12. mai - Joosep Kapp

Eesti koolmeister ja muusik
Joosep Kapp 
12. mai 1833 Rutikvere, Põltsamaa khk – 20. veebruar 1894 Suure-Jaani (vkj 30. aprill 1833 – 08. veebruar 1894)

Joosep Kapp, C. R. Jakobsoni Talumuuseum, Eesti Maaelumuuseumid SA
Foto: Vikipeedia

J. Kapp sündis Rutikveres Põltsamaa kihelkonnas. Tema isa oli koolmeister, kes venestamise alguses asus tööle Adavere mõisa aidamehena. Rutikveres sai Joosep Kapp isa käe all alghariduse ja saadeti peagi Tartu Kreiskooli. Hiljem jätkas õpinguid Tartus gümnaasiumis ja peale seda Valgas Cimze seminaris.

1853. aasta suve veetis Joosep Kapp Tormas Adam Jakobsoni poegade Carl Roberti ja Friedrich Corneliuse koduõpetajana. Avara silmaringiga ja haritud Joosep Kapi mõju C. R. Jakobsoni arenemisteele oli suur. Rõhutamist väärib Joosep Kapi kriitiline suhtumine usuküsimustesse ning Prantsuse revolutsioonile kaasamõtlemise oskus.

1853. aastal sai temast Suure-Jaani kihelkonnakoolis õpetaja, 1857. aastal valiti ta Suure-Jaani kihelkonnakooli koolmeistriks ja köstriks. Õppetöös pani erilist rõhku külakoolmeistrite väljaõpetamisele.

1878. aastal koostas J. Kapp õppekirjanduse rikastamise eesmärgil raamatu “Geomeetria. Kihelkonnakoolidele ja iseõpetuseks” (110 lk, vaata digikoopiat arhiivis DIGAR), mis jäi pikemaks ajaks ainsaks selle teemaliseks õpikuks.

1879. aastal andis välja raamatu “Eesti ema - lühikene teejuht emadele, kuidas nad oma lapsi esimeste eluaastate sees kasvatama peavad” (60 lk, vaata digikoopiat arhiivis DIGAR)

J. Kapp pani suurt rõhku ka muusikalise isetegevuse arendamisele.

Asutas:

• 1862. aastal Suure-Jaani meeskoori
• 1871. aastal puhkpilliorkestri
• 1887. aastal laulu-ja mänguseltsi “Ilmatar” (hiljem sai sellest haridusselts)
• 1890. aastal “Ilmatar’i” juurde segakoori
• 1891. aastal viiuliorkestri

Oli aktiivne osaline mitmetes seltsiliikumistes

• 1870. aastast alates Aleksandrikooli liikumise raames Eesti Aleksandrikooli asutaja ja peakomitee liige.
• Juhtis Suure-Jaanis ka Aleksandrikooli abikomiteed
• Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi asutajaliige ja 1872. aastani selle president, hiljem asepresident.
• Alates 1868. aastast, mil ta andis allkirja Eesti Kirjameeste Seltsi eelkäija Eesti Õppetuse Raamatude Laiali Lautamise Selts’i põhikirjale, sai temast ka selle liige. Alates 1872. aastast kuulus ka Eesti Kirjameeste Seltsi juhatusse ja tegi kaastööd ajalehtedele Eesti Postimees ja Sakala. Joosepi ja C. R. Jakobsoni vaated läksid lahku alles 1881. aastal, mil Joosep Kapp koos J. Hurda ja tema pooldajatega astus Eesti Kirjameeste Seltsi ridadest välja.

Foto allikas: Turismiweb

Joosep Kapp on maetud Suure-Jaani kalmistule ja 1896. aastal püstitati endise õpilase Meineri kavandi järgi valminud hauasammas tema kalmule. Hauasamba avamiseks komponeeris tema poeg Artur Kapp ühe oma esimestest lauludest.

Joosep Kapi perekond

Tema abikaasaks oli Minna Kapp (03. november 1841 – 30. november 1901), kes pärines kaupmees Martensi perekonnast. Neil oli 15 last, kellest suureks kasvasid Valter Kapp (11. jaanuar 1865 – 23. aprill 1919), kellest sai advokaat, Else (1871 - ?) ja Margot (sünd. Kapp), Pärli (21. aprill 1882 – 1851), Linda (1888–1954), Artur Kapp (28. veebruar 1878 – 14. jaanuar 1952), kellest sai helilooja, Aleksander Kapp (06. juuli 1874 – 09. september 1940), kellest sai vaimulik ja Hans Kapp (19. juuni 1870 – 19. aprill 1938), kes jätkas isa tööd kihelkonnakooli juhatajana.

Allikad: 

• Joosep Kapp // Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Joosep_Kapp , 23. mai 2023. Suure-Jaani kooli ajalugu https://www.sjg.edu.ee/index.php/ajalugu/ (vaadatud 23. mai 2023)
• Valgemäe, P. 1966. Gertrud Kapp IN MEMORIAM // Vaba Eestlane (1966) 09. juuli, lk 7. URL täistekstile:  https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1966/07/09/7 (vaadatud 23. mai 2023).
• Kuningas, O. Kust kõik alguse sai // Sakala (1994) 31. märts.
• Eesti ajalugu elulugudes / Koost. Vahtre, S. - Tallinn : Olion, 1997. - Lk 74-75
• Tõnson, H. Eesti heliloojaid: Villem Kapp. - Tallinn : Eesti Raamat, 1967. - Lk 5-25
• Prinits, O. Eestikeelse geomeetriaõpetuse rajajad Joosep Kapp ja Jakob Tülk // Akadeemia (1997) nr 1, lk 3-33

Juurde saab uurida Suure-Jaani raamatukogust ja Kappide majamuuseumist. Lisaks võib ka külastada algselt nende mälestuseks korraldatud Suure-Jaani muusikafestivali, mille algusaastatel kuulis ainult Kappide muusikat, kuid nüüdseks on lisandunud teisigi autoreid.

Koostaja Ingel Vossmann-Treial