Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

laupäev, 21. november 2020

21. november - Hans Kõiva 115

Hans Kõiva

21.11.1905 (vkj 8.11.1905) Kase t, Polli, Viljandimaa - 25.05.1961 Tallinn
Linavabrikant

Tema vanemad olid Henn ja Reet (end Kivisäki) Kõiva. Õppis välismaal linatöötlemist. Oli 1935. a. Vändra Linavabriku ehitaja ja juhataja (hilisem Vändra "Mistra"). Samal, 1935. aastal eraldas oma isatalust maa ja ehitas Kase Linavabriku Karksi-Nuias. Kase Linavabrikust sai nõukogude ajal "Norma" puitmänguasjade tootmise tsehh, mis liideti 1975. aastal Tartu Plastmasstoodete katsetehasega.

Oli kaks korda abielus. Esimene abielu lõppes lahutusega. Teine abikaasa Ada Kõivaga poeg Peeter.

11. detsembril 1937 kirjutati ajalehes "Päevaleht":

"Vändra riiklik toorlinavabrik eeskujuks teistele. Eile jõudis kodumaale tagasi riigi toorlinavabriku juhataja Hans Kõiva, kes käis põllutööministeeriumi ülesandel Lääne- ja Kesk-Euroopa riikides, et tutvuda sealsete linamajanduslike korraldustega. H. Kõiva peatus peamiselt Saksamaal, Hollandis, Belgias, Prantsusmaal ja Tšehhoslovakkias, et seal uurida linaharimisega seoses olevaid küsimusi. Tutvunud linaharimise meetoditega välismaal H. Kõiva on jõudnud veendumusele meie toorlina harimise mehhaniseerimise vajadusis. Belgias, Saksamaal ja Tšehhoslovakkias on vastavad masinavabrikud ehitatavaid mehaanilisi linaharimise sisseseadeid sellevõrra täiendanud, et neid saab juba meie linaharimisel suure eduga kasutada. Et tegelikku eeskuju anda teistele toorlinavabrikuile, kavatseb riigimõisade valitsus Vändra toorlinavabrikus vastavad täiendused viia läbi. Arvatavasti lastakse sellekohane sisseseade valmistada Belgias. Pärast seda kui uut töötamisviisi Vändras lähemalt on uuritud ja kui teised toorlinavabrikud on sellega tutvunud, kavatsetakse 1958. a. sügiseks läbi viia vastavad uuendused ka teisis toorlinavabrikuis. Toorlinavabrikud võivad edaspidi tarvitada poole vähem töölisi sama toodangu saavutamiseks. Nii vabaneb hulk töölisi linaharimisest, et muid töid teha. Linaleotuse osa võetakse samuti korraldamisele edaspidi."

(URL: https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1937/12/11/7)


Mais 1940 põles Karksi toorlinavabrik maha. Linavabrik oli puidust ehitis ning sama laastukatuse all asusid ka eluruumid. Tööstus hävis täielikult, ent eluruume õnnestus osaliselt päästa. Kahju hinnati tolleaegsetes lehtedes 50000 kroonile. 

(Allikas: Pärnumaa Teataja (1940) 18. mai, lk. 9. URL: https://dea.digar.ee/page/parnumaateataja/1940/05/18/9)


2. augustil 1941 ilmus ajalehes "Sakala järgmine põllumajanduse korraldus:
"Maavalitsus otsustas anda end. natsionaliseeritud „Kase" linavabrik, mille juhid nõukogude võimu kukutamisel on koos punavägedega lahkunud, vabriku endise omaniku Hans Kõiva hooldamisele ja heaperemehelikule valitsemisele kuni uute korraldusteni."

Raamatus "Küüditamine Eestis 1949 : 4" leiab küüditamata jäänud kulakute nimekirjast ka Hans ja Ada Kõiva nimed, kus seisab kirjas:
 "ENSV MN otsus 14.03.1949, mitte küüditatud. Uus elukoht Tallinn, Muraka 3-2."

Hans Kõiva on maetud Karksi-Nuia surnuaeda. 


Allikad: 

  • Kuulsad mulgid /koost. Mati Laane. URL: https://matilaane.files.wordpress.com/2016/06/mulgitegelased.pdf
  • Geni.com
  • Küüditamine Eestist Venemaale : märtsiküüditamine 1949. 1. osa = Deportation from Estonia to Russia : deportation in March 1949. Volume 1 / Eesti Represseeritute Registri Büroo (ERRB) ... [jne.] ; koostanud Leo Õispuu ; [inglise keelde tõlkinud Eve Otsa, Tiiu Kammiste ja Kirill Lebed ; toimetanud Ülo Ojatalu ja Arvi Prikk ; eessõnad: Lennart Meri, Mart Laar]. - Eesti Represseeritute Registri Büroo, 2003
  • Ajaleht "Sakala" 2. aug. 1941
  • Ajaleht "Pärnumaa Teataja" 18. mai 1940
  • Ajaleht "Päevaleht! 11. dets. 1937

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar