304 lk.
See raamat ei pruugi Viljandi inimesele esialgu üldse mitte meeldida. Paar peatükki lugenuna võib ta pahandada: „Mis Viljandi see selline on!” ja raamatu plaksuga kinni lüüa. Aga siis ta loeb kaanelt uuesti: Justin Petrone „Minu Viljandi” ning taipab- see on ju Petrone Viljandi! Igal viljandlasel või Viljandi fännil on oma (väike puust linn) Viljandi.
Autori isiklikud püüdlused ja otsingud põimuvad selles raamatus kohtadega, mida me teame ja inimestega, keda me võibolla teame. Kurblik on lugeda neist, kes on kolinud Viljandist Tartusse, Stockholmi, Los Angelesse... Viljandi ja selle kommuunid ei ole aga tühjaks jäänud- õnneks on piisavalt Viljandisse kolinud tegelasi, nende seas hämmastavalt palju välismaalasi. Viljandi on koht, kust end hüppelaualt maailma põrgatada, aga ka koht, kuhu tulla haavu lakkuma. „Sisse, välja. Välja, sisse,” nagu ütleb raamatu alguses üks kelmikas naistegelane.
Pean ausalt tunnistama, et lugesin minagi alguses poolvägisi, sest ei ole see ju ka minu Viljandi. Lugu selles raamatus kulgeb üsna heitlikult ning isegi aastaaegade järjestusest on kohati raske aru saada.
Kuid hetkel, kui isa võtab kukile oma väikese tütre ja kõnnib läbi talvise vanalinna öö, on ta mu ümber sõrme mässinud. Ma tunnen isegi selle öö lõhna. Nüüd lappan ma kiiresti lehti ja tahan teada, mis saab edasi. Aga ega väga ei saagi. Ilusate juustega noori naisi keerleb endiselt ümber kirjaniku, kes siiski pole enam nii meeleheitel kui linna saabudes.
Kas ja kellele ma soovitaksin seda raamatut lugeda ning miks peaksid seda lugema inimesed, kellel Viljandiga mingitki seost pole? Ma ei teagi vastus. Aga proovida tasuks!
Sest ma loodan tuleval suvel näha siseturiste, Petrone raamat kaenla all, kolamas mööda Viljandi vanalinna tänavaid ning otsimas näiteks seda mitusada aastat lagunenud pesumaja või piidlemas kõiki neid kuldsete juustega naisi, kes siin veel alles on.
Kuigi raamatus mainitud mitu kohvipausiks sobivat kohta on tänaseks suletud, ootavad ülejäänud pikisilmi neidsamu turiste olenemata, kas kirjanik istub juba nurgalauas ja laseb sulel joosta või on ta jalutamas California küngastel.
Raamatut luges: Marju Roosileht
Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1973470
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar