Kaitseväelane, pedagoog, haridusminister
Aleksander Jaakson sündis 29. jaanuaril 1892. aastal endisel Viljandimaal, praegusel Valgamaal Holdre vallas kohaliku mõisa tööliste Rein Jaaksoni ja Mari (Säks) peres.
Hariduse omandas Holdre vallakoolis, Helme kihelkonnakoolis ja Tartu Õpetajate Seminaris.
Pärast seminari lõpetamist töötas õpetajana Türi kihelkonnakoolis ja Uudeküla ministeeriumikoolis.
Jaakson I Maailmasõjas
I Maailmasõja alates 1915. aastal mobiliseeriti Jaakson tsaariarmeesse ja suunati Petrogradi lipnike kooli.
Aastatel 1915-1917 võitles ta lahingutes Saksa vägede vastu, saades koguni korra haavata. Lahingutes üles näidatud vapruse eest autasustati teda kahe Venemaa aumärgiga.
1917. aasta detsembris tuli Jaakson alamkaptenina Eesti rahvusväkke ja määrati Tartu Eesti Tagavarapataljoni nooremohvitseriks, kus teenis kuni pataljoni laialisaatmiseni sakslaste poolt.
Jaakson Vabadussõjas
Võitles innukalt Eesti Vabadussõjas, kus temast sai kindralmajor. Aleksander Jaakson hakkas 1918. aastal organiseerima Türil Kaitseliitu ja formeeris Vabadussõja puhkedes Viljandis 6. jalaväepolgu. Ta võitles vaenlaste vastu Pihkva ja Narva rindel ning Landeswehri-vastases sõjas. 1920. aastal oli Jaakson vaherahukomisjoni liige. Vabadussõja teenete eest anti Jaaksonile Vabadusristi I liigi 3. aujärk, Vabadussõja mälestusmärk haavatulindiga, 50000 marka ja umbes 70-hektariline autasumaa Valgamaal Helme vallas Pokardi mõisa südames.
Elu ja karjäär pärast sõda
Õppis pärast sõda mitmes sõjakoolis: 1922. aastal lõpetas ta Alalisväe Ohvitseride Kursused ja võeti samast aastast Kindralstaabi käsutusse. Kindralstaabis teenimise ajal ülendati ta 1923. aastal majoriks ning lõpetas 1925. aastal Kindralstaabi Kursused, mis sama aasta 18. augustil nimetati Kõrgemaks Sõjakooliks. Edasi suunati Jaakson Prantsuse Kõrgemasse Sõjakooli, milles õppimise ajal ülendati 1927. aastal kolonelleitnandiks. Samal, 1927. aastal, lõpetas ta Prantsuse Kõrgema Sõjakooli ning edutati 1. oktoobrist Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste (ühtlasi ka Kõrgema Sõjakooli) ülema abiks õpealal.
1928. aastal abiellus Jaakson Mary Holvadt`iga, abielu kujunes lastetuks ja kümmekond aastat hiljem võtsid nad endile kasupoeg Reinu, kes oli sündinud 1937. aastal.
1930. aastal oli Jaakson lühiajaliselt (7. maist kuni 1. augustini) Kõrgema Sõjakooli ülem; järgnevalt jätkas ta oma eelmises ametis. 1931. aastal ülendati Jaakson koloneliks. Sama aasta sügisest sai ta Sõjakooli ülemaks.
1. maist 1933 kuni 15. maini 1936 oli Jaakson Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem – sellise nime olid 1929. aastal saanud eelnimetatud Sõjaväe Ühendatud Õppeasutused koos meie sõjaväe ümbernimetamisega kaitseväeks. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste juhtimise kõrvalt õppis Jaakson õigusteadust Tartu Ülikoolis, mille lõpetas 1936. aastal.
Jaakson osales aktiivselt ühiskondlikus eluski. Ta oli Loodusuurijate Seltsi auliige, Sõjateadusliku Kirjanduse Edendamise Kapitali Komitee esimees, Ohvitseride Laskespordi Keskühingu juhatuse esimees, Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Tallinna osakonna liige jne.
Jaakson haridusministrina
12. märtsil 1934 tõi Jaakson Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kursandid relvastatult Tallinna kesklinna, toetamaks Pätsi-Laidoneri vabadussõjalaste-vastast riigipööret. On arvatud, et tänuks selle Eesti põhiseaduse rikkumise eest tehti Jaaksonist 11. mail 1936 haridusminister. Nüüd avanes Jaaksoni ees uus tööpõld.
Jaakson viis lõpule oma eelkäija Nikolai Kannu poolt 1934. aastal algatatud koolirefomi ning korraldas ümber kõrghariduse süsteemi. Näiteks toodi Tartu Ülikooli tehnikateaduskond Tallinnasse ja sellest loodi Tallinna Tehnikainstituut, mis 1938. aastal nimetati ümber Tallinna Tehnikaülikooliks. Sama aasta sügisest asutati mõlema ülikooli juurde Riigikaitselise Õpetuse Instituut. Kuid Jaakson sekkus administratiivselt ka üliõpilaselu korraldusse, saates 1936. aasta sügisel laiali Tartu Üliõpilaskonna Edustuse ning asendades selle riigiametnike määratud Üliõpilaskonna Ajutise Juhatusega. Uus Ülikoolide seadus, mis anti Jaaksoni poolt välja 1937. aasta septembris, piiras ülikooli autonoomiat ning seadis üliõpilasorganisatsioonide jms. järelevalve teostajateks üliõpilaskonna kuraatori, kelleks sai Hermann Jaakson.
Et viia valitsuse ideoloogiat koolidesse, katsetati 1937. aasta suvel sundusliku laagriga õpetajaile, juhatajaile ning 1939. aastal laagroga õpetajaile. Võib arvata, et haridusminister kolonel Jaakson ei olnud üliõpilaskonnas ja õpetajaskonnas eriti populaarne.
Märkimisväärseimaks saavutuseks ministrina oli Jaaksonil aga Eesti Teaduste Akadeemia asutamine 1938. aasta jaanuaris.
Jüri Uluotsa valitsuse tulekul 12. oktoobrist 1939 jäi Jaakson valitsuse koosseisust välja ning nimetati samast päevast Sõjavägede Staabi ülemaks. 24. veebruaril 1940 ülendati ta kindralmajoriks.
Viimased elukuud
15. juulil 1940 vabastasid okupatsioonivõimud Aleksander Jaaksoni Sõjavägede Staabi ülema kohalt. Ta siirdus Valgamaale oma Pokardi tallu. 18. oktoobril 1940 arreteerisid võõrvõimu käsilased ta Pokardi talu põllul. Esialgu hoiti vangis Tallinnas, pärast Saksa-Vene sõja algust aga viidi 26. 06. 1941 Venemaale
Kindralmajor Aleksander Jaakson suri 2. oktoobril 1942. aastal Kirovi oblastis Vjatka vangilaagris. Tema matmispaik on kahjuks senini teadmata. Jaaksoni abikaasa Mary pääses II maailmasõja käigus läände ja elas veel 1992 aastal USA-s Floridas.
Hariduskäik:
o 1902-1906 Holdre vallakool
o 1906-1909 Helme kihelkonnakool
o 1909-1913 Tartu Õpetajate Seminar
o 1915 Petrogradi lipnikute kool
o 1922 aastal lõpetas Alalisväe Ohvitseride kursused
o 1923-1925 Tallinnas kindralstaabi kursused
o 1925-1927 Pariisi sõjaakadeemia
o 1936. a. lõpetas eksternina TÜ õigusteaduskonna
Teenistuskäik:
o Töötas õpetajana Türi kihelkonnakoolis 1913 ja Uudeküla ministeeriumikoolis Nõmmeküla vallas Järvamaal 1913-1917.
o Teenis vene sõjaväes aastatel 1915-1917, Tartu eesti tagavarapataljonis 1917/18.
o Osales 6. polgu 2. pataljoni formeerimisest Viljandimaal ja Vabadussõjas ühes nimetatud väeosaga, olles pataljoniülemaks ja hiljem polguülema abiks 1918-1921.
o Kaitseväe ühendatud õppeasutiste ülema abi 1927. aastast, ühtlasi kõrgema sõjakooli taktika lektor
o Kindralstaabi Õpetuskomitee alaline lektor 1922-1925
o Ülendatud kolonelleitnandiks 1927. aastal.
o Kaitseväe ühendatud õppeasutiste ülem 1936-1938
o 1936-1939 haridusminister. Tema haridusministriks oleku ajal võeti vastu ülikooliseadus, nii TÜ kui ka TTÜ juurde asutati riigikaitselise õpetuse instituut ja 1938 alustas tegevust Teaduste Akadeemia.
o 1939-40 oli Sõjavägede staabi ülem.
Teenetemärgid:
o Vabadusristi I liigi 3. järk, 1920
o Kotkaristi III klassi teenetemärk, 1934
o Valgetähe I klassi teenetemärk, 1937
Kasutatud allikad:
- Aleksander Jaakson // Õun, M. EV kindralid ja admiralid. Tallinn, 2001. Lk. 16-18
- Jaakson, Aleksander // Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK. http://www.valgark.ee/isik/index.php?id=441
- Jaakson, Aleksander // Eesti avalikud tegelased : Eluloolisi andmeid. Eesti Kirjanduse Selts, 1932. Lk. 59
- Jaakson, Aleksander // EE : Eesti entsüklopeedia. 14, Eesti elulood. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000. Lk. 104
- Jaska, Vello. Kindralmajor Aleksander Jaaksoni teeneid ei unustata // Valgamaalane 1.02.2007 http://wwx.valgamaalane.ee/010207/esileht/valgamaa/25008771.php
- Jaska, Vello. Kindralmajor Aleksander Jaakson väärib mälestuskivi // Kaitse kodu! (2012) nr. 2, lk. 19 : foto
- Esimene foto Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Jaakson
- Teine foto Sõerde, Väino-Johannes. Aleksander Jaakson jäi kindraliks ka vanglas // Kultuur ja Elu (2004) nr. 3. http://kultuur.elu.ee/ke477_jaakson.htm
- Sõerde, Väino-Johannes. Aleksander Jaakson jäi kindraliks ka vanglas // Kultuur ja Elu (2004) nr. 3, lk. 44-45 : fotod
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar