558 lk
Rõõm, rõõm, rõõm. Ulmekirjanduse austajate rõõmuks on Eesti keeles ilmunud Andy Weir´i kolmas kosmoseodüsseia.
Romaani peategelane ärkab kummalises kohas ilma mingisugustegi mälestusteta. Tema kallal kõpitsevad robotkäed ning kõrvalvoodites pikutavad muumiad. Mingil põhjusel on põhikooli loodusainete õpetaja sattunud kosmoselaeva, mis asub võõras tähesüsteemis. Mälupildid vahelduvad tegelikkusega ning peagi selgub, et Ryland Grace on ainus inimene maailmas, kellest sõltub elu püsima jäämine Maal. Päike ja paljud teised Galaktika tähed on nakatunud kummalise elusorganismiga, mis nende energiavarusid jõudsalt hävitab.
Ryland taipab üsna kiiresti, et ta on üheotsareisil. Paanikat ja üksindust ei tule siiski kuigi kaua taluda, sest tema kosmoselaeva „Ave Maria” kõrvale on „pargitud” üks teine sõiduriist. Suhtlus tundmatu eluvormiga algab lihtsast käeviipest, kuid peagi saavad kahest kosmoserändurist suured sõbrad, kellel ühine eesmärk.
Muidugi ei lähe maailma päästmine tagasilöökideta. Kes on lugenud sama autori „Marslast” või vähemalt filmi vaadanud, teab, mida oodata. Plahvatab kõik, mis plahvatada saab, tsentrifugaaljõud, gravitatsioon ja kaaluta olek- kõik tekitab parasjagu segadust. Lisaks on kahel erineval eluvormil eri tingumused atmosfäärile,temperatuurile ja rõhule. Õnneks on Rylandi uus sõber Rocky osav ja entusiastlik meistrimees*.
Loomulikult leiavad kangelased päikeseparasiidile sobiva tõrje ja peagi on sõpradel aeg lahku minna, et oma planeet päästa. Kas saab veel midagi valesti minna? Ikka saab! Aga see jäägu juba lugeja avastada.
Raamat kubiseb astrofüüsikast, kuid teadusvõõrast lugejat ei tohiks see kuigivõrd kohutada, seiklus selle ümber on kirja pandud suurepäraselt iroonilises ja optimistlikus võtmes. Loodan, et see pole veel kõik, mis Andy Weir´il öelda on.
*See ämblikulaande tegelane tekitas minus palju segadust sellega, et ikka ja jälle kerkis lugedes silme ette hoopis sinistes tunkedes väikene (inim)mees. Kuni taipasin- see on ju karantiimehike!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar