252 lk.
Eriti hästi tabab kirjanik minu meelest ära ja ironiseerib (teeb seda siiski leebelt) tänapäeva inimese rumalust. Inimese võimetust ise enda elus midagi korda saata, ise vastutada, oma tegevusi kriitiliselt kõrvalt vaadata. Selles raamatus on eluterve suhtumine ellu, mida meil ju kõigil on teadaolevalt võimalik üks kord kogeda. Inimeste ootused ja eeldused lähedaste suhtes, keda oma elus nii iseenesest mõistetavaks peetakse.
Mulle väga meeldis see, kuidas kirjanik arutleb ja kuhu see välja jõuab. Usun, et igal lugejal on selles raamatus võimalik mingi koha peal oma eluga paralleele tõmmata.
Raamatu tagakaanelt: „Kui hea kirjanduse eesmärk on panna lugejat oma ellusuhtumist muutma, siis Lykke on oma „Surmahaigusega“ selle saavutanud.“
Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar