinholdiga.
Viimased eluaastad elas pensionil August Arumäe Pärnus, kus
kirjutas üle 400-leheküljelise mälestusteraamatu käsikirja, millel on
kultuurilooline väärtus nii Pärnule kui kogu Eestile.
August Arumäe suri 26. septembril 1976 ja maeti Pärnu Alevi
kalmistule.
Arumäe muusikaelu
Muusikaarmastuse sai kaasa lapsepõlvekodust, kus lauldi ja mängiti pilli. Juba varakult õppis noormees selgeks kandle- ja viiulimängu, hiljem harmooniumi- ja klaverimängu. Võõraks ei jäänud puhkpillidki. Pärnu gümnaasiumipäevil mängis ta kaasa sümfoniettorkestris ja keelpilliorkestris, laulis kooli meeskvartetis.
1915. aasta suvel asutas kodukohas Heimtalis segakoori ja
juhatas seda.
1920 asutas ta Joosep Teimanniga Tartu üliõpilaskonna
muusikasektsiooni ja valiti selle esimeseks esimeheks. Peale üliõpilasmeeskoori
asutasid nad segakoori.
1922. aastal võttis Tartu ülikooli delegatsiooniga osa
Leipzigi esimesest rahvusvahelisest üliõpilaste kongressist. Asunud 1924 Pärnu
Eliisabeti koguduse õpetajaks, võttis oma esimeseks kohustuseks kiriku
laulukoori asutamise ja lastejumalateenistuste korraldamise. Koorile kirjutas
ta ise noodid ja asus noori juhatama. Koor töötas edukalt, võttes osa
vaimulikest laulupäevadest. Repertuaari saamiseks tõlkis laule. 1938. ja 1939.
aastal käis koor Soomes kontserdireisil, samuti Lätis ja ülejäänud Eesti
kogudustes.
Oli tegev mitmes kiriklikus organisatsioonis, olles muu seas liturgilise komisjoni esimees ja lauluraamatute komisjoni liige. Välismatku sooritanud Soome, Taani, Rootsi ja Saksamaale. Töötas koolides usuõpetajana.
Tunnustused
- Eesti Punase Risti 3. järgu teenetemärk
- Soome Valge Roosi 1. kl. aumärk
LlSAKS
Hiiobi õnnistus : August Arumäe mälestused
Eesti Keele Sihtasutus, 205. 493 lk.
Eesti Keele Sihtasutus, 205. 493 lk.
August Arumäe (1895-1976) mälestused ulatuvad tagasi Tsaari-Venemaa aegsesse Eestisse, tollasesse külaühiskonda. Eesti Vabariigi sünnile elas kirjutaja kaasa juba täiskasvanud inimesena, omariikluse aega jäävad õpingud ülikoolis ning tegevusrohked tööaastad Pärnus. Järgnenud rahvuslik tragöödia puudutas tedagi isiklikult - pidi ta oma parimad töö- ja loomeaastad jätma hoopis GULAG-i surmarõngasse. Seal küpseski esialgne mõte oma läbielamised kirja panna.Ehkki mälestused on kirja pandud eelkõige oma laste ja lastelaste tarvis, võib August Arumäe mälestusteraamatu "Hiiobi õnnistus" ilmumist õigusega nimetada sündmuseks, sest tegemist on nii kultuuri-, kiriku- kui ka Eesti ajaloo seisukohast olulise teosega.
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/323018
Allikad
- Grünberg, August // Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918-1938. I. 2. tr. eesti rahvusraamatukogu, 2006. Lk. 50
- HAUDI: Kalmistute register URL: https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=Ow1Nl1KpZaJl
- Sarv, Silvia. 110 aastat August Arumäe-Grünbergi sünnist // Pärnu Postimees (2005) 4. aug. URL: https://parnu.postimees.ee/2118767/110-aastat-august-arumae-grunbergi-sunnist
- Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/August_Arum%C3%A4e
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar