Taluperemees, Kaitseliidu Sakalamaa Maleva Kõpu malevkonna pealik
Sündis 12. jaanuaril 1892 Viljandimaal Väike-Kõpu vallas Saarepera talu pidaja peres. Isa Tõnis Saarepera (1856-1923), ema Ell Karlson (sünd. 1854). Peres oli viis poega ja kolm tütart. Tõnis S. õppis Puiatu valla- ja Viljandi linnakoolis, H. Treffneri gümnaasiumis ning 1923-1927 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas.
Vabadussõja ajal teenis alates 3. detsembrist 1918 2. jalaväepolgu 1. roodus, astus 30. detsembril 1918 Viljandi vabatahtlike pataljoni kuulipildujate komandosse, siirdus jaanuaris 1919 Tartu vabatahtlike pataljoni 2. roodu. Märtsist 1919 Viljandi kaitsepataljoni ja maist 1919 oli Sakala partisanide pataljoni kuulipildujate roodu rühmaülem, juulist 1919 nooremohvitseri kohusetäitja ning jaanuarist 1920 kuulipildujate roodu ülema kohusetäitja. Sai nooremohvitseri astme juunist 1919, ohvitseri asetäitjaks veebruaris 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Juunis 1920 vabastati teenistusest.
Sai tasuks prii kõrgkooli lõpuni ja Viljandimaal Puiatu vallas Lembitu talu. Tegutses seejärel talunikuna ja hiljem rentis Suure-Kõpu vallas Aratsaare talu jahu- ja saeveskit. Enno Piiri koostatud "Sakalamaa ei unusta: Kõpu Kihelkond" andmeil töötas mingil hetkel ka Sakala pangas. Oli Puiatu vallavolikogu ja Puiatu masinatarvitajate ühingu juhatuse liige, 1926-1934 Kaitseliidu Sakalamaa maleva Kõpu malevkonna pealik, Kõpu Vabadussõja mälestussamba komitee esimees. Ühiskondlikult aktiivse inimesena oli ka EELK Kõpu koguduse, Kõpu põllumeeste seltsi ja Sakala Partisanide Ühingu juhatuse ning Eesti Vabadussõjalaste Liidu ja Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Viljandi osakonna liige.
Juunis 1941 sai temast Kõpu metsavendade juht ning osales Kõpu lahingus. Saksa okupatsiooni ajal oli Kõpu valla omakaitse ja Zentralstelle zur Erfassung der verschleppen und mobilisierten Esten (otsetõlge: Röövitud ja mobiliseeritud eestlaste registreerimise keskbüroo) komisjoni liige.
Arreteeriti Nõukogude võimu poolt 30. novembril 1944 Kõpu valla Aratsaare talus. Suri 2. mail 1952 Irkutski oblastis TaišetLagis.
Isiklikku
Oli abielus Linda Pajuga (1899-2001, küüditati 1941, vabanes 1958). Peres oli kolm last: tütar Mai (1929-2009), pojad Rein (1933) ja Tõnu (1937-1983). Kõik lapsed küüditati samuti 1941. aastal, said tagasi kodumaale 1946. aastal ning küüditati teist korda 1949. aastal.
Allikad
- Jaak Pihlak, Mati Strauss, Ain Krillo. Eesti Vabaduse Risti kavalerid. Viljandi Muuseum, 2016. Lk. 657-658
- Geni
- Sakalamaa ei unusta: Kõpu kihelkond. 1993. Lk. 78
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar