11. jaanuar - Arnold Sirkel

11.01.1912 Õisu - 9.01.1996 Göteborg
Eesti karikaturist ja teatritegelane

Isa Hans Sirkel (1885-1973) oli postitöötaja, ema Anna Luugus (1889-1920) koduperenaine. Arnold Sirkeli ristijaks ja leeritajaks oli praost Jaan Lattik Viljandi Pauluse evangeelses luterlikus kirikus. Pereema surma järel abiellus isa uuesti ning 1923. aastal sündis poolõde Leida Sirkel.

Õppis Viljandi Maakonnagümnaasiumis, kuid gümnaasiumi lõpetajate nimekirjast teda pole. 15-aastaselt läks tööle vastloodud Sakala trükikotta. Aastatel 1927–1929 õppiski seal trükikunsti ja tegutses trükkalina. 1930. aastal asus Tallinnas tööle Roman Tavasti väärtmetallasjade ja märkide tehasesse lihvijana. 1938. aastal abiellus Arnold Sirkel Hildegard-Pauline Schultz`iga (1905-1972), kes töötas Kawe šokolaadikaupluses. Koos kasvatati kasupoega Arvid Pilli. Pere elas n-ö. peost sugu, üsnagi kitsastes tingimustes ühetoalises korteris Tartu mnt. 66.

1939. aasta veebruarikuu päevalehed kirjutavad üksteise võidu Tallinna töölisest Arnold Sirkelist, kes võitis klassiloterii peavõidu - 50 000 krooni (5 miljonit senti). Artiklites kirjeldati värske lotovõitja pere elu-olu väga täpselt (vaata nt Päevaleht 16.02.1939)

Katkend 17. veebruaril 1939 ajalehes "Sakala" ilmunud artiklist "Päävõit tuli välja : Võitjaks endine viljandlane Arnold Sirkel": "Päävõidu võitjaks osutus Tallinnas R. Tavasti märkidetehases lihvijana töötav Arnold Sirkel. Viimane on viljandlane; tema isa teenib praegugi Viljandi postkontoris kirjakandjana. Arnold Sirkel asus oma senisele töökohale 1930. aastal. 1927-1930 õppis ta trükikunsti Viljandis "Sakala" trükikojas. Võitja on 26-aastane [ilmselt viga, mees oli siis 29], abielus ning kasvatab 12-aastast kasupoega. Ta abikaasa o teenistuses "Kawe" äris. Oma võidupiletiga Arnold Sirkel on mänginud pidevalt.
Võitja on avaldanud mõtet, osta endale mingi kinnisvara."

Võidusummalt maksud maksnuna, ostis Arnold Sirkel koos Joonas Meiusiga krundi Virmalise tänavale. Ehitust takistas alanud maailmasõda ning rahapuudus. Lotovõitja oli vahepeal ostnud oma isale Viljandis väikese maja  aadressiga Lina 10, mis läks koos krundiga maksma 4000 kroonil. Tuli võtta laenu. Valminud majas oli kuus 2-toalist ja kaks 3-toalist korterit. Ühes kolmetoalises elas omanik perega, teised üüriti välja. Keldrisse oli A. Sirkel rajanud lasketiiru, kus valitud seltskond võistles väljapandud auhindadele. Mees jätkas töötamist endises kohas 1940. aasta veebruarini, naine lõpetas töösuhte kohe peale võidusumma kättesaamist. Paraku natsionaliseeriti maja juba 1940. aasta sügisel uue võimu poolt. Pere sai jääda majja ja pidi "vastutama kõikide kahjude eest, mis majale ja selle päraldistele ning varadele võivad tekkida nende kahjustava tegevuse või tegevuseta oleku tõttu.." (maja natsioaliseerimise aktist). 1. augustil 1942 tagastasid Saksa võimud maja Arnold Sirkelile, kuid see hävis 1944. aasta märtsipommitamise tules.

1944. aastal mobiliseeriti ta (arvatavasti Eesti 1. piirikaitse tagavararügemendi koosseisu). Selle aasta ajalehtedes (Sakala, Eesti Sõna, Järva Teataja jt) on teateid tema osalusest selle rügemendi meelelahutustrupi etendustes näitlejana sketšides.

1944. aasta sügisel põgenes ta Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi. Töötas Boråsis ja hiljem Göteborgis SAAB-i autofirmas. Tegutses näitlejana ja lavastajana Boråsi Eesti Seltsis ning oli 1950. aastatest Göteborgi Eesti Seltsi näiteringi juhataja. Boråsis lavastas ta Enn Vaiguri näidendi "Kraavihallid" (1947), Göteborgis Hugo Raudsepa "Mikumärdi" (1957), Marcel Pagnoli "Kauged rannad" (1958), August Mälgu "Õitsev meri" (1960), Oskar Lutsu "Tagahoovis" (oma dramatiseeringus, 1962), Arvo Mägi "Tuhat krooni" (1963), "Eedeni aias" (1965) ja "Kuulujutud" (1971); taas Enn Vaiguri "Kraavihallid" (1972), Hugo Raudsepa "Vedelvorst" (1977) jt. Mängis ise sageli peaosi ja korraldas lisaks sõnalis-muusikalisi õhtuid.

Alates 1944. aastast avaldati tema karikatuure Rootsi ja pagulas-Eesti ajakirjanduses. Ta allkirjastas neid algul nimega A. Sirkel, hiljem kasutas pseudonüümi SIR, vahel ka Pelle. Ta oli Rootsis ilmunud Eesti Päevalehe ja Dagens Nyheteri üks põhikarikaturiste. Tegi koostööd kirjaniku, ajakirjaniku ja kultuuripoliitiku Arvo Mägiga, kes Juhan Timmukuru nime all 1975. aastast alates kirjutas Eesti Päevalehele vestesarja "Vastukarva", varustades sarja pidevalt karikatuuride, šaržide ja muude illustratsioonidega, tegi pealkirju, vinjette jm. Tema karikatuure avaldasid ka Välis-Eesti, Oma Maa, Pisuhänd jm väljaanded nii tema elu ajal kui ka pärast surma.

Arnold Sirkel suri Göteborgis 9. veebruaril 1996. aastal.

Allikad:

• Ansko, Viljar. Arnold Sirkel - teatritegelane ja viljakas karikaturist // Sakala Kalender 2016. Põltsamaa, 2015. Lk. 106-117
• Vikipeedia