13. veebruar - Hans Leesment

Foto allikas: Vikipedia

Vabaduse Risti III liigi 2. järgu kavaler, arst, kindralmajor
Hans Leesment
13.02.1873 Abja v – 26.08.1944 Tallinn

H. Leesment sündis 13. (vkj 1.) veebruaril 1873 Vanamõisa valla Reitle (Lüütre, ka Rüütli) talu omaniku pojana. Õppis Jäärja-Veelikse vallakoolis, Pärnu Kreiskoolis ja Gümnaasiumis ning seejärel 1893–1899 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige, selle kirjatoimetaja ning esimees 1893–1899. Hiljem kuulus korporatsiooni Fraternitas Estica, kus oli vilistlaskogu liige 1911–1940.

 

Hakkas 1900. aastast Pärnus tööle tegeliku- ja supelarstina ning sai sama aasta oktoobris Moskvas maakonnaarsti diplomi. 15. veebruaril 1902 abiellus H. Leesment Tartus Ella-Marie-Julie Pritsoniga (1882–1944), kellega sai 3 poega: Hans-Erik (1904–1935), Leonhard-Georg (1907) ja Ilmar-Karl (1908–1986). Samal aastal sõitis H. Leesment end täiendama Berliini Ülikooli juurde.

 

Sealt Pärnusse naasnud, asus ta 1903. aastal St. Peterburgi, kuid ka sinna mitte eriti kauaks. Järgmisel aastal algas Vene-Jaapani sõda ja H. Leesmentil tuli sõjaväearstina rindele sõita. Sealt demobiliseerus ta 1905. aasta detsembrikuus.

 

Töötas peale kodumaale jõudmist Tartu Ülikooli naistekliiniku assistendina 1906–1907, Pensa kubermangu naiste- ja sünnitusosakonna arsti 1907, siis naistearsti ja ühtlasi Eesti arstide erakliiniku ning Punase Risti haigla naisteosakonna juhataja ja kooliarstina Tallinnas 1908–1914.

 

Osales Esimeses maailmasõjas arstina 1914–1917. Sai 20. juulil 1916 Galiitsias põrutada. Pälvis Stanislavi 3. ja 2. järgu, Anna 3. ja 2. järgu ning Vladimiri 4. järgu ordenid. Tõusis 1917 riiginõuniku aukraadi (polkovnik). Oli 1. Eesti Polgu ja I Eesti Diviisi vanemarst juunist 1917 – märtsini 1918.

 

Vabadussõja eel 21. novembrist 1918 määrati I Diviisi arstiks. Märtsis 1919 vabastati sõjaväeteenistusest ja nimetati Eesti Punase Risti Peavalitsuse esimeheks (hilisema nimetusega president), jäädes sellele kohale kuni 1940. aasta suvel alanud okupatsioonini.

 

Vabariigi Valitsuse otsusega 10. augustist 1920 annetati Eesti Punase Risti Peavalitsuse esimehele, Dr. Hans Leesment´ile Vabaduse Risti III liigi 2. järk nr 484, “hinnates kodanlisi teenuseid, mis [ta oli] ülesnäitanud Wabadussõja kestusel sõjawäe sanitaar-korralduse töös”. Lisandus Vabadussõja Mälestusmärk.

 

Astus maist 1922 sõjaväeteenistusse ning määrati Tallinna Sõjaväe Keskhaigla konsultandiks. Nimetati sanitaarkoloneliks veebruaris 1923. Jaanuarist 1929 arvati erru, kuid veebruarist 1933 võeti taas sõjaväeteenistusse ning määrati Kaitseväe Tervishoiuvalitsuse konsultandiks ja sama aasta maist Kaitseväe Tervishoiukomitee liikmeks. Ülendati veebruaris 1933 sanitaarkindralmajoriks, hilisema nimetusega kindralmajor med. Vabastati võõrvõimude poolt novembris 1940 sõjaväeteenistusest.

 

Oli Eesti sõjaväe tervishoiukorralduse rajaja. Tema elutööks võib pidada Eesti Punase Risti loomist 1919. aastal, väljaarendamist ja juhtimist kogu iseseisvuse aja. Oli Asutava Kogu ning I ja III Riigikogu liige Kristliku Rahvaerakonna esindajana, Riiginõukogu liige 1938–1940, riikliku Tervishoiu Nõukogu liige 1925–1940, Rahvusvahelise Punase Risti Liiga Nõukogu liige 1925–1940, Eesti Noorte Punase Risti esimees 1927–1940, Rahvusvahelise Sotsiaalkomitee Eesti sektsiooni esimees 1929–1940, Ühisabi esimees 1932–1940.

 

Osales aktiivselt ühiskondlikus elus, olles 1900–1903 Pärnu Endla Seltsi juhatuse ja 1910–1922 Tallinna Estonia Seltsi juhatuse liige ning kuulus Eesti Vabadussõjalaste Liidu Keskjuhatusse kuni 1932. aastani. Oli Tallinna Eesti Arstide Seltsi esimees ning Kindral Laidoneri nimelise invaliidide kapitali komitee, VRVÜ Tallinna osakonna, seltsi Esimene Eesti Polk, Eesti-Rootsi Ühingu, Eesti-Rumeenia Ühingu jmt organisatsioonide liige. Tegutses Tallinna Skautide Maleva auvanemana ja Eesti Punase Risti Seltsi auliikmena 1933. aastast.

 

Pälvinud arvukalt Eesti, Belgia, Inglise, Läti, Poola, Portugali, Prantsuse, Rootsi, Saksa, Soome ja Ungari teenetemärke.

 

Sügisel 1941 määrati Eesti Rahva Ühisabi (ERÜ) abipresidendiks.

 

Oli alates suvest 1942 ERÜ sanitaarala juht.

 

Hans Leesment suri 26. augustil 1944 Tallinnas maoverejooksu tõttu. Maetud Tallinna Kaarli koguduse vanale kalmistule.

 

Allikad:

• Õun, Mati. Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid. – Tallinn, 1997. – Lk. 54–56
• Pihlak, Jaak. Halliste kihelkond ja vabaduse risti vennad // Viljandi Muuseumi aastaraamat 2004. – Lk. 161–296