20.01.1892 Puide talu, Holstre vald, Viljandimaa - 18.10.1967 Sennestadt, Saksamaa
Eesti statistikabüroo direktor, Eesti konjuktuuriinstituudi rajaja
Albert Pullerits sündis Viljandimaal Holstre vallas Puide talus, tema isa Juhan P. oli Pulleritsu
algkooli juhataja. Keskhariduse omandas ta Pärnu gümnaasiumis, misjärel õppis
1911–1915 Peterburi Põllumajandusinstituudi kõrgematel põllumajanduskursustel.
1915–1917 teenis ta sõjaväes ning seejärel töötas mitmel ametikohal Kubanimaal.
Pullerits tuli Esimesest maailmasõjast tagasi, kaasas naine Ludmilla Prohodovskaja (sündinud 1896), kes oli aadlisoost poolatar. Peres oli kaks last: 1917. aastal sündinud tütar Eugenia (abielludes Lorenzon) ja 1922. aastal sündinud poeg Ivar-Edmund.
1921 rahuldati Pulleritsu opteerumispalve ning jaanuaris jõudis ta koos perega
Eestisse. Albert elas vähe aega Puidel, siis aga kolis ta Tallinna.
1. märtsil 1921 sai Albert Pulleritsust Eesti Vabariigi
Statistika Keskbüroo juhataja kohusetäitja, alates 25. augustist juhataja. 7.
septembril 1927 nimetati juhataja ümber direktoriks.
Pulleritsu juhtimisel koondati seni eri asutuste tehtud
statistika ühe riikliku statistikaasutuse alla, kes hakkas seda kas ise
koostama või – riigi seisukohalt vähemtähtsate andmete korral – valvas teistes
asutustes tehtavate statistikatööde järele.
1922. aastal alustas Pulleritsu algatusel ilmumist kuukiri Eesti
Statistika. 1939. aastani avaldati 10–12 numbrit aastas (1926. aastal erandina
16 numbrit), 1940. aastal 6, 1942. aastal 10 ning 1943. aastal 5 numbrit.
Uuesti ilmus kuukiri alles aastatel 1992–2008 (2009 muudeti see
kvartalikirjaks). 1925 ja 1928 ilmus ka kolm statistilist albumit. Algul
kirjutas Pullerits ka ise artikleid, hiljem piirdus ta Eestit tutvustavate
raamatute toimetamise ja korraldustööga.
Pärast isa surma jäi Puide talu Albertile, kes andis selle
rendile ning ehtias endale vana taluhone juurde teise, kasutades seda
suvituskohana. Rentnik-pooleteramees elas oma perega vanas hoones. Albert rajas
maja juurde 300 noore viljapuuga aia, kus leidus õunapuid kõigist Eestis
kasvavatest sortidest. Paraku hävis suurem osa puid 1939./1940.a talvepakases
ilma täide kandmisikka jõudmata.
1926 sai Albert Pullerits esimese eestlasena Rahvusvahelise
Statistika Instituudi (International Statistical Institute) liikmeks. 1928
valiti ta Ungari Statistika Seltsi auliikmeks, 1932 Rahvusvahelise
Administratiivteaduste Instituudi liikmeks ja 1936 Ameerika Ökonomeetria Seltsi
liikmeks.
Pullerits inspireeris ka Konjunktuuriinstituudi loomist. 1930
kinnitati ta Põllumajandusliku Konjunktuurbüroo juhatuse esimeheks. 1930–1934
oli Pullerits konjunktuurbüroo seeria Põllumajandusturg vastutav toimetaja. 30.
mail 1934 määrati ta Konjunktuurinstituudi direktoriks.
Albert oli kirglik jahimees. Kord jahil üle aia ronides päästis ta püssi
kogemata nii õnnetult lahti, et kuul läbis ta parema peopesa. Vigastus oli nii
suur, et sõrmed ei saanudki täi liikuvust tagasi ja Albert harjutas ennast
ümber vasakukäeliseks.
Albert Pullerits töötas Riigi Statistika Keskbüroo direktorina,
kuni nõukogude võim selle sulges. 21. septembrist 20. novembrini 1941 oli ta
Tallinna Statistikabüroo direktor ning 1. septembrist 1941 kuni 1944. aasta
septembrini Eesti Statistika Valitsuse direktor.
1944 põgenes Pullerits koos
abikaasaga Saksamaale, kus juba elas nende tütar oma perega. Aastail 1956–1958
oli ta Eesti Ühiskonna Saksa Liiduvabariigis esimees. Tema naine kolis koos
tütre perega USA-sse, Pullerits ise jäi aga Saksamaale, kus suri 1967. aastal.
Ta on maetud Sennestadti sõjapõgenike kalmistule, täpne hauakoht on teadmata.
Albert Pulleritsu preemia
Albert Pulleritsu preemia ehk Albert Pulleritsu nimeline noore statistiku preemia on Statistikaameti poolt välja antav auhind noorele statistikule. Albert Pulleritsu preemiat annab Statistikaamet välja alates 2011. aastast.
Preemia eesmärk on innustada üliõpilasi rakendama ja arendama statistikameetodeid, propageerida statistikat kui teadusharu ja edendada Statistikaameti koostööd teadusasutustega. Preemia saaja valib Statistikaameti hindamiskomisjon konkursile laekunud tööde hulgast. Konkursil saavad kandideerida 30-aastased või nooremad Eesti üliõpilased, kelle magistri- või bakalaureusetöö on valminud rahvastiku, sotsiaalelu, majanduse või keskkonna teemal ning mis rakendab oluliselt või arendab mingit statistika meetodit.
Allikad
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar