Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

reede, 20. november 2020

20. november - Arnold Luhaäär 115

Arnold Luhaäär

20.11.1905 Mõisaküla - 19.01.1965 Tallinn
Eesti raskejõustiklane, tõstja (180 cm, 80–120 kg)

"Arno, suru — rauapuru!" kaikus 1936. aasta 5. augustil Berliini olümpiamängudel Deutsch-landhalles, kus eestlane Arnold Luhaäär olümpiamedali eest võitles.
Allikas: Lääne, Tiit. Arnold Luhaäär püsis kuraditosin aastat tõstespordi maailma tipus 
Sakala (2005) 15. okt. 

Mõisakülast oma sportlasteed alustanud tõstja Arnold Luhaääre karjääri mahtus hõbe- ja pronksmedal olümpiamängudelt, pronks maailma- ning hõbe Euroopa tiitlivõistlustelt.

Õppis Pärnu gümnaasiumis. Sportima hakkas 1919. aastal Mõisakülas, jätkas Pärnu Tervises ja Vapruses ning aastast 1926 Tallinna Spordis (1928–1930 kuulus Eesti Töölisspordi Liitu). 

Võitis 1928. aastal Amsterdami olümpiamängudel raskekaalus hõbeda (100 + 110 + 150 = 360) ja 1936. aastal Berliini olümpiamängudel pronksi (115 + 120 + 165 = 400).

Maailmameistrivõistlustel 1938. aastal pronks ja Euroopa meistrivõistlustel 1933. aastal hõbe. 

Tuli 1928. aastal külalisvõistlejana NSV Liidu I spartakiaadi võitjaks. Oli 1926., 1928., 1932.-1934. ja 1936.-1938. aastal Eesti meister tõstmises (8 x) ja 1931. aastal Kreeka-Rooma maadluses. 

Püstitas 2 maailmarekordit (1927 vasaku käega rebimises 90,0 ja 1937 tõukamises 167,5), 7 olümpiarekordit (2 rebimises ja 5 tõukamises) ning 40 Eesti rekordit. 

Isiklikke rekordeid: 
  • surumine 127,5 
  • rebimine 122,5
  • tõukamine 167,5 
  • kolmevõistlus 412,5 
  • ühe käega rebimine 90,0
  • tõukamine 102,5 
  • viievõistlus 610

Oli 1937. aastal tulemusega 412,5 maailma edetabelijuht

Kuulus 1928–1938 Eesti koondisse. Oli 1935–1940 Maadlus-, Poksi- ja Tõsteliidu juhatuse liige ja sekretär, 1945–1950 Tõstesektsiooni presiidiumi liige ja 1949–52 kohtunikekogu esimees. Töötas 1946–1948 Spartaki raskejõustikuklubi juhatajana. 

Töötas enne II maailmasõda kaua raudteetelegrafistina ja tegutses Eesti Töölisspordi Liidus, pärast sõda oli põhiliselt lihttööline.

Sõda lahutas pere

Hoopis vähem kui Luhaääre võitusid teatakse seda, et Teine maailmasõda lahutas tõstekuulsuse tema perekonnast.

Kaua aega poissmehepõlve pidanud Luhaäär abiellus 1942. aasta sügisel, väljavalituks osutus Marta Oravas. 25. aprillil 1943 sündis perre tütar Kersti.

Kui 1944. aastal venelased taas Eestile lähenema hakkasid, liikusid paljud läände. Väike Kersti oli emaga läinud maale, Türi lähedale, juba pärast märtsipommitamist.

“Juhtus nii, et sügisel 1944 pidime ilma isata alustama põgenikuteed. Isa oli Tallinnas tööl ning ema ei saanud teda kätte. Kauemaks ei julgenud ta aga Eestisse jääda ning me läksime koos sõduritega Riiga, sealt edasi laevaga juba Gottenhafenisse,” meenutab tõstekuulsuse tütar Kersti Linask-Luhaäär.

“Mina oma isa kahjuks ei mäleta, sest 1944 sügisel Eestist lahkudes ei õnnestunud emal temaga ühendust saada,” ütleb Kersti Linask-Luhaäär. “Ja kahjuks ei osanud ma ka ema käest isa kohta midagi täpsemat uurida. Tema suurtest spordisaavutustest olen lugenud vaid hiljem Eestis olles ja siin töötades.”

Marta Luhaääre kirjaridades mehele 19. mail 1945 seisavad aga read: “Nüüd ei tea, kuis asjad arenevad. Kui teaks vaid, kus sina oled? Siis oleks palju lihtsam asju seada. Nüüd aga tean, et enne kui venelased pole meie maalt väljas, ei tohi tagasipööramisest juttugi olla.”

Kersti Linask-Luhaäär luges isa surmast 1965. aastal New Yorgi lehest Vaba Eesti Sõna “Kannan tema mälestuseks kuld­uuri ketti, uuri kinkis isale riigivanem pärast 1936. aasta Berliini olümpiat. Kett oli ainus, mis isa auhindadest pärast murdvargust alles jäi,” ütleb Kersti Linask-Luhaäär.

Kersti on alates 1997. a igal aastal töötanud Eesti kõrgkoolides õppejõuna, viimastel aastatel Tallinna Tehnikaülikoolis. “Nüüd olen olnud aastas kaheksa kuud Eestis ja neli Ameerikas.”

Allikas: Lääne, Tiit. Arnold Luhaäär – eesti tõstja 13 hooaega maailma tipus // Maaleht (2015) 12. juuli. URL: https://maaleht.delfi.ee/elu/arnold-luhaaar-eesti-tostja-13-hooaega-maailma-tipus?id=71857875&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A%20maaleht%20%28Maaleht.ee%29


Aastast 1992 korraldatakse Mõisakülas tema mälestusvõistlust. 

Maetud Tallinna Metsakalmistule.



Vaata lisaks
Arnold Luhaääre tulemused OM-il (olympedia.org)

Arnold Luhaäär Olümpia seinaplaat 1937 signeeritud Mõisaküla.
 URL: 
https://www.osta.ee/arnold-luhaaar-olumpia-seinaplaat-1937-signeeritud-moisakula-38444328.html



Tervikasi nr 89 Eesti Posti veebil

Allikad:

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar