4. veebruar – Jaan Hünerson

4.02. 1882 Karksi vald Viira talu – 5.07.1942 Severo-Uralski vangilaager

Agronoom, poliitikategelane ja ajakirjanik

Eesti Asutava Kogu, I, II, III, IV ja V Riigikogu liige, siseminister (04.03.1927 - 04.12.1928), haridus- ja sotsiaalminister (09.07.1929 - 12.02.1931), põllutööminister (20.11.1931 - 19.02.1932), haridus- ja sotsiaalminister (19.02. - 01.11.1932)

Sündis taluomanike Margus Hünersoni ja Ann (Järve) perre. Õppis Karksi valla Kukekese küla koolis 1894, Karksi kihelkonnakoolis 1894-1897, Tartu reaalkoolis 1898-1903. 

Oli 1903-1904 vabatahtlikuna sõjaväes, millest tagavaraväelipnikuna lahkus. 

1904. a. astus Hünerson „Postimehe“ toimetusse, kuid saadeti järgmise aasta juulis Mandžuuria sõjaväljale, kust ta aga rahutegemise tõttu juba sama aasta lõpul tagasi tuli. Seejärel oli Hünerson uuesti „Postimehe“ juures ajakirjanikuna tegev kuni 1906. aasta sügiseni, mil ta läks Saksamaale Königsbergi ülikooli põllumajandust õppima. 1907-1912 õppis Hünerson Bonn-Poppersdorfi põllutöö-akadeemia põllumajanduse osakonnas ja tegi täiendava eksami kultuurtehnikas. Ülikooli tööde vaheajal oli Hünerson ajutiselt toimetanud „Põllutöölehte“. 

1911. aastal abiellus Eleonore Ruus`iga.

Jaan Hünerson oli maaorientatsiooni voolu aktiivsemaid tegelasi ja väljapaistvamaid organiseerijaid. Ta tegevuses oli püüd vanapõllumeestele tuginedes kujundada põllumeeste liikumist maaelu kõikkülgselt haaravaks tervikuks.

Teenistuskäik

• teenis Vene Imperaatorlikus armees, kust lahkus reservlipnikuna (1903–1904)
• õppejõud Tartus ja Vahil korraldatud põllutöö- ja kontrollassistentide kursustel (1912–1918)
• õpetaja Tartu Põllutöökeskkoolis (1918–1919)
• Asutava Kogu ja Riigikogu liige (1919–1934)
• Eesti Vabariigi siseminister Jaan Tõnissoni kolmandas valitsuses (1927–1928)
• Eesti Vabariigi haridus- ja sotsiaalminister Otto Strandmani teises valitsuses, Jaan Teemanti neljandas valitsuses ja Kaarel Eenpalu esimeses valitsuses (1929–1931; 1932–1933)
• Eesti Vabariigi sise- ja kohtuminister Konstantin Pätsi kolmandas valitsuses (1931–1932)
• Eesti Vabariigi põllutööminister Konstantin Pätsi kolmandas valitsuses (1932)
• Põllutöökoja direktor (1933–1936)
• Põllumajandusliku keskühisuse "Estonia" juhatuse esimees (1933–1936)
• Riigi Viljasalve juhatuse esimees (alates 1937)

Ühiskondlik tegevus

• Postimehe toimetuse liige (1904–1906) ja Postimehe Tallinna väljaande asutajaid ja toimetuse liige (1906)
• Põllutöölehe toimetuse liige (1911–1918) ja tegevtoimetaja (alates 1913. aastast)
• Põhja-Liivimaa Põllumeesteseltside kesktoimkonna sekretär (1911–1913) ja Põhja-Liivimaa Põllutöö Keskseltsi sekretär (1913–1919)
• ajakirja Külvaja vastutav toimetaja (1915–1916)
• Eesti Maarahva Liidu asutajaid ja juhatuse esimees (1917)
• Kohalike põllumeestekogude organiseerija ja neid koondava erakonna (Põllumeestekogud) keskjuhatuse liige (1919–1920)
• Lõuna-Eesti Põllumeeste Keskseltsi sekretär (1919–1924)
• ajakirja Põllumees vastutav (1920–1927; 1929–1933) ja tegevtoimetaja (1935–1940)
• Eesti Põllumeeste Keskseltsi peasekretär (1924–1933)
• ajakirja Talu vastutav toimetaja (1926–1929)
• Riigi Majandusnõukogu liige (1935–1936) 

Tunnustused

• Soome Valge Roosi Rüütelkonna I klassi komandör (1927)
• Tartu Ülikooli audoktor (1932)
• Valgetähe II klassi teenetemärk (1938)

Allikad:

• Hünerson, Jaan // Eesti Biograafiline Leksikon 2. tr., lk. 145-146
• *Hünerson, Jaan // Eesti Biograafiline Leksikon : täiendusköide 2. tr., lk. 80
• Jaan Hünerson // Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_H%C3%BCnerson
• Venemaa vangilaagrites hukatud Eesti riigitegelaste nimekiri I // Histrodamus http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=1305&layer=145&lang=est#1305

Hünerson haridusministrina ehk miks sündis Õpetajate Leht

Majanduskriisi aastail (1929–1933) sattus kriisiseisundisse ka kool. Uue algkooli- ja palgaseaduse ning majanduskriisiga kaasnenud koondamiste tõttu oli õpetajaskond mures ja ärevil. Õpetajate huvid vajasid kaitsmist. Valter Horm iseloomustab monograafias Aleksei Jansonist seda ajajärku, eriti 1930. aastat süngetes värvides: “Haridusministri kohale asunud kogupõllumees Jaan Hünerson alustas massilist koolide ja klasside koondamist, õpetajate vallandamist, demokraatliku kallakuga õpetajate seminaride sulgemist ja ühtluskooli süsteemi lammutamist. Tolleaegsed mõjuvamad ajalehed olid häälestatud kooli ja õpetajaskonna vastu, süüdistasid õpetajaid pahempoolsuses ega leidnud ruumi kooli ja õpetajaskonna päevamuredele” (4, lk 75).

Sellistes tingimustes panid 22 õpetajat 1930. aastal kokku väikese põhikapitali (1000 krooni) ja otsustasid hakata omal riisikol ilma igasuguse organisatsioonilise toetuseta andma välja Õpetajate Lehte. Üks agaramaid eestvedajaid oli EÕL-i abiesimees, Tallinna Linna Pedagoogilise Muuseumi rajaja ja direktor Aleksei Janson, kellest sai lehe esimene vastutav toimetaja. Tegevtoimetaja ja väljaandja ülesannetes tegutses EÕL-i tolleaegne sekretär (ja lehe juriidiline omanik) Julius Elango.

Allikas: Ekstra, Viivi. 75 aastat õpetajate lehte // Haridus (2005) Nr. 9, lk. 4-6

Jaan Hünerson perekonnaga

Lühikirjeldus: Jaan Hünerson (1882-1942) oli põllumajanduskultuuride arendaja, Tartu Ülikooli audoktor. Sündinud Mäekülas Viira talus, arreteeriti 1941 ja lasti 1942 Sevorouralski vangilaagris maha. Jaan Hünersoni naine Eleonore (1890-1949) oli pedagoog ja ühiskonnategelane, oli Eesti Gaidide Maleva peavanem (1924-1949), põgenes 1944 Saksamaale, suri Londonis. Vanem tütar Helgi Just küüditati Siberisse. Viljandimaa, Karksi v, Mäeküla = Karksi khk
Fotograat teadmata, 1930. aastad (Irene Karpa võistlustöö "Sõjajärgne küla" juurde).
Number: ERM Fk 2819:31
Tüüp/tehnika: foto, pilt
Kollektsioonid: Eesti Rahva Muuseum: Fotokogu