271 lk
See, et Kerttily midagi ei räägi, ei tähenda seda, et ta ei kuuleks. Ta kuuleb väga hästi, paneb tähele ja mõtleb, mida vastu rääkida. Kuid teiste mõtted ja jutt liiguvad nii kiirelt edasi, et kui ta lõpuks jõuab vastuse välja mõelda, on jututeema juba muutunud. Kusjuures tema „häire“ lööb välja ainult koolis. Kuigi ka mujal eelistab ta võimalikult vähe rääkida ja pelgab võõrastega suhtlemist.
Kerttily kaotab avarii tõttu oma ema ning ta õde satub haiglasse. Kes on tema pereliikmetega juhtunud õnnetuses süüdi? Miks Lõuna tänava kamp teda pidevalt jälitab ja narrib? Miks nad ei võiks teda lihtsalt rahule jätta? Keda usaldada ja keda mitte? Kes saab saatuslikul õhtul päästa tema elu?
Raamatut luges: Laura Randoja
Raamatuga saab tutvuda: laste- ja noortekirjanduse saalis (3. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1893162
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar