Meie kirjanikud ja kodulugu

teisipäev, 19. jaanuar 2021

19. jaanuar – Ingrid Agur 90

Autor: Endel Veliste
Ingrid Agur

Aastani 1965 Kiivit
19.01.1931 Polli vald
Eesti teatrikunstnik

Sündis talupidajate Asta ja Hans Kiiviti (Jaan Kiivit seeniori vend) perre. Tema isapoolne vanaema oli suure ja rikka Kiini talu tütar, kes jäeti sellepärast kaasavarast ilma, et ta abiellus popsipoisiga. Ingrid Aguri isa Hans Kiivit läks Vabadussõtta 1919. aasta aprillis, olles 16 aastat vana ja Viljandi I Poeglaste Gümnaasiumi viimase klassi õpilane. Ingrid Aguri ema oli sündinud Pärnus, tema linakaupmehest isa oli osaliselt läti päritolu.

Ingrid Aguri lapsepõlv möödus Polli ja Karksi vahel Kiivita talus. Haridustee algas Longi koolis 1938. aastal õpetaja Joandi käe all.

Pere küüditati 1941 juunis. Isa Sosva külla, kus ta hukati 5. mail 1942. Ema Asta laste Ruthi (12), Ingridi (10), Reinu (6), Leena (1) ja vanaema Leenaga sattusid Tomski kanti Kozotjapka külla. Väike õde Leena suri 1942. aasta aprillis, Mamma (vanaema Leena) suri kõhulahtisusse 1943. aastal, väikevend Rein 10. veebruaril 1945. aastal. Vennale kaevas haua Ingrid ise, kuna „polnud ühtki meest, kes läheks hauda kaevama“ (Ingrid Agur. Elu kolm vaatust. 2017. Lk. 54).

Sõja lõppedes lubati perel elupaika vahetada ning nad kolisid naaberkolhoosi, mis oli paremal järjel. Seal said endale muldonni, kus varem oli elanud Viljandimaalt Savikoti talust pärit perekond Kurrikoff. 1947. aasta sügisel said Ingrid ja Ruth loa Eestisse sõita, sest oli tulnud määrus, mis lubas koju sõita lastel, kes olid küüditamise ajal alaealised. Kodus oli vanaema õde Ann Schütz üksinda talu pidamas. Tema mees Märt istus parajasti Lasnamäel võlavanglas. Tädile kulus nüüd tüdrukute abi kangesti ära, aga nad saime talutööde kõrvalt ka terve aasta koolis käia – kuni meid uuesti kinni võeti ja nüüd juba läbi seitsme vangla Siberisse tagasi veeti.

„14. juuni 1949 on nagu kordus halvast unenäost, 14. juunist 1941. Isegi rukkipõld oli taaskord samal põllul, ära sõites hakkas peent vihma tibutama, ainult et nüüd olime õega kahekesi.“ (Ingrid Agur. Elu kolm vaatust. 2017. Lk. 61).
Tagasi Siberisse jõudnuna said õed õppima – õde Ruth kui vanem, Podgornojesse kaheksandasse klassi, Ingrid läks jõukasse peresse koduteenijaks, et saada õhtukooli. 1949. aasta detsembris kutsuti Ingrid komandantuuri ja sunniti „vabatahtlikuna“ 1. jaanuarist 1950 metsatööle minema ning sama aasta aprillist pääses komandandi loal metsatöödelt. Seejärel sai töö kohalikus tööstusartellis, kus töötas palju eestlasi. Pärast mitmeid töö- ja elukohavahetusi sai 1951 aastal loodud õhtukeskkooli juures jätkuda Ingrid Aguri õppimine 7. klassis. See polnud lihtne, sest talviti oli tema põhitöö ikka metsatöö. Õhtukooli õpilaste vähesuse tõttu sai Ingrid Agur lõpueksameid teha alles 1954. aastal. 7. klassi lõpetamisele oli kulunud neli aastat.

1954. aasta suvel otsustas Ingrid minna Tomski, ehkki senise rajoonikeskuse ülemus helistas perekonnaseisubüroosse ning keelas neil talle sünnitunnistuse dublikaati anda. Dokumentide puudumine tegi edasiõppimise keeruliseks. Juhuse tahtel oli samal aastal kehtima hakanud seadus kohustusliku keskhariduse kohta ning lõpuks sai Ingrid Agur Tomski 1. Töölisnoorte keskkooli õpilaseks ning lõpetas selle 1957. aastal.
„Vabastuse saime emaga mõlemad 1957. aasta veebruaris. See oli rõõm, kuid jätsime kojusõidu juunikuusse, kuna tahtsin lõpetada 10. klassi.“ (Ingrid Agur. Elu kolm vaatust. 2017. Lk. 77).
„Jõudes koju Karksisse, leidsime eest Vana-Märdi, ja kolmes toas võõrad, suhteliselt vaenulikult meelestatud inimesed. Neil tuli nüüd hakata uut elukohta vaatama. Seintel narmendas tapeet, aknaraamid olid mädanenud, katus oli hakanud läbi laskma. Laut oli enamjaolt maha tõmmatud ja sellest saadud laudu-palke põletatud kütteks. Nii nagu igal pool, kus elasid võõrad ega pidanud ajutist elamist oma koduks. Ega seda lauta kellelegi ka vaja polnud. Keegi ei pidanud loomi, kasvatati ainult kanu. Talu maad olid antud osalt Polli Katsebaasi, osalt Karksi Metskonna omandusse.“ (Ingrid Agur. Elu kolm vaatust. 2017. Lk. 80).
Kohe samal aastal läks Ingrid Agur aastaks õppima Tartusse kunstikooli, misjärel astus ERKIsse (Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) õppima. Lõpetas ERKI 1964. aastal teatrikunsti erialala, juhendajaks oli Voldemar Haas. 
„Õppetöö kulges sujuvalt, vahelduseks suvised kunstilaagrid, õppereisid või praktikaõppused. Praktikaõppus Moskva Suure Teatri juures. […] Kõik need kuus aastat ERKI ajal elasin onu Jaani peres kui kuues laps. Ja seda tingimustes, kus neil enestelgi oli väga kitsas. Onu korter paiknes Toompeal EL kiriku Konsistooriumi majas.“ (Ingrid Agur. Elu kolm vaatust. 2017. Lk. 82-83).

Kunstnik Ingrid Agur ja Ugala lavastusala juhataja Teet Ehala.
Autor: Endel Veliste
Allikas: Eesti teatri- ja muusikamuuseum
Õpingud viisid diplomilavastuseni ja töökohani Mulgimaa pealinna teatris. Töötanud 1964–2002 Ugalas, oli 1965–1994 peakunstnik. Algusaastate töötingimused on praegustele kunstitudengitele kujuteldamatud. Agur meenutab oma esimesi tööaastaid: „Ugalas puudusid lavastusala juhataja, butafoor, teostaja-kunstnik, riietur, kostüümiala juhataja, kirjakunstnik, pesupesija. Polnud ka reklaamiala inimest […] Kõik see sadas mulle kaela.“ (Ingrid Agur. Elu kolm vaatust. 2017. Lk. 90).

Teatris polnud ka maalisaali, dekoratsioone pidi ehitama ja värvima öösiti lavapõrandal. Tollase kombe kohaselt tuli ainsal koosseisulisel kunstnikul kujundada kõik repertuaari tulevad lavastused, küsimata, kas need tekstid, lavastajast rääkimata, äratasid temas mingitki loomehuvi. 1964–1978 kujundas (ja teostas) Agur Ugalas järjepanu 74 lavastust (ning tõi ilmale ka kaks poega). Juhtkond varjas ta eest, et kunstniku töönormiks on viis lavastust aastas: saanud sellest teada alles 1970. aastate alguses, pidi ta kahe viimase aasta ülenormi tasu teatrilt kohtu kaudu sisse nõudma.

Nii Ugala kui ka Ingrid Aguri elus pöördus uus lehekülg Jaan Toominga saabumisega (1979) ja uue maja valmimisega (1981). Ingrid Agur on teinud koostööd Aleks Satsi, Heino Torga, Jaan Toominga, Lembit Petersoni, Priit Pedajase, Kaarin Raidi, Merle Karusoo, Vjatšeslav Gvozdkovi ja Peeter Tammearuga. Esinenud teatrikunstnike näitustel.

Ingrid Aguri abikaasa Jaak Agur oli Viljandi haigla arst ja poeg Hendrik Agur on koolidirektor, lendur ja kitarrist; abikaasa vend Rein Agur on lavastaja.

 

Valik lavakujundusi

  • 1964 W. Shakespeare “Tõrksa taltsutus”, Ugala
  • 1972 D. Gilroy “Kes päästab külapoisi?”, Ugala
  • 1974 F. Bruckner “Kangelaslik komöödia”, Ugala
  • 1980 G. Büchner “Woyzeck”, Ugala
  • 1980 J. Smuul “Kihnu Jõnn”, Ugala
  • 1980 Van Gulik “Kohtunik Di”, Ugala
  • 1981 O. Tooming “Rahva sõda”, Ugala
  • 1982 E. Albee “Kõik aias”, Ugala
  • 1983 M. Gorki “Põhjas”, Ugala
  • 1983 A. H. Tammsaare “Juudit”, Ugala
  • 1983 T. Ajtmatov “Ja sajandist on pikem päev”, Ugala
  • 1983 A. Kallas “Mare ja ta poeg”, Ugala vabaõhulavastus
  • 1986 W. Shakespeare “Othello”, Ugala
  • 1986 P. O. Enquist “Vihmausside elust”, Ugala
  • 1986 N. Baturin “Kuldrannake”, Ugala
  • 1988 J. Kruusvall “Vaikuse vallamaja”, ED
  • 1988 T. Capote “Rohukannel”, Ugala
  • 1991 O.Wilde “Salome”, Ugala vabaõhulavastus
  • 1993 J. Stenbeck “Hiirtest ja inimestest”, Ugala
  • 1993 A. Töehhov “Kirsiaed”, Ugala
  • 1994 A. R. Gurney “Söögituba”, Ugala

 

Tunnustused

  • 1978 Eesti NSV teeneline kunstnik
  • 1978 Eesti NSV rahvakunstnik
  • 1984 Eesti NSV Teatriühingu kunstnikuauhind
  • 1987 Eesti Teatriliidu kunstnikuauhind
  • 2000 Viljandi teatripreemia 160-le lavastusele kunstnikutöö tegemise eest teatris Ugala
  • 2018 Valgetähe V klassi teenetemärk

 

VAATA LISAKS: 

  • Ingrid Agur : elu kolm vaatust / [idee ja teostus: Hendrik Agur ... jt. ; persoonilood ja toimetaja: Svea Talving ; kujundus: Merike Pinn, fotod: Marek Metslaid, Arno Saar]. - [Polli] : Kiivita talu, 2017 (Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda). - 176 lk. : ill., portr. ; 31 cm
  • Teatrikunstnik: Ingrid Agur. URL: http://arhiiv.err.ee/vaata/teatrikunstnik-ingrid-agur Saates ajame juttu pikaaegse Ugala Teatri peakunstnikuga, kes tunneb teatrikunstniku töörõõme ja -muresid läbi ja lõhki. Režissöör Margot Sepp, saatejuht ja toimetaja Anne Tuuling.


Allikad:

on
Sildid: , , , , , , ,

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)