8. veebruar - Andres Särev

8.02.1902 Viljandimaal Heimtali vallas Paistu külas - 18. 03.1970 Tallinnas

Lavastaja, näitleja ja dramatiseerija

Foto allikas: Estonia sõnalavastusteatri viis viimast aastat 1944 – 1949. http://tmm.ee/teatriaasta/doku.php?id=estonia:13_s6nalavastus

Lapsepõlv

Sündinud 8. veebruaril 1902. aastal Heimtali vallas Paistu külas Variku talus Viljandimaal, vanemad Variku talu omanikud Andres ja Leena Särevid. Andresel olid märksa nooremad õed-vennad (Marie, Johannes, Alfred ning lapsena surnud Helene), mistõttu tulevasel lavakunstnikul tuli tihti üksi olla. Lugema õpetas poisi ema, Varikul elanud täditütrelt õppis väike Andres mõnevõrra rehkendamiskunsti ja vene keelt. Nii läks ta üheksa-aastaselt lähedasse Vardi vallakooli teatud ettevalmistusega.

Õpetaja Leida Kiisbergi juhatusel sai nooruk kolmandal koolitalvel esimesed lavaristsed ning sealt külge hakanud lavapisik jäi Andres Särevile külge elu lõpuni.

1914. aasta sügisel pandi Andres Paistu kihelkonnakooli. Õppetöö kihelkonnakoolis oli tugeva aluse saanud juba Fr. Saebelmanni ja P. Ruubeli juhtimisel. A. Särevi koolipõlves oli kooli juhatajaks Martin Kahu, õpetajana süstis õpilastesse lugemishuvi viimase õde Anna Kahu.

Lõpetanud kihelkonnakooli revolutsioonikevadel 1917, sooritas A. Särev sisseastumiseksami Barclay de Tolly nimelisse Viljandi linnakooli. Kuid edasiõppimist takistas isa haigestumine. Lõpuks pääses nooruk 1919. aastal ometi Viljandisse, kus ta asus elama tädi juurde.

Juhuse läbi sai 17-aastane poolelijäänud keskharidusega noormees Viljandi prokuröri kantseleiametnikuks. Sellelt kohalt viis teenistuskäik ta edasi Viljandi-Pärnu rahukogu abisekretäriks. Leivatöö kõrval jätkas A. Särev sama aasta sügisest alates õppimist Viljandi õhtukoolis – õppis seal aastatel 1919-1922.

1922. aastal kutsuti A. Särev sõjaväkke sundaega teenima, kuid vabastati sellest südamehäirete tagajärjel peagi. 1923. aastal leidis ta endale sobiva töökoha ajalehe Sakala ärijuhina ning raamatupidajana. Selle kõrvalt jätkas ta ka õpinguid, kaudseks eesmärgiks lõpetada abituurium eksternina.

Lavaline kujunemine

A. Särev asus Viljandisse ajal, mil kohalikud lavakunstiharrastajad koondasid jõude kodulinna asjaarmastajate-teatri rajamiseks. 1. jaanuaril 1920 registreeriti Viljandi Teatri- ja Kunstiühingu põhikiri. Hiljem valiti teatrile luuletaja Fr. Kuhlbarsi soovitusel nimeks Ugala. Teatri avaetendus toimus juba enne ühingu ametlikku registreerimist 6. jaanuaril 1920. Avatükiks oli valitud V. Jacobi komöödia „Kui onu hullumajas käis“ ning selles jandis debüteeris kõrvalises kohvikukülastaja osas ka A. Särev.

Sama aasta suvel korraldas teater lavakunstikursused, mida juhatas Karl Jungholz Estoniast - ametikohustuste tõttu ei saanud A. Särev kursuste tööst korralikult osa võtta, kuid üht-taist lisandus tal teoreetiliste teadmiste valdkonnas siiski.

Väga kasulikuks osutus noorele Särevile tutvumine kohaliku raamatukaupmehe Jaan Leokesega. Viimane jätkas oma isa Hans Leokese (1853-1919) tegevust kirjastajana ja näidendite laenutuskogu omanikuna. Samuti leidus Leokesel kenakene kogu teatrialast kirjandust, mille Särev hoolikalt läbi töötas. 1922. aasta suvel korraldas Ugala taas lavakunstikursused, selgi korral K. Jungholzi juhtimisel. K. Jungholz kordas kusrusetööna „Salome“ lavastust, milles nüüüd ka Särev kaasa lõi. Samal aasta sügisel võeti A. Särev Ugala kindlapalgaliseks näitlejaks. Paraku oli palk nii väike, et kõik Ugala näitlejad pidasid sellal äraelamiseks veel mingit ametit. Samal aastal valiti A. Särev ka Ugala juhatuse sekretäriks, järgmisel koguni esimeheks.

Hooajal 1925/26 edutati A. Särev Ugala näitejuhiks. Ühtlasi astus teatriühingu juhatus julge sammu, otsustades 1. veebruaril 1926 muuta Ugala kutseliseks teatriks. See kõik suurendas A. Särevi vastutust kollektiivi kunstilise taseme tõstmisel, lavastusliku külje süvendamisel. Nimetatud hooajal lavastas A. Särev 13 näidendit. Hooaja lõpetas suvel vabaõhuetendusena A. Särevi enda poolt dramatiseeritud „Kuningas Salomon“. Lisaks dramatiseeringule ja lavastamisele mängis mees ise ka Salomoni. See jäi A. Särevi viimaseks lavatööks Ugalas. A. Särev kirjutas 21. mail 1926 Pärnu Endla teatrikomisjoni esimehele A. Jürvetsovile kirja, milles lisaks oma teenistuskäigule mainis plaani minna kuuks ajaks Moskvasse, et tutvuda sealsete teatrite töötamisviiside ja ettekannetega. Sel ajal aga peet Moskva poole „piilumist“ riiki ohustavaks tegevuseks ning Andres Särevil tuli taanduda isatallu eksiili. Ka õppereisist ei tulnud midagi välja.

Järgmisel hooajal palkas A. Teetsov A. Särevi Pärnu Endlasse punktitasu alusel tööle, mis sundis meest uusi võimalusi otsima. Neid võimalusi pakkus Pärnu Töölisteater, mis oli tegevust alustanud 1926. a. oktoobris. 1928. aasta varakevadel palgati A. Särev nimetatud teatri näitejuhiks. 1929. a. tegi Andres Särev oma esimese dramatiseeringu algupärandi järgi, milleks oli August Jakobsoni romaan „Vaeste patuste alev“, ise mängis Ridli. Talle tehti ettepanek Tallinna Töölisteatrisse ületulekuks ja 1930. a. jaanuaris koliski pealinna. Pärnu perioodiga lõppesid A. Särevi õpiaastad.

Tegutsenud kahes väikelinnas kokku seitse aastat lavastajana, näidanud end selle kõrval mitmekülgse ning arenemisvõimelise karakternäitlejana, andnud ühtlasi esimest lavalist haridust paljudele näitlejatele, oli ta nüüd jõudnud nii kaugele, et võis hakata täitma osa eesti teatrielu peamises keskuses Tallinnas.

1939. a tuli Andres Särev Tallinna Töölisteatrist Estonia draamatrupi lavastajaks. 1929-49 dramatiseeris ligi 40 romaani ja jutustust, kirjutas libretosid ja stsenaariume. 1942-44 oli Estonia direktor. Estonia taasavati 1944. a A. Särevi lavastusega A. Kitzbergi „Enne kukke ja koitu“. 1945 tuli lavale L. Koidula „Säärane mulk“ orjusse surutud eestlaste elust, rõhutatult rahvatantsude- ja lauludega koloriitseis rahvarõivais.

Aastatel 1949-68 töötas A. Särev Draamateatris, hiljem tegutses lavapraktikaõppejõuna E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogilises Instituudis.

Hariduskäik
o 1914-17 Paistu kihelkonnakool
o 1919-22 Viljandi õhtukool
o 1920 ja 1922 K. Jungholzi lavakunstikursused
o 1925-26 P. Sepa lavakunstikursused

Teenistuskäik
o 1919-23 Viljandi-Pärnu Rahukogu prokuröri kantseleis
o 1922-26 „Ugala“
o 1923-25 ajalehe „Sakala“ toimetus
o 1926-28 „Endla“
o 1928-30 Pärnu Töölisteater
o 1930-40 Tallinna Töölisteater
o 1939-49 „Estonia“ (1942-44 direktorina)
o 1949-68 Draamateater
o 1968-70 lavapraktikaõppejõud TPedI-s

ENL-i liige (1934) ja ETÜ liige (1945).

Mänginud filmis („Elu tsitadellis“, 1947, Lenfilm; „Jääminek“,1962; „Viini postmark“, 1967, mõlemad Tallinnfilm). Dramartiseerinud üle 40 romaani ja jutustuse (A. H. Tammsaare, O.Luts, E.Vilde, A.Mälk), kirjutanud balletilibretosid („Kalevipoeg“, 1945, „Tiina“, 1950), teatrialaseid arikleid ja „Kunstilise isetegevuse näitejuhi käsiraamatu“ (1960).

ENSV teeneline kunstnik (1947).

Nõukogude Eesti preemia 1950.

Oli aastast 1949 abielus näitleja Anna Säreviga.

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi filiaal Andres Särevi kortermuuseum avati 1982. aastal Tallinna kesklinnas aadressil Tina tänav 23.

Lavastused
o Bornhöhe ja Trilljärve Tasuja (1924, mängis Tasujat)
o Schilleri Röövlid (1924, mängis Karl Moori)
o Raudsepa Kohtumõistja Simson (1925 vabaõhuetendus, mängis Simsonit)
o Andrejevi Inimese elu (1928, Pärnu Töölisteatris)
o Wilde’i Salome (1928, Pärnu Töölisteatris, mängis Herodest)
o Kivi Nõmmekingsepad (1928 Pärnu Töölisteatris, 1934, 1941 ja 1960)
o Lope de Vega Naiste mäss (1928 Pärnu Tööisteatris ja 1933)
o Jakobsoni ja Särevi Vaeste-Patuste alev (1929, mängis Ridli)
o Tretjakovi Möirga, Hiina! (1932, mängis Sõjalaeva kaptenit)
o Mälgu Vaese mehe ututall (1932)
o Molnari ja Särevi Pal-tänava poisid (1932 Draamateatris)
o Lutsu ja Särevi Tagahoovis (1934, 1955 ja 1963)
o Vaiguri Kraavihallid (1935)
o Ibseni Peer Gynt (1935, mängis Peeri, ja 1941)
o Tammsaare ja Särevi Härra Mauruse I järgu koolis (1935 Draamateatris)
o Vilde ja Särevi Mäeküla piimamees (1934, „Vanemuises“ 1935)
o Vilde ja Särevi Mahtra sõda (1936)
o Korneitšuki Platon Kretšet (1936, mängis Platoni)
o Gailiti ja Särevi Toomas Nipernaadi (1936 Draamateatris ja 1939 Tallinna Töölisteatris)
o Tammlaane Valge lagendik (1936)
o Shakespeare’i Othello (1936, mängis Othellot, ja 1949 „Estonias“)
o Shakespeare’i Romeo ja Julia (1938, mängis Mercutiot)
o Tammsaare ja Särevi Kõrboja peremees (1937 Draamateatris)
o Lutsu ja Särevi Tootsi pulm (1937)
o Lutsu ja Särevi Sügis (1939 Tallinna Töölisteatris)
o Capeki Ema (1938 „Estonias“)
o O’Neilli Anna Christie (1939)
o Shakespeare’i Windsori lõbusad naised (1939 Tallinna Töölisteatris ja 1948 „Vanemuises“)
o Tammsaare ja Särevi Põrgupõhja uus Vanapagan (1940 Tallinna Töölisteatris)
o Gorki Vassa Železnova (1940 „Estonias“)
o Vilde Side (1940 „Estonias“)
o Shakespeare’i Tõrksa taltsutus (1940 „Estonias“)
o Gorki ja Särevi Ema (1941)
o Kitzbergi Libahunt (1941 ja 1954)
o Moliere’i Tartuffe (1941 ja 1965)
o Tammsaare ja Särevi Elu ja armastus (1942)
o Shakespeare’i Nagu teile meeldib (1942)
o Shakespeare’i Mida soovite (1943)
o Vilde Tabamata ime (1942)
o Shakespeare’i Hamlet (1945)
o Raudsepa Rotid (1946)
o Jakobsoni Elu tsitadellis (1946, mängis Miilast)
o Rostand’i Cyrano de Bergerac (1947)
o Ostrovski Hundid ja lambad (1948)
o Hindi Kuhu lähed, seltsimees direktor? (1949 Draamateatris)
o Lacise ja Sauleskalnsi Kaluri poeg (I 1950, II 1952)
o Lope de Vega Tantsuõpetaja (1951)
o Gorki Päikese lapsed (1953)
o Jakobsoni Vana tamm (1955)
o Hindi ja Särevi Tuuline rand (1951)
o Hindi ja Särevi Kaugatoma kuningas (1955)
o Tammsaare ja Särevi Pankrot (1950 ja 1964)
o Tammsaare ja Särevi Vargamäe (1951, 1958 ja 1966)
o Tammsaare ja Särevi Vargamäe vanad ja noored (1959)
o Raudsepa Põrunud aru õnnistus (1957)
o Lutsu ja Särevi Suvi (1960)
o Lutsu ja Särevi Tootsi pulm (1961)
o M. Raua Suveöö ilmsi (1961)

Osad
o Oidipus (Sophoklese ja Hofmannsthali Kuningas Oidipus, 1923, vabaõhuetendus)
o Turkka (Pakkala Parvepoisid, 1923)
o Esko (Kivi Nõmmekingsepad, 1924 Pärnu Töölisteatris ja 1934)
o Kaarel (Kitzbergi Tuulte pöörises, 1924)
o Wilhelm Tell (Schilleri Wilhelm Tell, 1925)
o Piibeleht (Vilde Pisuhänd, 1929, Tallinna Töölisteatris 1930)
o Abram (Katajevi Nelinurk sõõris, 1930)
o Satin (Gorki Põhjas, 1931)
o Volmer Vomm (Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit, 1932)
o Bachelet (Pagnoli Kuulsusega kaubitsejad, 1933)
o Jegor Bulõtšov (Gorki Tormi eel, 1933)
o Sokrates (Morstini Xanthippe kaitseks, 1940 Tallinna Töölisteatris)

Allikad
o Eesti teatri biograafiline leksikon, lk.646-647 art. "Särev, Andres”
o Kuningas, Oskar. Andres Särev. – Tallinn : Eesti Raamat, 1977
o Särevi Teatrituba. URL: http://teatrituba.tmm.ee/