Hendrik Allik
15.03.1901 Abja vald – 8.05. 1989 TallinnPoliitika- ja ühiskonnategelane
Sündis 15.
märtsil 1901 Abja vallas sulase Hans ja Leena Alliku perre. Alghariduse sai
Pöögle ja Abja vallakoolis, 1910-1915 õppis Halliste kihelkonnakoolis.
Kihelkonnakooli lõpetamise järel töötas 1915-1916 Abjas.
Töötas 1916-1922 Tallinnas Balti Puuvillavabrikus. 1917. aastal astus ÜK(b)P liikmeks, 1923 koopteeriti
ta EKP ja EKNÜ KK liikmeks. EKP KK-sse kuulus ta ka 1941-1950 ja 1958-1976.
1918. a.. lõpul oli Allik Tallinna Töörahva Saadikute Nõukogu liige. Ta valiti
Töörahva Ühise Väerinna saadikuna II Riigikogusse.
Aastatel 1917–1918 oli
töölisnoorte ajakirja "Noor Sotsialist" toimetuse liige koos J. Kulli, J. Linderi ja A. Turroga,
aastatel 1922–1924 töötas töölisajalehtede toimetustes.
1924 mõisteti Allik 149 kommunisti protsessil eluks
ajaks sunnitööle. Vanglas toimetas ta ajalehte "Vangimaja
Kiir". 1938.
aastal vabanes amnestiaga.
Pärast vanglast vabanemist asus ta uuesti
tegelema Eesti Vabariigis illegaalse poliitilise tegevusega ning valiti 1938-1940
EKP Illegaalse Büroo sekretäriks.
Hendrik Allik oli üks 1940. aasta enamlikujuunipöörde
juhttegelasi. 1940-1941 oli ta Eesti NSV kaubanduse rahvakomissar, 1942-1943
Eesti laskurkorpuse poliitosakonna ülem, 1943-1950 ENSV Ministrite Nõukogu
aseesimees.
1948 omandas ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi
majanduse alal kõrghariduse.
1950 arreteerisid julgeolekuorganid Alliku. 1952. aastal mõisteti talle 25+5 aastat vanglakaristust ja
saadeti asumisele Siberisse, kust
vabanes amnestia alusel viis aastat hiljem. Kokku oli Allik vangis Eestis 15
aastat ja Nõukogude Liidus 5 aastat.
1957-1961 oli ta ENSV Ministrite Nõukogu
Plaanikomisjoni esimehe asetäitja, 1961-1973 selle esimees ning ühtlasi ENSV
Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja. 1966-1970 oli valitud NSVL Ülemnõukogu
ning 1947-1950, 1959-1967 ja 1971-1975 ENSV Ülemnõukogu liikmeks.
Tunnustus
- Lenini orden (1950 ja 1965)
- Oktoobrirevolutsiooni orden (1971)
- Punalipu orden
- Isamaasõja I ja II järgu orden
- Rahvaste Sõpruse orden
- Tallinna aukodanik (1980)
Oli abielus Olga Lauristiniga, nende poeg on Jaak Allik.
Foto allikas: Eesti Filmiarhiiv 0-132984 Portreefilmi revolutsiooniveteranist Hendrik Allikust(vasakult)režissöör-operaator Andres Sööt, helioperaator Silvi Pruul, Hendrik Allik, stsenarist Ene Hion (Foto: R.Kotov 1986)
Allikad:
- EE 14. Lk. 16
- EESTLASED VENE SÕJAVÄES 1940-1945 Memento-Raamat-9.pdf
- Andmebaas ISIK http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=68
- Vikipeedia Hendrik Allik – Vikipeedia (wikipedia.org)
Jaan Uudelt
15.03.1881 Vastemõisa vald – 2.12.1989 USA
Arstiteadlane, Võru Teataja asutaja ja toimetaja
Jaan Uudelt sündis taluniku pojana, õppis kohalikus algkoolis, Viljandi linnakoolis, H. Treffneri eragümnaasiumis ja sooritas eksternina 1906 küpsuseksamid Tartus. Õppis arstiteadust Tartu ülikoolis 1900-12, oli 1812-17 tegelik ja kooliarst Võrus, siis polguarst Vene sõjaväes, Tallinna kaitsepataljoni arst Eesti Vabadussõjas, Eesti Punase Risti Võru osakonna haigla juhataja ja võru garnisoni arst. Aastail 1920-21 oli Uudelt 2. suurtükiväe rügemendi arstiks ja 1921-30 Tartu ülikooli silmakliiniku vanemaks assistendiks. Omandanud 1929 dr. med. Astme, sai ta 1930 eradotsendiks silmahaiguste alal Tartu ülikoolis. Uudelt on juhatanud ühtlasi Tartu ülikooli silmakliinikut. Ta oli aastast 1931 dotsendiks silmahaiguste alal ja toimis aastast 1934 korralise professorina oftamoloogia õppetoolil.
Uudelt oli ajalehe „Võru Teataja“ asutajaid ja algusest aastail 1913-17 selle vastutav toimetaja ning 1914-18 ka Võru Hariduse Seltsi esimees. Ta on olnud 1926-34 Tartu Eesti Arstide Seltsi juhatuse liige, teotsenud aktiivselt „Pimedate Abi“ seltsis, Akadeemilises Itaalia-Eesti Ühingus, osa võtnud Balti riikide silmaarstide kongresside organiseerimistööst ja juhatamisest. Samuti on ta reisinud korduvalt teaduslikul otstarbel välismail. Soome arstide seltsi Duodecim kirjavahetajaliige on ta aastast 1938. Uudelt on avaldanud kodu- ja välismaa ajakirjus („Eesti Arst“, „Zeitschrift für Augenheilkunde“, „Klinische Monatsblätter für Augenheilkunde“ jm. ) teaduslikke töid, mis käsitlevad esmajoones trahhoomi. Neist on tähtsaim „Über das Blutbilt Trachomkranter“
Jaan Uudelt sündis taluniku pojana, õppis kohalikus algkoolis, Viljandi linnakoolis, H. Treffneri eragümnaasiumis ja sooritas eksternina 1906 küpsuseksamid Tartus. Õppis arstiteadust Tartu ülikoolis 1900-12, oli 1812-17 tegelik ja kooliarst Võrus, siis polguarst Vene sõjaväes, Tallinna kaitsepataljoni arst Eesti Vabadussõjas, Eesti Punase Risti Võru osakonna haigla juhataja ja võru garnisoni arst. Aastail 1920-21 oli Uudelt 2. suurtükiväe rügemendi arstiks ja 1921-30 Tartu ülikooli silmakliiniku vanemaks assistendiks. Omandanud 1929 dr. med. Astme, sai ta 1930 eradotsendiks silmahaiguste alal Tartu ülikoolis. Uudelt on juhatanud ühtlasi Tartu ülikooli silmakliinikut. Ta oli aastast 1931 dotsendiks silmahaiguste alal ja toimis aastast 1934 korralise professorina oftamoloogia õppetoolil.
Uudelt oli ajalehe „Võru Teataja“ asutajaid ja algusest aastail 1913-17 selle vastutav toimetaja ning 1914-18 ka Võru Hariduse Seltsi esimees. Ta on olnud 1926-34 Tartu Eesti Arstide Seltsi juhatuse liige, teotsenud aktiivselt „Pimedate Abi“ seltsis, Akadeemilises Itaalia-Eesti Ühingus, osa võtnud Balti riikide silmaarstide kongresside organiseerimistööst ja juhatamisest. Samuti on ta reisinud korduvalt teaduslikul otstarbel välismail. Soome arstide seltsi Duodecim kirjavahetajaliige on ta aastast 1938. Uudelt on avaldanud kodu- ja välismaa ajakirjus („Eesti Arst“, „Zeitschrift für Augenheilkunde“, „Klinische Monatsblätter für Augenheilkunde“ jm. ) teaduslikke töid, mis käsitlevad esmajoones trahhoomi. Neist on tähtsaim „Über das Blutbilt Trachomkranter“
Allikas:
- Acta A XIX, Tartu, 1930
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar