Pegasus, 2018
286 lk.
Seda raamatut lugema asudes valdasid mind kõhklused, kuna kaanest kaaneni on tegu kirjavahetusega. Kas see ikka haarab mind piisavalt?
Raamatu tegevus toimub 1946. aastal, vahetult peale sõda, kui parimaks ja kiireimaks suhtlusviisiks inimeste vahel oligi kirjavahetus. Mõnes eriti dramaatilises olukorras läksid käiku ka telegrammid. Algus oligi vaevaline lugeda, sest raske oli meelde jätta, kes on kes ja iga uue kirjaga lisandus juurde uusi tegelasi.
Algaja kirjanik Juliet Ashton otsib ainest oma järgmisele romaanile, kui talle ootamatult kirjutab võõras mees Briti kanalisaartelt. Peagi on Juliet kirjavahetuses paljude Cuernsey saare elanikega, kes moodustavad „Cuernsey Kirjandus- ja Kartulikoorepiruka Seltsi“. Algselt on kirjad mõeldud abistama Julieti kirjutama The Timesi artiklit lugemise praktilisest, moraalsest ja filosoofilisest väärtusest. Kuid saareelanikud panevad paberile ka kõik muu, mis südamel- okupatsiooniaegsed üleelamised, sõjajärgsed raskused, inimsuhted ja tulevikulootused. Need kirjad haaravad Julieti niivõrd, et ta otsustab saarele kohale sõita.
Mida see raamat minuga tegi? Mind liigutas selle raamatu tegelaste märkamine, hoolimine ja ühtehoidmine. Ja see pani mind igatsema kirjavahetust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar